10
10:1-18 Krais-ni Oliunga Nimba Kamu Popu Tonjumbandu Walsekale Mindi Yu-Yunu Pulu Yili Sirim Kene Kungma Kalku Siring Uluma Kamu Mania Purum. (10:1-10) Ui Kalku Siring Mélema-ni Ulu-Pulu-Kisma Manda Kulu Naa Tunjurum; (10:11-18) Krais-ni Pulu Yili Popu Topa Sirim Mélale-ni Mindi Ulu-Pulu-Kisma Aima Kapula Kulu Tonjulemú, Akiliinga Ung Te
⸤Krais oliunga nimba kulunjurumeliinga ung te alsupu niambu.⸥ Numúna kene kariyapana kene kanupu kene méle-sikama naa kanupu mélemanga minima mindi angiliimú kanolemulu. Mélemanga minima kene mélemanga piksa dro telemelema kene akuma-ni sika mélema molemú mele we liipa ora silimú, yu-yunu méle-sika te mólu. Aku-sipa, Moses-ni ⸤“Ulu mare i-siku teai!” nimba⸥ yambuma-ni Pulu Yili popu tungí mele ung-mani sirim-ma penga ulu-kaí te wendu ombáliinga minéle mele mindi. Ung-mani akuma piliiku tiring uluma aima méle-sikama mólu. Akiliinga, ‘Pulu Yili popu tamili.’ niku kene ung-mani akuma piliiku kene kungma kalku Pulu Yili siringma-ni yambumanga ulu-pulu-kísima kamu lumaye naa tonjupa, Pulu Yili-ni enini kamu kanupa ‘numanu kaí kake tipili molemele.’ nimba kanomba ulu te naa tepa, ‘Enini “Pulu Yili-kene tepu kis-sirimulu.” niku numanale-ni naa piliiku molangi.’ nimba ulu te naa tirimeliinga taki-taki puniemanga pali enini Pulu Yili popu tungíndu ui kumbi-leku tiring mele tilu-siku mindi tingíndu kungma kalu-pui-upui tiring.
Aku-siku tiring uluma-ni eninga numanuma kam-kamu lumaye tonjulkanje alsuku kungma kalkemelaye? Kam-kamu lumaye tolkanje walsekale Pulu Yili popu toku kalku siku kene, eninga ulu-pulu-kísima mania pulka, kanu-kene enini ‘Numanukundu buni te naa pepa, ulu-pulu-kísima we naa pelemáliinga Pulu Yili-ni oliu molupu kis-simulú ulu te naa temba.’ niku piliiku kene alsuku kung mare naa kalku ulu akuma munduku kelkemela. 3-4 Akiliinga-pe kung-kao pelama kene kung-memima kene toku kaluring akumanga memima-ni eninga ulu-pulu-kísima kamu lumaye kapula naa tunjurumeliinga taki-taki sumbulsuli tanguli puniemanga pali Pulu Yili alsuku kungma kalulsiliiku puku kene Pulu Yili-nga ung-manima toku pula turingeliinga eninga numanuna ulu-pulu-kísima we pepa mindi purum mele kelku piliiring.
⸤Penga kungma toku Pulu Yili popu toku kaluringmanga memima-ni yambumanga ulu-pulu-kísima numanuna pirim-ma kapula kamu lumaye naa tunjurum⸥-na piliipaliinga Krais ma-koleana ombá tepa kene ⸤Pulu Yili-ndu⸥ nimba mele:
“Kung toku nu popu toku kalku siringma kene,
méle nu we siring mélema kene,
numanu naa monjuku kene
nu-ni na “Yambumanga nikunu
ma-koleana kolunjani pui.” nikunu
bo-kangi te teku nusurinele sikenu.
‘Pulu Yili kape niamili.’ nikunu
‘Tepi-ni nomba pora sipili.’ niku
kaluring kungma kene,
‘Ulu-pulu-kis telemulumanga kalupu sikemulu.’
niku kaluring kungma kene
akuma nu kanukunu kis piliirinu.
Kung kaluring akuma
numanu naa munjuruneliinga na-ni nimbu mele:
“Pulu Yili, na ya moliu kanui.
