12
12:1-3 ‘Pulu Yili-nga Yambuma Molemulu Mele Tondulu Mundupu Molupu Enembu Naa Kolamili.’ Nimbu Yesos Mimi-Sipu Kanamili Ung Te
Ui yambu aima pulele aku-siku Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku kene teku konjuku muluringeliinga aku-sipu oliu tepu konjumulú mele liiku ora silimele akiliinga kanupu piliipu kene pe ekupu oliu kepe aku-sipu méle-kaíma liimulúndu Pulu Yili-ni oe te makó turum oeliinga ‘Lkisiku pangi.’ nirim-na piliipu kene ‘Aima lkisamili.’ nimbu oliu liipa naa tapunjulimú ulu lupa-lupama mundupu kelepu, ulu-pulu-kísima kepe ‘Oliu naa ambulupa pipi naa sipili.’ nimbu enembu naa kolupu numanu tondulu pupili kir-kiri liipu lkisamili. ⸤Tondulu mundupu lkisimulundu⸥ oliu tondulu mundupu piliilimulu ulu-puleliinga pulu-yi Yesos mimi-sipu kanulsiliipu pamili. ‘Tondulu mundupu piliipu, tepu konjupu, enembu naa kololsiliipu pumulú ulu-pulele yuko.’ nimbu yu ⸤tepa mulurum mele kene molemú mele kene nilimú mele kene ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu mele⸥ mundupu naa kelepu, piliipu pamili. Yu-ni tirim mele manda lepu teamili. Yu piliipa kene, ‘Pulu Yili-ni “Ti.” nilimú mele tepu konjumbu kene aima numanu sipu molupu konjumbu.’ nimba kene yu mindili nomba unji-perana kulurum. We-yambuma-ni unji-perana kolemele yambuma ‘yambu kísima’ nilimele akiliinga-pe Yesos unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingéliinga pipili naa kolupa numanu pulele liipa naa mundupa kene akuna angiliipa kulurumeliinga ekupu ⸤mélema pali nokumbandu⸥ Pulu Yili kolea nokupa molemú poluna ki-bokundu yu purum molemú.
‘Oliu enimbu naa tupili.’ niku Yesos tirim mele mimi-siku piliai. Ulu-pulu-kis tili yambuma-ni Yesos-kene arerembi kolku mindili liiku siring kene yu tondulu mundupa mulurum mele mimi-siku piliiku molai. Yu-kene aku-siku tiring kene mulurum mele niku kanuku kene eni sika numanu tondulu pupili molku, mini-wale naa munduku, tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kilingí.
12:4-11 ‘Molku Konjangi.’ Nimba Pulu Yili-ni Yunga Kangambulama Mindili Liipa Silimú Ung Te
Eni sika ulu-pulu-kísima tili yambuma-ni ‘mindili nangi.’ niku eni teku kis-silimele kene tondulu munduku molemele akiliinga-pe telemele ulele-ni eninga yambu te ui topa naa kunjurum kanili. 5-6 ⸤Pulu Yili-nga bukna molemú⸥ ung te-ni ‘eni tondulu munduku molangi.’ nimba eni ‘yunga kangambulama’ nimba kene enindu nirim ungele kum sinjíngi lem. Ung akili-ni nimba mele:
“Nanga kangambulale,
Auliele-ni yambu numanu monjulemúma
‘Molku konjangi.’ nimba mindili liipu silimú.
‘Yunga kangambulama molangi.’ nilimú yambu akuma
kimbulu-ni tolemúko.
Akiliinga,
Auliele-ni ‘Nanga ungele piliipili.’ nimbu kene
mindili liipu simbu kene
‘Akili ulu te mólu.’ naa niku,
yu-ni nu ung-mura sipa mani simba kene
buni pulele naa kului.” Ung-Tondulu Kelúma 3:11-12
nirim.
