8
1a Ode Saulus you ma rtabahunw a Stefanus dakun.
Irire roban de rtaba iry matohak Yesuske ti Yerusalem
1b Kyoat desy dakun o, iry desikre mumu nenmo roban de rtaba iry matohak Yesus mamin ti Yerusalem ne mo ksunw ksyalik, ma khyury ma iry matohak desikre ra-la raskyui-raskyay, ma dum a rbai propinsi Yudeake ode dum a rbai propinsi Samariake, klala lenla Yesuske wasi nyasoare ramin ti Yerusalem bo. Ode kyoat iry matoha Hulasokwe tunanare ne rtomolu o, irire rtabahunw a Stefanus, lemadendye rma ma ral Stefanus tbunan desy ma ti ramlin. Ode rsera Stefanus kali ralatare ksyal a i a ksyalik. +Klala Saulus a yalkyaw i ma yala atyat a iry ribun matohak Yesuske ti Yerusalem. Ma syukar betik wait seire ma kyumak wamfwet wamwany ma hyait sir bai sey metmetke kralake.
Filipus yabrita Brit Eraske o Samaria
Kyoat iry matohak Yesuske ra-la toha Yerusalem ma rahe a rasakar sir ti propinsi Yudeake ode Samariake, desikeo sir neke rabrita Brit Eras manosy Hulasokwe ti wen kabei ta kabei bo. Iry raesak toha Yerusalem desikre it ma ani Filipus.* Filipus neke byai hnuke it ti propinsi Samaria desy, ma yabrita Yesus a Iry a Hulasokwe isusu ma ika Raja ode iaorif irkye ne ti iry mamin ti desikre. Kyoat iry ribun desikre ratomolu Filipus tunanare, ode ratos nyatos masalsyalik i ialanare, desikeo iry desikre mumu neke rtomolu mamamak brit itanuk desy. Kali kyoat desike dakun o Filipus yesak ngkeskwaure ma rbetik toha iry ribun a ngkeskwaure rasukar sir desy, lemade ngkeskwaw desikre rboran ma telatare lan, ode rbetik. Ode Filipus neke nyoha iry ribun mablukutare, iry a sisno simat mabel o lwaut mabel nekre ma eras sir mumu dakun. Lemadendye ti hnu desike iry Samaria desikre ramukmuka ramarmara sir a ksyalik.
Simon iry mangkeskwakwe
Ode irkye it ma ani Simon, neke ingkeskwaw ti hnu desy, ode yala nam masalik iare soso dakun de, ma khyury ma Samaria-nare rheran ti ratos nam ialanare ne. Ode Simon a tyanuk ti irire ma byohe i neke iry lan a i. 10 Lemade iry ribun mamin ti desike lan o kakan nekre mumu ne rtoha Simon ma rtanuk ohe, i neke Hulasokwe yal malkyakakwe ti i, mane rabohe, “Malkyakaw lan i ne.” 11 Ode iry desikre rtoha i, kali nam ialanare kyala irire ma rheran soso de.
12 Keskyede kyoat Filipus ima bonyo, yabrita Brit Eraske ti Hulasokwe ima ma ihareta kola Rajake ne, ode yajar sir ohe, iry a Hulasokwe isusu ma ika Raja ode yaorif irkye, neke Yesuske. Lemade iry desikre rtohak Yesuske, dendye Filipus byabtis a sir, neke wamfwet wamwany. 13 Ma Simon dakun o tyohak Yesuske, ma yal tenanke ti Filipus byabtis a i, maktei bonyo tyoha Filipus bai wen kabei ta kabei bo. Ode Simon hyeran ti ktela lan masalsyalik i o nyatos manosy Hulasokwe ti Filipus iala desikre.
14 Lemade kyoat Yesuske wasi nyaso mamin ti nus Yerusalem nekre rtomolu ohe, iry Samaria-nare rtohak Hulasokwe tunanare bonyo, raso Petrus yor Yohanes ma rbai a propinsi Samariake. 15 Kyoat ranait so bonyo, deruke rsambayan ti iry Samaria matohak Yesus desikre, ma Hulasokwe yal Memeanke ti iry desikre. 16 Kali ral ity Ebut Yesuske Anike ma rbabtis iry desikre, keskye Hulasokwe Memeanke lenla kyorw ma kimin a sir. 17 Lemade Petrus yor Yohanes rsaa simat ti iry desikre, dendye Hulasokwe Memeanke kyorw ma kimin a sir.
18 Kyoat a Simon yatos ohe Hulasokwe Memeanke kyorw ti iry desikre, kali Yesuske wasi nyaso deru desike rsaa simat ti sir, lemade Simon yety kuban ti Petrus yor Yohanes, 19 ode tyanuk ti sir ma byohe, “Myal haret desy ma yaw dakun, ma kolnye kswaa simakw ti irire, desikemo Hulasokwe ana yal Memeanke ti sir dakun.”
20 Keskyede Petrus tyanuk ti Simon ma byohe, “Lemamo mbwai mamaty rala mor wasimw kuban desy! Mrwekan mo bisa ma mal kubanke ma mlwiw a Hulasokwe Memeanke e? 21 Ode lema bisa ma mkwaryaa mor aramy ti karya ne, kali ralamkwe lema mlay ti Hulasokwe. 22 Lemade mtwunik totnyo yabimw atyat nekre ba, ode mswambayan ti ity Ebut Hulasokwe, ode muten toha I ma syos rekryekimw atyat mamin ralamkwe krala desy ba. 23 Kali khwe bain o, sosyoi ralke kbyenw a o, ode lim o sal nekre khyareta o bo.”
