9
Saulus tyunik tota atyatare ma tyoha Yesuske
+Kyoat desike dakun o Saulus ralake krala neke masbu a nggora ma tyanuk ohe, ana tyabahunw iry matohak ity Ebut Yesuske ne bo. Lemade bya ti yait uskwe khatu lan lahuk ti iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe ti Yerusalem, ode iten toha iry desy, ma kyesy atyah haretke ma yal ti Saulus, ma Saulus yety atyahy desy ti iry manety lulw ti Yahudi-nare ti wait sey rasambayan tiare o nus Damsyikke, ma kolnye yait iry Yahudi matoha Yesuske nam iajarare, neke wamfwet ta wamwany, desikeo kyumak sir ma yor sir bai Yerusalem.
Lemade Saulus byai nus Damsyikke ode kyoat iala ma inait nus desy, kyala mait bonyo madelahke kyosy laitke ma kdyelah kyaklelela i. Dendye dyi ei lasmyerke ti desy, ode tyomolu telke it ma kbyu ti i de kbyohe, “Saulus! Saulus! Kyanmwane muoban de mutaba Yaw ne de?”
Lemade Saulus hyalas de byohe, “Amam Lan O, esei O de?”
Bonyo tel desike khyalas ma kbyohe, “Yaw neke Yesus a muoban de mutaba Yaw ne. Lemade mbwitil o ma mbwai nus Damsyikke krala so. Ti soke irkye it a ana lyosu ti o, ohe musti mo ana mala sai.”
Kyoat desy dakun o, iry malakut manor Saulus desikre ramtaut ma ksyeman sir ma lema ratun a rasobu, kali rtomolu tel desy dakun, keskyede lema rmatakit iry matanukke. Lemade Saulus imdiry, ode hyela mata, keskye lema myatakit namit-namit. Lemadendye iry desikre rkumak simanare, ode reuk i ma rsukar ei nus Damsyikke. Ode sekwe enatelw neke lema myatakit namit-namit, ode lema iknam o yenw dakun.
10 Ti nus Damsyikke iry matohak Yesuske it ma ani Ananias. Kyoat desike myatakit ktela Hulasokwe isusu ti ike, ma yatos ity Ebut Yesuske ma tyanuk ti i ma byohe, “Ananias!”
Desikeo Ananias hyalas ma byohe, “Amam Lan O, yaw ne!”
11 Lemade ity Ebut Yesuske byu ti i huruk ma byohe, “Ode mbwa! Ma mtwoha salke it ma kani Sal a Mlakye ma ti kyait Yudas seike. Ti desike mena mobak irkye it ma ani Saulus, neke yosy a nus Tarsuske. Ma i desi malmata syambayan, 12  neke myatakit ktela kususu ti ike, neke kolnye, iry ne ani Ananias ma ana syukar ei sekye krala desy, ode syaa simake ti Saulus ma myatakit huruk.”
13 Desikeo Ananias hyalas ma byohe, “Amam Lan O, ktwomolu ma irire rahes a i de, ti iala atyat iry Yerusalem matohak Oare o so. 14 Ode iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe neke wait usu khatunare ral haretke ti Saulus ma myai ne, ma kyumak iry matohak O nekre mumu.”
15 Keskyede ity Ebut Yesuske tyanuk ti Ananias huruk de byohe, “Mbwa bo, kali kilik Saulus de ma kyarya ma Yaw, neke bya ti yabrita Anikkwe ti iry a lema Yahudi-nare ror wait rajanare, ode ti iry a Yahudi-nare dakun. 16  Ode ana Yaw kmwesan a kswusu ti i ma musti mo yety ti de yety ma ti masunkwe, kali tyoha Yaw.”