‘Pulu Yili oliunga Lapale-ni ‘oliu yunga kangambulama.’ nimba aku telemú.’ nikuliinga mindili nungí mola buni te eni-kene wendu ombá kene ‘Pulu Yili-ni ‘yunga ungele piliiku teangi.’ nimba tekem.’ niku tondulu munduku molai. Kangambula te yunga lapale-ni mani naa silimú kangambula te molemúye? ⸤Mólu.⸥ (Kangambulama pali eninga lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku kimbulu-ni toku mani silimele) akiliinga, Pulu Yili-ni eni ‘Molku konjangi.’ nimba mindili liipu naa símu lem eni wakanguma molemele, yunga kangambula-sikama naa molemele. Ili piliangiko: Oliu kangambulama mulurumulu kene oliunga ya mana-lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku mindili liiku siku mani siring kene oliu-ni eninga ungma liipu ai sipu táka-nimbu molupu ‘Papu tekemele.’ nimbu mulurumulu. Aku lem oliunga minima kene numanuma kene nokulemú Lapale-ni oliu mani silimú kene ‘Taki-taki kona molupu konjupu mindi pamili.’ nimbu kene yunga ungele aima olandupa piliipu liipu táka-nimbu mulúmulu lem kapulako. 10 Ena laye-kolte mele oliunga lapaliima-ni oliu ‘Molku konjangi.’ niku kene enini numanale-ni piliiku kene mindili liiku siku mani siring, akiliinga-pe Pulu Yili-ni piliipa kongnjupa oliu sumbi-sipa mani silimú akili-ni oliu taki-taki aima liipa tapunjilimú. Yu kake telemú mele oliu ‘aku-sipa kake tipili.’ nimba kene aku telemú. 11 Oliunga lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku kene oliu mindili liiku silimele kene numanu naa sipu molemulu. Mindili nombu kene numanu kis mindi panjipu molemulu. Akiliinga-pe ui mani silimele kene piliipu liipu kene penga ulu sumbi-nílima tepu numanu waengu nipili táka-nimbu molemulu.
12:12-17 Ung-Eku Topa Kene “ ‘Tondulu Pupu Molamili.’ Niku Kene ‘Kangi Tondulu Pupili.’ Niangi.” Nirim Ung Te
12 Akiliinga, yambuma kir-kiri liiku lkisilimili kene eninga kima tondulu naa pupa tondulu naa pepa mandu-sipa we lelemú kene ola liiku tondulu pupili we lkisiku, eninga koporunguma liilimú kene munduku naa kelku tondulu munduku we lkisilimili mele eni aku-siku teai. Kangi mola numanu tondulu naa pumba kene tondulu pupili ola angiliiku kongun munduku naa kelku tondulu munduku teai. 13 ‘Kimbu kis lelemú yambuma eninga kimbuma kamu kis naa lipili. Alsupa kaí lipili.’ niku kene kupulanum sumbi-nílina pai.
