7
Yoremta jíapsi nasontume
(Mt. 15:1-20)
1 Huanäi jume pariseerom Jesústau yájjak, entok huate escriibam, Jerusalén bétana áma yáij‑latukaïhui.
2 Huanärim huate ä discíipulommet suuhuay, bueïtuk kaa leyta jíä páman báijmaka páanim bem buäye béchïbo mamam chichä machimmea. Huanärim béttesi áme bétana noktaitek.
3 (Bueïtuk jume pariseerom entok sïme jume judíom, huame yoiyöturim boojoria páman, juebénasi kaa mam báijmakatekim kaa jíjïbuäy.
4 Entokim plaza bétana yájak, kaa emo mam báksiako, katim jíjïbuäy. Entok huate juebénaka jita aykay bem yöreïhui: jume vasom ámey jïhuame, jume saarom, jume sisïguok vaasom, entok jume bem ámet töyëhui.)
5 Huanäi jume pariseerom entok jume escribam Jesústa temajek, ínel jíaka:
—¿Jatchiakasu jume em discíipulom kaa huame yoiyöturim boojoria páman kaate? Bueïtukim kaa ito bénasi báijmaka páanim buäye.
6 Huanäi Jesús ínel ámeu jiaahua:
—¡Eme Dios huáatemta bénasi emo antuame! Ál‑läku Dios profeeta Isaíasta tempo enchim bétana nookak, entok áapo ínel ä jïojtek:
Ímëi gentem bem teniy jíba nee yöre,
të bem jíapsihua mékka inou aane.
7 Kaita béj‑re jü bem nee emo yörë tíähui,
bueïtukim yorem nésauta Diosta nésautukä bénasi emo ä majtia.
8 Diosta nésahui tójakem, jume yoiyöturim boojoriauem johua: jume sarom báksiahuamta, entok vasom ámey jijïhuame; entok juebenak ílë bénakem johua.
9 Entok ket ínel ámeu jiaahua:
—¿Jachem tüisi emo anë téiyey? ¡Bueïtukem juka Diosta nésahui kaitäpo johua, juka yoiyöturim boojoriau enchim yöri bárë béchïbo!
10 Bueïtuk Moisés ínel jiaahua: “Em áchayë yöre, entok em áiye. Jü ä áchaybet entok ä áyebet bettek nokätek, kaita át temaijhuaka mëna.”
11 Eme éntok ínel jiaahua: “Tüisi jiaunake jü yoreme ä áchaybeu o ä áyebeu ínel jíäteko: Sïmeta huaka ín áttea ay enchi ín ania éähui, Diosta béchïbo näikiari.” (Corbánta jiau bárë bénasi.)
12 Júnëlem huaka yoremta ä atchai éntok ä áiye kaitäpem ä aniatua;
13 éntokem huaka Diosta nookakäu kaa béj jóuhua, huame yoiyöturim boojoriau huatem majtiaka, éntokem juebenak ílë bénak johua.
14 Huanäi sïme juebena genteta núnuka ínel ámeu jiaahua:
—Nechem jíkkaja sïmetaka, át jünee béchïbo:
15 Kaita ayka yeutana jü yoremtat kimuka ä jíapsi násontenakeme, ál‑la hua ä jiápsipo yeu huéeme.
16 Huä jünee báareme át suaka ä jikkaijnake.
17 Huanäi juebena genteta tö sika senu jóapo kibakek. Huanäi jume ä discíipulom ä temajek, juka ejemplota ámeu ä yéchakä bétana.
18 Huanäi ínel ámeu jiaahua:
—¿Jachem eme két kaitat jüneiya? ¿Jáchem kaa jüneiya, huaka yeutana yoremtat kimumta kaabeta jíapsi násontenakëhui?
19 Bueïtuk jü buähuame kaa jiápsipo kiimu, ál‑la sihuampo, entok chúkula yeu huéenake.
Íkäi nokaka sïme buähuamta türï tíiyay.
20 Ket ínel jiaahua:
—Huä yoremta jiápsipo yeu huéeme, huäri ä jíapsi nasonte.
21 Bueïtuk jum yoremta jiápsipom yeu kaate, jume juëna éerim, omot jubiahuame, éhuil jáamuchim jípuhuame, yore súahuame,
22 ékbuahuame, kaa huéeläpo jita jípu péehuame, entok juënasi anhuame, jü yore bäitäihuame, jü kaa tíura, senukut jita ínnëhuame, juënasi yoret nokhuame, hua emo buérialihuame, entok jume kaa suasi emo nühuame.
23 Sïme ímëi kaa tü yáarim yoremta jiápsipom yeu huéiye, entokim ä nasonte.
Jámmut Diostat eähui sirofenicia naciompo jometukay
(Mt. 15:21-28)
24 Huanäi Jesús huämi yeu sika Tiró éntok Sidón buiärau bíchaa siika. Huanäi huämi jak jóapo kibakek kaabeta ä bít ïaaka. Të kara au éssoy.
25 Bueïtuk senu jámmut áma aaney, ili jámut espíritu chïcha machik jiápsipo jípuremta asoaka. Huäri jámmut áatana nokta jíkkajaka, áu sika ä guókpo áu tónommia kíktek.
26 Áapo griegotukay, entok Sirofeniciapo jometukay. Huanäi jiokot áu jiaahuay, juka espíritu chïcha machik ä jámut asoabet yeu ä bep sáhueka.
27 Të Jesús ínel au jiaahua:
—Éläpo bat jume usiarim jóbonake, bueïtuk kaa türi jume usiarim páanim úuhuaaka ili chüummeu am guötia béchïbo.
28 Áapo éntok ínel áu jiaahua:
—Ammäle jiaahua, Señor, të jume ili chüum jume pan rérebeim mesata bétuk usiarim kóm huáttilame buabuäye.
29 Huanäi Jesús ínel áu jiaahua:
—Ínëli em jíakä béchïbo noitë huéiye. Jü lemoonio béja yeu simla, jü em jámut asoabechi.
30 Huanäi ä jóau yepsaka, juka ä asoahua ä böyëpo bökamta téuhuak, béja juka lemoonio át yeu simlata.
Jesús nákapi nëota tütek
31 Jesús júchi nóttek jum Tiro buiära bétana. Huanäi jum Sidonpo naa búrujti siika, Galiléa bahuéu bíchaa, jum Decápolis buiärapo ámani.
32 Huanäi jü gente nákapi nëota áu nüpaka jiokot au jiaahuay, áa béppa ä mámte sáhueka.
33 Huanäi áapolaik yeu núk sika, Jesús nákapo ä sútuteriak, entok ä sútu chíttuaka nínit ä kómoniak.
34 Huanäi téhuekau reemteka bueürum jíabitek, entok ínel áu jiaahua:
—¡Efata! —ínel jiau báare: ¡Étapotunakee!
35 Huanäi sep jume náka guójöriam emo étapok, entok ä nín jísumaria búttek. Huanäi jünakiachisi nookak.
36 Huanäi Jesús juka genteta téjhuak, kaabeta am ettejoria nésahueka, juka bem bíchakähui. Të chë tüisi junëli ä nésahuey junne, chëhuasum ä ettejhuay.
37 Entokim tüisi át buere eeyak, ínel jíaka:
—¡Sïmeta tüisi johua! ¡Jume nákapim jíkkaijtua, entok múurom júne noktua!