17 Lemadendye Ananias byai sey a Saulus imin tike ma syukar ei sekye kralake ti yait a Saulus. Ode syaa simake ti i ma byohe, “Waikw a Saulus o! Ity Ebut Yesus a masusu tenanke ti o ti salke kralake ne, ti kyoat mumai nus ne, I neke yaso yaw ma kmwa ma ksweak o ma mmwatakit huruk, ode Hulasokwe Memeanke kbyenw a o.” 18 Ode Ananias itanuk maktei bonyo, kyala mait o, namke it ma kola maskye ityanke ma kyaditi i toha Saulus matake, ma myatakit huruk. Lemade Saulus byatar ma Ananias a byabtis a i. 19a Maktei bonyo Saulus iknam ma malkyakaw a i huruk.
Saulus yabrita Brit Eraske ti Damsyik
19b Ode Saulus imin ti nus Damsyikke sekwe enai ne, ma yor iry matohak Yesuske ti desy. 20 Kyoat desy dakun o, Saulus yabrita Yesuske ti Yahudi-nare sey rasambayan tiare, ode tyanuk ma byohe, “Yesus neke Hulasokwe Anan a I.”
21 Ode iry desikre mumu ne ratomolu Saulus ma itanuk koldyesy bonyo, rheran, ode it de yena it ma rbohe, “De lema iry ne i ne itabahunw iry a matohak Yesuske o Yerusalem ne e? Ode tyoha mai ne huruk ma ne ode? Ma ana kyumak iry matohak Yesuske ne ma yor sir ba ti iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe, neke wait usu khatunare!”
22 Keskyede sew kyaki neke Hulasokwe tyabal heheke ti Saulus, ma tun iajarare, neke iry Yahudi mamin ti Damsyik desikre lema bisa ma rhalas ral i. Dendye Saulus lyosu ti sir bain-bain ohe, Yesus neke I ne Hulasokwe isusu I ma ika Raja ode iaorif irkye ne.
23  +Maktei o seure kiliku i, desikeo iry Yahudi mamin ti desikre rtanuk tun sasamke ma rtabahunw a Saulus. 24 Lemade sewah o msarin nekre iry Yahudi desikre rajaga ti holholat lori kmata nus desy mumu ma ana rtabahunw a i, keskye Saulus hye wait rekryeky desy. 25 Dendye metdyetke it bonyo, Saulus tyaklulw ti airke kralake, ode wasi matoha iare rtolar i toha jendelake it ti nus desy wasi rubkye ei mloskye, ma ila.
Saulus iwahuk i a yor iry matohak Yesuske ti Yerusalem
26 Lemade Saulus yulak i bai Yerusalem, ode kyoat inait Yerusalem bonyo, yobak ma iwahuk i a yor iry matohak Yesuske. Keskyede sir ne mumu ramtaut a i, kali lenla rtohak ohe Saulus neke bain-bain o tyohak Yesuske dakun. 27 Keskyede Barnabas yor Saulus ba ti Yesuske wasi nyasoare, ode Barnabas ihes ti sir ohe Saulus ne myatakit ity Ebut Yesuske ti salke krala mabai nus Damsyikke, ma Yesuske itun a yor Saulus ti desy. Ode Barnabas ihes dakun o Saulus lema imtaut ma yabrita Yesuske ti iry ribun mamin ti nus Damsyikke. 28 Dendye Saulus iwahuk i a yor iry matohak Yesuske ti Yerusalem. Ode ires ma ti yabrita ity Ebut Yesuske ti kabei ta kabei bo ti nus desy. 29 Saulus dakun o yabrita Yesuske ti iry Yahudi manal tel Yunani-nare, ode itaur nunu yor sir, ma khyury ma iry desikre robak a ksala ma rtabahunw a i. 30 Keskyede kyoat iry matohak mamin ti Yerusalem desikre rahe rekryeky desy bonyo, ror Saulus bai nus Kaisareake, maktei o rsalak i ti kabalke ma byai nus Tarsuske.