14 Yambuma-kene numanu tiluna pupili táka-niku molku kunjingí uluma tondulu munduku teku molku, eninga numanuma kene kangima pali ‘Pulu Yili-nga’ niku Pulu Yili-ni kanupa ‘kake telemú’ nimba kanolemú uluma tondulu munduku teku molai. Aku naa tingí kene Auliele naa kanungí akiliinga aku teai. 15 Eni mimi-siku kanuku mulungí akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni eni we kondu kolupa kene liipa tapunjupa tepa liirim kupulanumele eni yambu te mundupa kelembaliinga mimi-siku kanuku molai. Unji te mong kumbili tílima tolemú mong akumanga te liiku langi kalemelena suku mundulimele kene langima pali kumbili telemú, aku-sipa mele eninga yambu te molupa kis-simba kene eni pali yu manda leku teku buni eni-kene pípili molku Pulu Yili-ni ‘eni kalaru mulupili molemele’ nimba kanombaliinga mimi-siku kanuku molangiko. 16 Waperanale naa teku, Pulu Yili-ni ‘Ambu-yima kalkundu ulu teangi.’ nirim mele mindi piliiku teku molai. Ui Iso-ni Pulu Yili liipa bulu sirim mele aku-siku naa teangiko. Iso yu kang-komale molupa kene lapale-ni moya-méle simbama ‘ulu te mólu’ nimba angin-ni langi te ‘nupili.’ nimba sirim kene ⸤engle-ni kolupa langi liipa nombandu⸥ lapale-ni moya-méle simba tirim-ma pali angin-ndu ‘Liani!’ nirim mele aku-siku eni Pulu Yili liiku bulu siku aku naa teai. 17 ‘Iso yu sika Pulu Yili liipa bulu sirim.’ nimbu piliilimulu akili i-sipa mele: Penga Iso-lapa Aisak-ni kang-akeliu Jekop moya-mélema kamu sirim kene Iso-ni ‘aima liambuka.’ nirim kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ “Mólu!” nirim. Yu-ni lapandu “Na molumbu mele ung-kaí te nikunu si.” nimba mawa tepa kola tirim akiliinga-pe ui tepa kis-sirim mele mundupa kelepa alsupa ulu kaí te temba kupulanum te naa lirim kanili. ⸤Akili piliiku kene ung-pulele mimi-siku piliai.⸥
12:18-24 Mulú-Koleana Kolea-Auli Jerusallem Lelemú Akuna Oliu Purumulu Molemulu Ung Te
18 ⸤‘Eni mimi-siku kanai.’ nikereliinga ung-pulu te i nikerko:⸥ Eni ⸤mulú⸥ tenga uring molemele muléle kene ui Isrel-yambuma nondupa muluring ⸤mulú-Sainai⸥ kene lupa-lupasele. Eni ekupu molemele mulú kanili ⸤mongale-ni kanuku⸥ kíli-ni ambulungí kupulanum te naa lelemú. Isrel-yambuma nondupa muluring mulú-Sainai akuna kuli-tepi mele auli-tepa nomba, kupa pombera tuli auli te-ni panda topa, ikilia aima auli-tepa tepa, súmbulu aima auli-tepa topa, popuremi tondulu mundupa topa, kariyapa tepa, mulú turum mele kanuku piliiku muluring. 19 Akuna bikull te ung aima tondulu mundupa nimba, yambu te-ni ung tondulu mundupa nirim piliiku kene yambuma mini-wale munduku Moses-ndu niku mele: “⸤Pulu Yili-ni⸥ oliundu alsupa ⸤sumbi-sipa⸥ naa nipili.” niring. 20 Ung piliiku kene mini-wale munduring akili i-sipa mele: “⸤Yambu te mola⸥ kung te kepe mulú-⸤Sainai⸥-na nondupa pupa olandu pumba temba kene ku-ni toku konjai.” nirimaliinga piliiku kene mini-wale munduku aku-siku Moses-ndu niring. 21 Ulu mare wendu urum kanuku kene mini-wale munduring uluma Moses yu piliipa kanupa kene “Na kepe mini-wale mundupu pung-pungu niker.” nirim.
22 ⸤Isrel-yambuma mulú akuna puring⸥ akiliinga-pe eni ⸤pepá topu siker yambuma Pulu Yili-ni penga nimba panjipa mi lirim ung-konale pípili molemele yambuma eni Pulu Yili mulúm⸥ mulú-Sainai mele tili mulú tenga naa uring molemele.
Eni ⸤Pulu Yili molemú⸥ mulú-Sayon uring molemele.
Akili kolea-auli Jerusallem.
Kolea-auli akili kona molupa mindi puli Pulu Yi tondulu puliele molemú kolea mulú-koleana lelemú koleale.
Angkella kambu manda naa túlima numanu siku máku toku molemelena eni uring molemeleko.