Nu-ni nandu “Teani pui.” nirinu mele
‘Teambu.’ nimbu
⸤nanga kangiele yambumanga nimbu
nu popu topu simbu⸥ ombú teker.
Na-ni aku-sipu tembu mele
ui bukna turing molemú kanili.”
nirindu.” Konana 40:6-8
nirim.
⸤Sika Pulu Yili-ni yu-yunu yambumandu “Teai.” nimba
ung-mani sirim mele piliiku kene tingíndu kungma kalku yu siring akiliinga-pe⸥ Krais-ni nirim mele niker ung akiliinga ui Krais-ni nimba mele:
“Kung toku nu kalku siringma kene,
méle nu we siring mélema kene,
‘Tepi-ni nomba pora sipili.’ niku
kaluring kungma kene,
‘Ulu-pulu-kis numanuna pelemúmanga
kalupu sikemulu.’ niku kaluring kungma kene,
akuma kanukunu kene
nu numanu naa sikunu
kanuku kis piliirinuko.” Konana 40:6
nirim. ⸤Kung kaluringeliinga aku-sipa nimba kene⸥ pe nimba mele:
“Na ya moliu kanui.
Nu-ni nandu “Teani pui.”
nirinu mele Konana 40:7ekendu
‘Teambu.’ nimbu ombú teker.” Konana 40:8ekendu
nirim. ‘Pulu Yili oliu kanupa kaí piliipili.’ niku yu ui popu tungíndu kungma kaluring ulu-pulele ⸤Pulu Yili-ni⸥ topa mania mundupa, ekupu yu molemúna nondupa kapula pumulú kupulanum-na ulu-pulu kona te penga nirimele ‘Kamu wendu omba tondulu mundupa pípili.’ nimba yu-ni Yesos Krais-ndu “Ti.” nirim mele piliipa kene omba tirim. 10 Pulu Yili-ni
yundu “Ti.” nirim ulele piliipa liipa kene ⸤Yesos Krais-ni⸥ ‘Teambu.’ nimba omba yunga kangiele walsekale mindi yu-yunu kamu Pulu Yili popu topa sirimeliinga ⸤Pulu Yili-ni kanupa kaí piliipa kene⸥ oliunga ulu-pulu-kísima mundupa kelenjipa ‘oliu yunga yambu kake tílima molangi.’ nirim.
11 ⸤Akiliinga ung te wasie i-sipa mele:⸥ Enamanga pali Pulu Yili popu tunjuli yima ola angiliiku popu tunjuli kongunale ti-pui-upui telemele. Aima taki-taki sumbulsuli tanguli ola angiliiku ulu-pulu-kísima aima kapula kulu naa tonjulemú kungma popu toku kalunjuku silimele. 12 Akiliinga-pe yi penga urum Pulu Yili popu tunjuli yi kanili-ni yambumanga pali taki-taki telemele ulu-pulu-kísima aima kamu kapula kulu tonjumba ulu te tenjimbandu yu-ni kamu walsekale mindi yunga turing kangiele Pulu Yili popu topa sirim kene ⸤kungma toku popu toku kalku Pulu Yili siring ulu-pulele kamu mania purum. Yu-ni aku tepa kene bi ola mulupili yu Pulu Yili-kene mélema nokumbandu⸥ Pulu Yili-nga ki-bokundu pupa mulurum. ⸤Ma-koleana Pulu Yili popu tunjuring yimanga kongunale pora naa nirimaliinga taki-taki ola angiliiku popu toku mindi angiliiring akiliinga-pe Krais-ni walsekale mendepolu Pulu Yili popu turum kene kapula tirimeliinga we mulurum.⸥ 13 Akuna mulurum mele ekupu yandupa Pulu Yili-ni Yesos yunga ele-túma kamu topa mania mundumba enale wendu ombáliinga we nokupa molemú. 14 Yu-ni ‘Yambumanga ulu-pulu-kis telemele numanuna we pelemúma kamu mania pupili.’ nimba yambumanga nimba yu-yunu yunga memale walsekale onde lenjipa kulurum ulu akili-ni yambu numanuna kake temba telemú yambuma Pulu Yili kam-kamu kanupa kaí piliimba ulele tinjirimeliinga alsupa ⸤Pulu Yili penga méle te popu topa naa kalombaliinga ui mulurum mele ekupu we molemú⸥.