31 Lemade iry ribun matohak Yesuske ti propinsi Yudeake ktem desy, ode propinsi Galilea o propinsi Samaria neke mumu nenmo kele rteka sir, kali iry lema matohak Yesuske ne lema rala atyat sir de. Ode kyoat desy dakun o Hulasokwe Memeanke ksyaluk sir ma wait tohtohakke malkyakaw, ode wait mormyorifke ksyusu ohe ramtaut ity Ebutke, ma iry matohak Yesuske rtabal a rtabal ma ribun sir.
Petrus nyoha Eneas ma eras i
32 Kyoat desy dakun o Petrus lyakut a lyola nus kabei ta kabei bo, ma yoly a iry ribun matohak Yesuske ne. Ode sekwe it bonyo bya ti yoly a iry ribun matohak Yesuske o nus Lidake. 33 Ode ti desike Petrus inal a yor wamwankye it ma ani Eneas, ma imin ti otke kralake ainke walw de, kali iblukut. 34 Lemade Petrus tyanuk ti i ma byohe, “Eneas! Yesus Kristuske nyoha o ma eras o de. Lemade mbwatar! Ode musosan wenamw muenaf tike.”
Dendye Eneas byatar ma imdiry elik. 35 Ode kyoat iry ribun mamin ti nus Lidake ode lasmyer Saronke ratos o Eneas eras i de, lemade iry desikre mumu rtohak ity Ebut Yesuske dakun.
Petrus yala Dorkas ma myorif huruk
36 Lema soso toha nus Lida desy neke nuske it ma kani Yope. Ti desy wamfwet matohak Yesuske it ma ani Tabita, ma rhaly anike ti tel Yunanike o Dorkas (kbuanke o rusake). Wamfwet neke kyalamo yala eras irire, ode dyakin ma syaluk iry lema manait sra o hah nekre dakun. 37 Kyoat Petrus imin ti nus Lidake bonyo, Dorkas a kluruk i ma myaty. Lemade raris i maktei o, rhul a tbunanke, ode rlola tbunanke ti kamar mamin ti sekye kdadi srake. 38 Kyoat desy dakun o iry matohak Yesus mamin ti nus Yopeke ratomolu ma Petrus imin o nus Lidake, desike bonyo raso irkye enaru ma rbai so, ma raten mirmirin toha Petrus ma rbohe, “Amo, aramy miten ma tlaha mety ata ma adoko tbai Yope!”
39 Lemade Petrus tyoha iry deru desy ma raktem a rba. Kyoat ranait nus Yopeke bonyo, ror Petrus ma rsai ei kamar a ralola Dorkas tbunanke tike. Ode enen somare ti desy mumu neke, ramdiry ma rney a Petrus, ode rser ma rlosu ti Petrus ohe, rabit o mantel rahonak nekre mumu, neke Dorkas syor ti sir, kyoat a imorifke. 40 Keskye Petrus yesak iry desikre mumu ma rbetik toha kamar desy aduk. Maktei o Petrus syakitil ma syambayan. Isambayan maktei bonyo yulak matake sara Dorkas tbunanke ode tyanuk ma byohe, “Tabita, mbwatar!”
Lemade Dorkas hyela mata, ma iatos Petrus bonyo, byatar ma tyaklulw. 41 Lemade Petrus kyumak Dorkas simake ma imdiry. Maktei bonyo Petrus yabuk enen som desikre ror iry matohak Yesuske mumu, ma rsukar ei kamarke krala desy huruk. Ode Petrus tyanuk ti sir de byohe, “Myatos! Tabita neke myorif huruk de.”
42 Lemade ktela desike kimelir ti nus Yopeke ktem ne mumu, ma khyury ma iry ribunke rtohak ity Ebut Yesuske. 43 Maktei bonyo Petrus imin ti Yope sekwe enai ne, ti Simon wait sekye. Simon neke wasi karyake kyalamo syisik heal a iblutare ma iwai.
+ 9:1 Kis. 22:3-16; 26:9-18 + 9:23 2Kor. 11:32-33