23 Akuna Pulu Yili-nga yambuma eninindu “Nanga kangambula komale.” nilimú yambuma molemelena uringko,
yambu kanumanga bima mulú-koleana buk tenga molemú yambuma.
Yambumanga pali kot piliipa apuruli Pulu Yili molemúna uringko.
⸤Yesos kulunjurumeliinga⸥ Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanurum yambuma kuluring kene ‘mulú-koleana kapula wangi.’ nirim-na puring molemelena uring molemeleko.
24 Ung konale ‘kamu wendu upili.’ nimba tirim yi Yesos molemúna uring molemeleko.
‘Oliunga ulu-pulu-kísima kene kalaruma pali kamu mania pupili.’ nimba akuna memba pupa tanda sirim memale lelemú koleana uring molemeleko.
Memi akili kene ui Ken-ni ‘Eboll kulupili.’ nimba Eboll turum kene yunga memale omba purum memisele-ni ung niringlisele tilu-sipa mele mólu. Akiliinga, memisele kepe tilu-sipa mele mólu-ko. Yesos-nga memale-ni ung nilimú akili olandupa, akiliinga yunga memale olandupako. Memi akili lelemú koleana uring molemele.
12:25-29 “Pulu Yili-nga Ungele ‘Naa Piliimulú.’ Ningí Yambuma “Mindili Nangi.” Nimbá Akiliinga Kanuku Kongnjuku Molai.” Nirim Ung Te
25 ⸤Akiliinga eni kanai!⸥ Ung nilimú yilinga ungele aima mimi-siku piliiku molai. Pulu Yili-ni ui ya ma-koleana ⸤mulú-Sainai molupa kene⸥ oliunga anda-kolepalima ung tondulu mare nimba sipa lip-lipi turum kene ‘Naa piliimulú.’ niring kene teku kis-siringeliinga buni liipa sirim kene enini takara toku pungí kupulanum te naa lirim. ⸤Mana muluringeliinga aku-sipa lem⸥ ekupu Pulu Yili-ni mulú-koleana molupa kene ung tonduluma oliundu yandu nimba sipa lip-lipi tolemú kene ‘Naa piliimulú.’ nimbu liipu bulu símulu lem mindili liipa simba kene takara topu pumulú kupulanum te lembaye? Aima naa lemba. 26 Ui ⸤Isrel-yambuma mulú-Sainai muluring kene Pulu Yili-ni⸥ ung nirim ungele-ni ma lop-lopi tinjirim, akiliinga-pe ekupu yu-ni ung te nimba panjipa kene nimba mele:
“Alsupu walsekale kamu ‘lop-lopi tipili.’
nimbú akili malendu mindi naa nimbú.
‘Male kene muléle kene wasie jim-jim tipili.’
nimbú kene temba.” Akai 2:6
nirim. 27 Yu-ni “alsupu walsekale kamu ‘tipili.’ nimbú.” nirim akili i-sipa mele nimbá nirim: ‘ ‘Muléle kene male kene méle tirindumanga we lepa mindi pumba mélema we lipili, pora nimbá mélema pora nipili.’ nimba mélema pali lop-lopi tenjimba kene we lepa mindi pumba mélema mindi lop-lopi naa tili we lemba.’ aku-sipa Pulu Yili-ni nirim.
28-29 Pe ekupu yi nuim kingele-ni nokulemú koleale jim-jim tepa pora naa nimbá koleana pulimuláliinga ⸤Pulu Yili-kene⸥ ‘Angke’ niamili.
“Tepi-ni mélema nomba pora silimú mele.”
oliunga “Pulu Yili tepi-melale molemú.” Ung-Manima 4:24
akiliinga, Pulu Yili popu topu bi paka tonjupu kape nimulúndu yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma tepu mundu-mong tenjipu ‘Yu yi aima auli olandupa tondulu puliele.’ nimbu yunga ungele táka-nimbu piliipu kene, kanupa kis piliilimú uluma naa tepu molamili.