15 Yu-ni oliunga nimba tinjirimeliinga oliu numanu kake tipili molomulú ulu akilindu Mini Kake Tiliele-ni ung tale nilimú. Ui Mini Kake Tiliele-ni nimba mele:
16 “Auli ⸤Pulu Yi⸥li-ni nimba mele:
“Isrele-ni kalupa liirim yambuma-kene
na ⸤Auliele⸥-ni kelepu tembu mele penga ung kona
nimbu panjipu mi lembu akili i-sipa mele:
‘Nanga ung-manima ⸤numanu monjuku
‘Piliipu teamili.’ niku molangi.’ nimbu⸥
eninga numanuna pípili panjinjipu,
⸤‘Enini teku mulungí kene
na-ni enini kanupu kaí piliimbu nirindu mele
numanale-ni piliiku konjai.’ nimbu⸥
na-ni ung-mani kanuma buk mele
eninga numanuna bi tombu.”
nirim.” Jeremaya 31:33 mele
nimba ⸤Mini Kake Tiliele⸥ yu-ni nilimú. 17 ⸤Mini Kake Tiliele-ni⸥ aku nimba kene ung te wasie nimba mele:
‘ “Eninga ulu-pulu-kísima kene
‘Pulu Yili-ni ⸤“Ulu mare teai!” nimba
“Mare naa teai!” nirim⸥ ung-manima
naa piliipu temulú.’ niku
toku pula tolemele uluma kene
na ⸤Pulu Yili-ni⸥ alsupu naa piliimbu,
mundupu kelker.” nirim.’ Jeremaya 31:34 mele
nilimú. 18 Akiliinga, Krais-ni oliunga nimba tinjirimeliinga Auli Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tinjirimeliinga ekupu oliu-ni ‘Oliunga ulu-pulu-kísima mania pupili.’ nimbu alsupu kungma topu kalupu yu popu topu simulú kupulanum te naa lelemú.
10:19—13:25 ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiku Kene, Krais-nga Ipuru-Yambuma Tondulu Munduku Mulungí Mele Ung Mare
 
10:19-39 Krais-nga Uluma Telemulu Mele Mindi Tepu Molupu Kene Mundupu Naa Kelemulú Ung Te
 
10:19-25 ‘Sika’ Nimbu Tondulu Mundupu Piliipu Kene ‘Pulu Yili Molemú Suluminana Sukundu Pupu Yu Molemúna Nondupa Pamili.’ Nirim Ung Te
19-21 Angmene, ‘Oliu Pulu Yili aima sika molemú kolea aima kake tílieliinga suku mundu-mong naa tepu kapula sumbi-sipu pupu yunga kumbi-kerina molomulú.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga pulu mare i-sipa mele:
⸤Te:⸥ ‘Yesos-ni oliunga nimba yunga memi onde liirim memale-ni oliunga ulu-pulu-kísima kamu omba wendu pulimú akiliinga kepe ekupu yunga memale-ni oliu Pulu Yili-nga kumbi-kerina kapula pumulú.’ nimbu piliilimulu.
⸤Te:⸥ ‘Pulu Yili-nga ma-koleana Sulumina Aima Kake Tílina sukundu ‘We-yambuma naa pangi.’ niku ui keri-puluna mulumbale auli tondulu te-ni pipi siring. Akiliinga-pe Yesos penga yambumanga nimba kulunjurum kene mulumbale kanili ⸤olakundu mandu-sipa⸥ olá topa anju-yandu purum. Yesos turing kene yunga kangiele suku nirim akili Pulu Yili yu aima sika molemúna oliu ⸤we-yambuma pali⸥ ekupu manda pumulú kupulanum konale. Yunga mana-kangiele-ni tinjirimele-ni numanu kona pípili ulu kaíma tepu molupu konjupu pumulú kupulanum konale liipa nusunjirim akiliinga kepe, Pulu Yili-nga kumbi-kerina ekupu manda pumulú.’ nimbu piliilimuluko. ⸤Te:⸥ ‘Ekupu oliunga ninjipa Pulu Yili popu tunjuli yi-auli aima olandupale-ni Pulu Yili-nga yambuma nokulemú akiliinga kepe Pulu Yili-nga kumbi-kerina ekupu mundu-mong naa tepu manda pumulú.’ nimbu piliilimuluko.