24 Lemade Simon hyalas Petrus yor Yohanes ma byohe, “Mlyobak yaw mo msyambayan ti ity Ebutke ma kete kika namit-namit ma kena yaw, ma kola tun mitanuk desikre.”
25 Kyoat deruke rabrita Hulasokwe tunanare ti desy maktei bonyo, rulak sir bai Yerusalem. Kyoat ralakut bai Yerusalem, desikeo rabrita Brit Eraske ti propinsi Samariake wasi hnu ribun mamin ti sal mabai Yerusalem desy.
Filipus byabtis iry a Etiopiake it
26 Sekwe it bonyo Hulasokwe wasi nyaso manosy laitke it a tyanuk ti Filipus ma byohe, “Filipus o, mbwai kseri tran so, ma mtwoha sal manosy Yerusalemke ei nus Gazake, neke ti wen malosy-loskye.” 27 Dendye Filipus byitil i ma bya. Kyoat Filipus ilaklakut, desikeo irkye it ma yosy negara Etiopiake ma Filipus yait i ti salke krala desy. Iry neke amam lan maka kmata ma syeak ti ratu Etiopiake wasi malolkye. Ratu neke ani a Kandake. Amam lan desy syakitil ode you ti Hulasokwe ti Yerusalem maktei o, 28 syai wasi keretake ma yulak i bai hnua. Ode tyaklulw ti keretake khahake ma malmata byaca kitab Yesaya ikeskye. Yesaya neke iry a heitlulswo manety Hulasokwe wasi nyanoke. 29 Lemade Hulasokwe Memeanke kbyu ti Filipus de kbyohe, “Mbwa ti mnwey a kereta desy.”
30 Dendye Filipus ila ti nyey a kereta desy, ode tyomolu iry lan desike ma byaca kitab Yesaya ikeskye. Lemade Filipus yena i ma byohe, “Amam lan o, mhwe kitab mubaca desike kbuanke e?”
31 Dendye iry desy hyalas i ma byohe, “Ana khwe kolkyabei o, lema kika iry maaklol ma yaw ode?” Dendye ryubut Filipus ma syai wasi keretake, ma tyaklulu yor i. 32  +Iry Etiopia desy byaca Hulasokwe tuna Yesaya ikesy ti wasi kitabke ma kbyohe,
“Yola dombake ti ranor i ti ratabahunw i ne,
ode yola dombake ananke ma lema myerak kolnye rkutin husinare.
Koldyesy dakun o lema tyanuk tunke it.
33 Ode i neke rakanak a i, ode rukun i desikeo lema mlay.
Lemade rtabahunw a i, mane lema ika tesnwo natu elik.”
34 Lemade iry Etiopia desike tyanuk ti Filipus ma byohe, “Kena o aduk, esei ne iola dombake ananke ne de? Iry manety nyano ne ihes tenanke, ta ihes iry salik de?”
35 Lemadendye Filipus a nenmo yal tun a khatu Yesaya ikesy ti wasi kitabke ne, ma yaklol kbuanare ti iry lan desy ohe Yesuske I ne. Desikeo syaur huruk ma yaklol brit Yesuske ti iry desy, neke Brit Eraske.
36 Ode malmata rlakut, desikeo rait benbenuke it ma werke kimin ti, lemade iry Etiopia desike tyanuk ma byohe, “Matos, werke kimin de! Ode lenla sai huruk ma mbwabtis yaw de?”
[ 37 Desike bonyo Filipus hyalas ma byohe, “Amo, kolnye ralamkwe kralake ktyohak Yesuske bain-bain, desikemo ana kbwabtis a o.”
Dendye iry Etiopia desike hyalas ma byohe, “Yaw neke ktwohak ohe, Yesus a Hulasokwe isusu ma ika Raja ode iaorif irkye ne, Hulasokwe Anan a I.”]
38 Lemade iry Etiopia desike yaso ma wasi kereta desike kimres, ode rorw ei benbenuke kralake, ma Filipus byabtis a i. 39 Ode kyoat rabetik toha benbenu desy, kyala mait bonyo Hulasokwe Memeanke kyor Filipus ba, ma lema imin. Ma iry Etiopia desike lema myatakit a i de. Lemade syaur wasi laklakutke bai lulkwe, ode imukmuka imarmara i.
40 Klala kyala mait huruk bonyo Filipus imin o a nus Asdodke de. Lemade byetik toha nus desy, ode lyakut a lyola nusare ode hnuare ma yabrita Brit Eraske, ma ti kyait a nus Kaisareake.
+ 8:3 Kis. 22:4-5; 26:9-11 * 8:5 Filipus. (Matos ti Kis. 6:5.) 8:27 Amam lan neke rala i ma ktyoha tel mabuske ti kibohe, sida-sida. Neke wamwankye ma ika kmata ma kyarya ti ratu o raja-nare sawatare, iry maoly neke musti mo rlaly a i ma kete hyury a ratu-nare dete lemamo raja-nare sawatare, kola dene ti Tnebar mo talaly asw o hahy ne. + 8:32 Yes. 53:7-8