6
1-2 Kale kamaki kutop uyo kafalemin iyo tebe Krais imi sang iip maak uyo kafale-bom ibo bogobe-nilip e, “Ipmi aget uyo fupkela ko-nilipta, kaanamin ilep bomi kuguup uyo alugum umik ugobe God imi ilak uta dolin o,” age-nilip e minte, ok sam migik migik ugamin min, sagaal kwep yak tinum imi dubom diim daabe beten ke-bom kemin umi sang uyo, iyo tebe ibo baga-e-bom-nilip e minte, “Alugum kaansip iyo asok fenan-temip o,” age-nilip e minte, “Fengmin unang tinum iyo God iyo tebe yega dobe-nalata, amiit sok de imolan-tema o,” age no ke-bom kafalemsip ko. Kale kanupmin weng kamaki kafalemsip bomi magam uyo bong faga-bomta utamamin ba kale, ibo atin tele utamsip kale, kanupmin weng koyo maak so suun kup ibo baga-eman-temaalup binim kuta, God imi weng migik maak albu uyo bong fagamin tap kale, kamano koyo nuyo dital fagaa bong fagamin weng bogal mungkup utama-bom no ke-bulupta, numi Yesus imi ilak dugamin uyo titil fagaluk o ageta ko. Kale kanube God iyo ise boyo, “Tambaliim o,” agela umdii, bota kanuman-temup ko.
“Numi God imi ilak dugamin umi fomtuup waafulum o,” agan-kalin uta ko
(Mat 12:31-32, Mak 3:28-30, 1 Kor 15:58, Hib 10:26-29, 32-34)
4-6 Kale unang tinum iip maak maak iyo God imi yogon dong kefola ilagenin diim meng-nilipta, God imi weng tambal uyo utam-nilip e minte, mufekmufek God imi misiim kobe-se uyo ku-nilip e minte, alugum maagup God imi Sinik Tambal iyo du no ke-nilipta, God imi weng uyo kup-kuguta utamipta e, boyo atin tambaliim kalaa age-nilipta, God imi tiin mo tabon-tema umi titil uyo utam no ke-silip kale, kanube tinum bilip iyo fenga ko God iyo umik ugobelip umdii, nuyo dogobeta bilip iyo dong dogobelupta, asok maak so imi aget uyo fupkela ko meng tolon-temaalip binim kale, kanupmin kuguup bomi kanuman-temip bole, igil God imi man iyo aget mafak kupka-e-bom asok dep yak at diim daa sil bigilin tap kelipta, kek kek iyo Yesus iyo weng mafak uyo kupka-eman-temip ko. Unang tinum nuyo kafin ulutap kale, suun kup wep uyo malaak abe-buluta, kafin uyo tambala-bom-nuluta, unang tinum imi unan-kalin digin-bilip uyo dong daga-e-buluta kale, boyo God yagal tebe kafin tambal koyo tiin mola bom-nuluta, unan-kalin uyo kupka-em-nuubu ko. Kuta kanube kafin koyo ifuul mafak so minte sok ningiling so sino uta kup mitam tebemu umdii, kafin boyo tunanu kale, mep so God iyo, kufak daali binimanuk o age-nalata, at kwaala tebe ken tebelan o angbu kale, nuyo kuguup mafak uyo kupkata kuguup tambal uta kup waafulum o ageta ko.
Atin duubal ibe. God imi asok umik ugobe dupkaa yang iinemin bomi sang uyo iluum weng ipmi kobeli kuta, niyo fen utamsi kale, ibo kulutap ke mafaganan-temaalip kale, God iyo tebe ibo dong dogobe-nala e, imtamo ilami abiip unon-tema ko. 10 Kale ibo God imi aget uyo kobe-silip kale, ise bota tebe ibo kanumin o agan-buluta, Krais imi unang tinum iyo dong daga-em tebesip kale, God iyo kuguup tambal uta kup kupka-emin tinum kale, dogobeta God iyo ipmi ogok kem-nak-bilip umi aget uyo ilumanan-temaala binim kale, imtamo ilami abiip unon-tema ko. 11 Kale numi aget fugunin uyo ki, alugum ibo kanube titil kup fagalin kup bom-nilipta, ipmi God imi ilak dugamin uyo fomtuup waafu-bom-nilip e, God imi imdulan-tema uyo fen-bom kanum kwep abe-bilipta, unanbu top ipmi binimanan-temip kwek diliit kelin o ageta ko. 12 Kale unang tinum iip maak maak iyo God imi ilak uyo do-nilipta, yuut daal tebemin binim ke-bom-nilipta, ilami ogok uyo waafulin kup kem-nuubip kale, bilip iyo bomi diim ilep alugum mufekmufek siin God imi bogo-nala, “Nalami man kelin imi kobelan-temi o,” age-se uyo kululan-temip kale, ipkil mungkup daal uyo tebemin ba kale, bilip imi kuguup bota ku waafuu kwep abe-bom-nilipta o ageta ko.