Akiliinga, 22 Pulu Yili molemúna nondupa pamulu. ‘Pulu Yili molemúna nondupa pamulu.’ nimbu kene Krais-ni yunga memale oliunga numanuna tanda sipa kanjunjurumele-ni oliu ulu-pulu-kis te numanuna naa pepa numanu kaí tepa pípili molupu, ⸤ui popu tunjuring yima-ni no aima kake tili te leku kene kangi kaí tepa angiliipili Pulu Yili-nga lkuna sukundu puring mele⸥ oliu aku-sipu ulu kaíma mendepolu tepu molupu konjupu, gólu tuli ung te numanuna naa pípili ‘Yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma mendepolu teamulu.’ nimbu, ‘Yu-ni “Tembu.” nilimú mele aima sika temba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene ⸤‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nilimú mele sika temba mola naa tembanje.’ nimbu numanu tale-tepu liipu naa mundupu⸥ oliu Pulu Yili molemúna mundu-mong aima naa tepu nondupa pupu molamili.
23 “Enini-kene tembu.” nimba, nimba panjurum yili-ni gólu naa topa “Tembu.” nilimú mele sika telemú akiliinga eni “Yu ‘oliu-kene tepu konjumbu.’ nimba, nimba panjurum mele sika temba.” niku ui tondulu munduku piliiring mele munduku naa kelku, ambolku gi siku liiku kene ‘yu aima sika omba temba.’ niku numanu siku nokuku molai.
24 ‘Anju-yandu yambuma numanu monjuku liiku tapunjai.’ ningí kupulanum te piliiku koruku molai. 25-27 Yambu mare anginipili-kene liiku máku naa toku ulsu molemele aku-mele naa teai. Eni Krais-nga yambuma liiku máku toku molku kene anju-yandu yambuma ‘Numanuna tondulu pupili molku, ‘⸤Krais yu⸥ sika.’ niku tondulu munduku piliilimili mele aku-siku niku piliiku molangi.’ niai. Auliele-ni yambumanga kot piliimba enale nondupa wendu ombá tekem piliiku kene “Teai.” niker i-mele tondulu munduku teku molai.
10:26-31 Pulu Yili-nga Málu Ung-Taka Aima Naa Tonjamili Ung Te (10:19-39 pali kanui)
⸤Yesos-ni oliunga nimba yunga turing kangiele Pulu Yili popu tonjupa sirim⸥ ung-sikama piliiku liiku kene kelku ‘Naa piliimulú. Ulu-pulu-kísima we tepu molamili.’ niku munduku kelku ulu-pulu-kísima taki-taki teku mindi mulúngi lem alsuku ulu-pulu-kis tingíma kulu tonjumba mele Pulu Yili popu toku singí méle te aima naa lelemú. ⸤Ung-sikale piliiku liiku kene alsuku munduku kelemeláliinga⸥ ‘Pulu Yili-nga kot-enale wendu ombá kene tepi aima auli nomba pelemále-ni yunga ele-túma nombá kene oliu-kene wasie nombá.’ niku piliiku mundu-mong teku mindi mulungí akiliinga ‘Máku toku anju-yandu eninga yambuma ‘Numanu tondulu pupili.’ niai.’ niker.
28 Yambu te-ni Moses-ni ⸤“Ulu mare i-siku teai! Mare i-siku naa teai!” nimba⸥ ung-mani sirim-ma ‘Naa piliipu tembu.’ nimba topa pula turum kene yi tale-ni mola yupuku-ni kanuku niku siring kene yu kondu naa kolku sumbi-siku kamu toku kunjuring. 29 ⸤Ui sika aku-siku teku kis-siring yambuma aku-siku mindili siring⸥ lem ‘yambu te-ni Pulu Yili-nga Málale ‘Yu ulu te mólu.’ nimba mundupa kelepa ⸤ung-taka tonjupa⸥, Pulu Yili-ni ung kona nimba panjipa mi lirim ungele Krais-nga memale-ni tondulu mundunjurum memi akili-ni yambu kanili ‘Pulu Yili-nga yambu numanu kake-tiliele mulupili.’ nirim memi akili ‘ulu te mólu’ nimba ung-taka tonjupa, Pulu Yili-ni oliu numanu monjupa liipa tapunjupa tepa liilimú mele liipa ora silimú Mini Kake Tiliele ung-taka tonjulemú yambu akili papu olandupa mindili nombá mola mólu.’ niku piliikimiliye? 30 Aku nikereliinga ung tale i-sipa bukna molemú:
Te: “Teku kis-silimelemanga pundu tuli kongunale
nanga kongunale.
