8
Jesús naiki míilim jïbuätuak
(Mt. 15:32-39)
1 Huámëchi taahuarimmet tüisi juebena genteta áma aneyo, entok kaita am buä máchiako, Jesús jume ä discíipulom núnuka ínel ámeu jiaahua:
2 —Juka genteta juebenak ínomak anemtane jiokolë, bueïtukim béja baij taahuare ínomak aneka, entokim kaita buä mátchi.
3 Bueïtuk kaa jïbuälame bem jóau sákatuak, böochim tébäi huáttinake, bueïtuk huate mékka bétana äbo yáij‑la.
4 Huanäi jume ä discíipulom ínel ä yommiak:
—¿Të jákübosu jábe páanim ámeu nüpaka am jóborianake jäni? Bueïtuk ímï ánia päriapo kaita aayuk.
5 Áapo éntok am temajek:
—¿Jaiki páanimsem jípure?
Bempo éntok inel jiaahuak:
—Guoy búsanim.
6 Huanäi huaka genteta buíapo jote sáuhuek. Entok jume guoy búsan páanim nüka, Diosta baysausuka am rébektiak. Huanäi jume ä discíipulom am mákkak, genteta am mik sáhueka. Bempo éntok am nüka, juebenara gentetau am tójjak.
7 Ili kúchumim ilikkim ket áma jípurey. Huanäi Diosta tü éäu ámet chúpaka, ámeu am tóij nésahuek.
8 Huanärim jïbuäka jóboak. Entok jume rérebeim yeu bëkame guoy búsan canastam tátapunika tóboktiahuak.
9 Jume jïbuäkame éntok naiki miltu máchiakay. Huanäi am sákatuak.
10 Áapo éntok jume ä discíipulommak canoapo yejteka siika. Huanäi Dalmanuta buiärau yepsak.
Jü señal kaa jaibu jojohuamta áyhuame
(Mt. 16:1-4; Lc. 12:54-56)
11 Huanäi jume pariserom áu yájaka, áamak nok nássua táytek. Entokim séñalta áu aahuak, téhueka bétana huemta, ä jioptua báreka.
12 Huanäi ä jiápsipo bueürum jíabiteka ínel jiaahua:
—¿Jatchiaka ï gente én huéeme séñalta kaibu jojohuamta aahua? Tua lútüriapone enchimmeu ínel jiaahua, ï gente kaita séñalta mákna.
13 Huanäi júchi jum canoau jämuka, huáytana bíchaa am tö siika.
Jü pariserom levaduura
(Mt. 16:5-12)
14 Jume ä discíipulom páanim kóptiaka, barcopom huépul páanim jíba huériay.
15 Huanäi am téjhuak, ínel jíaka:
—Jítachem suuhua, éntokem emo suaya jü pariserom levaduura bétana, entok Heródesta levaduura bétana.
16 Huanäi jume discípulom nahuim nookay, ínel jíaka:
—Páanim kaa itom nüpakä béchïbo ínel jiaahua.
17 Jesús am jüneriaka jita am nokähui, ínel ámeu jiaahua:
—¿Jatchiakem páanim kaa enchim nüpakä béchïbo ínel nee jíä tíiya? ¿Jachem kaa át suuhua, éntokem kaa át jüneiya? ¿Ketunem námakak jiápsek?
18 ¿Pusekem kaa bitcha, entok náka guójöriakem kaa jíkkaja? ¿Jachem kaa áu huáate,
19 huame mamni páanim ín näikimtekäubehui, huame mamni mílimmechi? ¿Jaiki canastamsu rérebeimmea tátapunika tóboktiahuak?
—Dóocem kanastam —tim áu jiaahua.
20 —Entok júnak huame guoy búsan páanim naiki mílimmet näikimtehuakame, ¿jaiki canastamsu rérebeimmea tátapunika tóboktiahuak?
—Guoy búsanika —tim áu jiaahua.
21 Huanäi ínel ámeu jiaahua:
—¿Jáchem ketune kaa át jüneiya?
Betsaidapo jü lipti bíchakame
22 Sep pueblo Betsaidau yepsak. Huanärim Jesústau líptita nüpak, jiokot au jíaka áa béppa ä mámte sáhueka.
23 Áapo éntok juka líptita mámpo buíseka, huämi pueblopo yeu ä núk siika päkun bíchaa. Ámani béja ä pusimpo chít huáttek, entok áa béppa mámteka ä temajek:
—¿Jachë ára jita bitcha?
24 Áapo éntok pujteka ínel jiaahua:
—Yorememne júyam bénasi bitcha, të naa kateme.
25 Júchi ä pusim béppa mámtek. Huanäi bitchak, jü yoreme, sïmeta machisi.
26 Huanäi ä jóau bíchaa ä sim sáuhuek, ínel áu jíaka:
—Katë pueblou kíkkibake, éntoke kaa jábetau ä ettejhua, huämïri.
Jü Peero Jesústa Crísto tíiya
(Mt. 16:13-20; Lc. 9:18-21)
27 Huanäi Jesús jume ä discíipulommak pueblommet siika, Cesarea Filiipo buíärahui. Huanäi ä discíipulom böot am temajek:
—¿Nechim jábë tíiya, jume yoremem? —ti ámeu jiaahua.
28 Bempo éntok ínel jiaahua:
—Enchim Juan Bautistä tíiya; huate éntok enchi Elías tíiya; jume huate éntok enchi hua jábe profeeta tíiya.
29 Huanäi Jesús am temajek:
—¿Emesu? ¿Nee jábë tíiya?
Peero éntok ínel jiaahua:
—Émpë jü Cristo.
30 Të Jesús am téjhuak, íkäi áa bétana kaabeta am ettejhuaria nésahueka.
Jesús ä mëna bétana nookak
(Mt. 16:21-28; Lc. 9:22-27)
31 Huanäi am majtia táytek, juka Yoremta Üusi tüisi jiokot ä yáanähui, entok jume yoiyöturim, jume tiöpopo chë nésahueme, entok jume escriibam ä omoutenakëhui, entok mëhuaka báij taahuarim huéy ä jíabitenakëhui.
32 Íäri bétana machisi nookay. Huanäi Peero áapolaik yeu núnuka kuttílasi áu nookak, kaa ä türï tíaka juka ä nokähui.
33 Të Áapo kúakteka ä discíipulom bíchaka, Perotau kutti áu nonokak, ínel jíaka:
—¡Mékkë huéiye, Satanás! Bueïtukë kaa Diosta bétana huémtat suuhua, ál‑la yoremem bétana huémtat jíbba.
34 Huanäi juka genteta núnuka, entok ä discíipulom, ínel ámeu jiaahua:
—Jü jábe júne inot chäka huée báareme kaa áu beutireka kúrujta púaktíaka ino sáu huéenake.
35 Bueïtuk hua ímï buíapo ä jíapsi jínëu báareme ä tärunake; hua ino béchïbo entok evangeliota béchïbo ímï buíapo ä jíapsi tärukame, huäri ä jínëunake.
36 Bueïtuk, ¿jita tühuatasu bínnake jäni jü yoreme, sïme ániapo ayukamta kobakätek junne, ä jíapsi éntok tärukäteko?
37 Entok, ¿jítasasu béjtuanake jäni jü yoreme, ä jíapsi béchïbo?
38 Bueïtuk hua inoy tihuekame entok jü ín nokibeyi, ïri gente én huéeme kaa türik joame omot jubiahuamta türeme; entok Diosta bej-reka jiápsame násuku. Ínapo jü Yoremta Üusi ket ái tiunake, júnaköri ín Átchay loriapo yepsäteko jumé santo ángelesimmaki.