Nugol God imi weng kwep daasa boyo fen kanubelan-tema kalaa agan-nuubup umi sang uta ko
(Rom 4:13-25, Gal 3:6-20)
13 Kale dok ita tebe God iyo dupkan ke iit iinsaala kale, God iyo bemi win uta kufo-nalata, bogo-nala, “Beyo nitaba kale, atin tuluun weng uta kup bagan-bii o,” agelan-temaala kale, sugayok God tebe Abraham imi weng kwep daabe-se uyo, ilami win uta kup kufo-nalata, weng uyo kwep daa 14 bogobe-nala e,
“Niyo God kale, niyo weng uyo atin tuluun bogopkelan-temi kale, nimi kuguup tambal kupkakemin boyo kwiin kiim kale, niyo tebe man iyo dopke-nilita, kapmi man ilop kutop iyo fomtuup senganu kupkapkelan-temi o,”
age-se ko. 15 Kale agelata, Abraham iyo yuut daal tebebe-numu binim fen-balata, biita aaltam kota God imi, “Man dopkelan-temi o,” age-se iyo dobela do-se ko.
16 Kale unang tinum numi bogo-nulup, “Nimi weng bagan-bii boyo atin tuluun bagan-bii o,” agan-kalin bomi kuguup uyo kanumin kale, nuyo wengaal digin-bulupta, kanube tinum maak tebe God imi win uyo kufo bogo-nala, “God iyo nitaba kale, atin tuluun weng uta kup bagan-bii o,” agela umdii, utamupta e, nugum beyo dam bagan-be kalaa age-nulupta, wengaal digin-bulup boyo kupkalan-temup ko. 17 Kale sugayok uyo God imi aget fugunin uyo, nuyo tol kafalebelita, utamipta e, aafen God imi aget fugunin uyo fupkela kup-kiit mo kup-kalaak mo kelan-temaala kalaa agelin o age-nalata, weng alop maak kwego dego ke Abraham imi bogobe-se kale, maak uyo, weng kwep daa bogobe-nala, “Kapmi man ilop iyo dong dogobelan-temi o,” age-nala e minte, maak uyo, kuntuk saanemin weng uyo bogobe-nala, “Niyo God kale, weng kwep daapkeli koyo atin tuluun waafulan-temi o,” age no ke-se ko. 18 Kale minte God imi weng alop boyo fupkela kup-kiit mo kup-kalaak mo kelan-temaalu kale minte, God iyo dogobeta ise weng alop boyo maak ilo kolan-temaala kale, nuyo utamupta e, God imi, “Kapmi man ilop o,” age-se boyo Israel kasel so Kristen unang tinum so alugum numi sang uyo bogobe-se kalaa age-nulupta, bilii meng God imi miit tem iinom waalanupta, weng alop bota tebe numi aget tem uyo kuntuk mobe-suu kale, nuyo God imi weng kwep daa-nala, “Numi dong dogobelan-temi o,” age-se bomi deng uyo tebe-bom-nulupta, ise boyo kwep aget tem daa bom-nulupta, fen-sulupta o ageta ko. 19 Kale God imi tebe mufekmufek sang maak bogobe-nala, “Fen-bilipta o,” age-se boyo numi tiinemin tonamin umi dong dogopmu titil fagagamin umdii kulbu ko. Kale minte numi tinum fen tebesup iyo Yesus ita kale, Yesus beyo tinum amem miton ko age hetpris ita kup ilim kaal afaligen kup-diisip umi magaang tem ku-tele tam God imi abiin amem unan-nuuba ulutap ke-nalata, tam God imi tibit kun diim tam un-se ko. 20 Kale Yesus imi mitam tinum amem miton ke suun kup nuuba boyo ki, Melkisedek ilatap atamta, beyo nuyo dong daga-eman o age-nalata, beyo isiik bon tem tam am amem kutam uyo tam un-se ko.