Na-nanu mindi pundu topu enini mindili liipu simbu.
⸤Yambu te-lupa-ni aku naa temba.⸥”
nimba ung akili molemú. Ung-Manima 32:35
Te: “Auliele-ni yunga yambumanga kotele
yu-yunu tenjipa piliimba.”
nimba ung akili molemúko. Ung-Manima 32:36, Konana 35:14
Ung akusele nirim ⸤Pulu Yili oliu piliipu kene ‘aku-siku yunga Málale-kene Málunga memale-kene Mini Kake Tiliele-kene teku kis-singí yambuma sika aima mindili nungí.’ nimbu piliilimulu.⸥ 31 Kona molupa mindi puli Pulu Yi aima tondulu puli olandupale-ni yambu te-ndu arerembi kolupa kene ‘Mindili nui.’ nimbá lem papu yu aima mini-wale mundumba. ⸤Akiliinga, máku topu anju-yandu yambuma ‘numanu tondulu pupili.’ niamili.⸥
10:32-39 Oliu ‘Sika’ Nimbu Aima Tondulu Mundupu Piliipu Ambulupu Mundupu Naa Kelamili Ung Te (10:19-39 pali)
32 Eni ui Pulu Yili-nga ungele kumbi-leku piliiku liiku kene tiring mele alsuku piliai. Eni mindili siring kene we mindili noku tondulu munduku molku Pulu Yili munduku naa kiliring. 33 Wale mare eni liiku yambumanga kumbi-kerina angnjiku eninga ung-taka tonjuku ‘mindili nangi.’ niring. Wale mare aku-siku mindili nuring yambuma enini-kene tapú-toku molku liiku tapunjuringko. 34 Ka siring ka-lkuna piring yambuma kondu kuluringko. ‘Eninga méle aima kaí taki-taki lepa mindi pumba mélema we lelemú.’ niku piliiku kene ‘Molku kis-sangi!’ niku eninga mana-mélema liiring kene ‘We liangi.’ niku we munduku kelku numanu siring. Aku-siku tiring walema alsuku numanu liiku munduku piliai!
35 Ui aku-siku tiring mele alsuku piliiku kene ‘Sika liipa tapunjilimú. Sika aku-sipu molomulú.’ niku tondulu munduku piliiring mele ekupu munduku naa kelai. Tondulu munduku piliiku mulungí kene akiliinga, méle kaluli kaíma eni auli-teku liingí. 36 ‘Pulu Yili-ni oliu “Teai.” nilimú mele temulú kene yu-ni “Simbu.” nimba, nimba panjurum méle kaíma liimulú.’ niku piliiku kene tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kelku, teku mindi molai. Munduku kilingí kene naa liingí. 37 Ung te piliipu kene aku-sipu niker. Ung akili i-sipa mele:
‘Ena koltale mindi omba pumba kene
“Ombú.” nirim yili sika ombá.
Yu enaliinga lkisipa ombá. Asaya 26:20-21
38 “Na-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimbu
kanoliu yambuma na-ni nimbu moliu mele
‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga
kona molku konjuku mindi pungí.
Akiliinga-pe tondulu munduku niku piliilimili mele
munduku kilíngi lem
na enini-kene numanu naa simbu.” nirim.’ Apakak 2:3-4
nimba aku-sipa molemú. 39 Akiliinga-pe yambu “Sika” niku tondulu munduku piliilimili mele munduku kelku kene kolea-kísina pulimelé yambumanga yambuma oliu naa molemulu. Oliu ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, ‘yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nilimú yambuma molemulu.