26
Jü náu nokhuakame Jesústa buíj béchïbo
(Mr. 14:1-2; Lc. 22:1-2; Jn. 11:45-53)
1 Jesús sïmeta íkäi noksuka, ä discíipulommeu ínel jiaahua:
2 —Jüniäem guoy taahuarim jíba bëyëhui, pajko pajkuata yáanä béchïbo. Huanäi ínapo jü Yoremta Üusi huatem mámpo tóijna, kúrusit ín poponnä béchïbo.
3 Huanäi jume tiöpopo chë nésahueme, entok jume escriibam, entok jume pueblopo chë yö yáarim, Caifásta tebat jóapom emo náu tójjak, ïri jume sacerdotemmeu kobanarotukay.
4 Náhuim yájaka nokta náu tütek, Jesústa bäitäupo buíseka, ä më béchïbo.
5 Tem ínel jiaahuay:
—Kaa pajko táapo, bueïtuk juka genteta kaa buére éaka emo am tóboktianakë béchïbo.
Musäla juba Jesústat huáttiahuak Betaniapo
(Mr. 14:3-9; Jn. 12:1-8)
6 Pueblo Betaniapo Jesústa aneyo, Simmom Leproso ti téttehuahuamta jóapo,
7 jámut yepsak, botea alabastropo perfumeta tüisi béj‑remta áma huériaka. Huanäi Jesústa mesau ä káteko kóbat áachä töak.
8 Ä discíipulom íkäi bíchakam öomtek, ínel jíaka:
—¿Jatchiakasu ïri kía guötiahua?
9 Bueïtuk ïri ára nénkituy, yún tómipo; huanäi jume póobem áy ania éehuay.
10 Jesús ä jüneriaka, ínel ámeu jiaahua:
—¿Jatchiakasem íkäi jámutta muksi bitcha? Bueïtuk jü ínou ä yáakäu, tuhuata johuäpo türi.
11 Bueïtuk jume póobem jíbem enchimmak jípunake; nee éntok ëe.
12 Bueïtuk íkäi musäla jubak ín takaa béppa töak, huéchiapo ä tahuatuaka nee mäanä béchïbo.
13 Lútüriapone ínel enchimmeu jiaahua, jákun tájti íkäi evangeliota nokhuäpo, sïme ániachi két nokna, íkäi jámutta yáakähui, áapörikúu huáatinä béchïbo.
Judas Jesústa buíj báareme mámpo tóij rókaka nookak
(Mr. 14:10-11; Lc. 22:3-6)
14 Huanäi huépülaka doocemmak näikiari, Judas Iscariote ti téhuaaka, jume tiöpopo chë yö yáarimmeu siika.
15 Huanäi ínel ámeu jiaahua:
—¿Jítasem nee máknake, Jesústa enchim mámpo nee ä tójako?
Huanäi bempo treinta tómi tósalita ä mák rókkak.
16 Huanäi naateka ä jariay, jáchin bem mámpo ä tóijnakëïhui.
Yörisi machik kúptey jïbuähuamta Jesús ä yáuhuak
(Mr. 14:12-25; Lc. 22:7-23; Jn. 13:21-30; 1 Co. 11:23-26)
17 Senu taahuata huéy, jume páanim kaa levaduuraka buähuaka pajkohuay, ä discíipulom áu yájaka ínel áu jiaahua:
—Juka pajkua jïbuähuamta yáa béchïbo, ¿jákusë itom ä yáa ïa?
18 Huanäi Áapo ínel ámeu jiaahua:
—Ámanem kaate buere jóarä Jerusalénihui, ímïrem yoremta áma téunake. Huanärem ínel áu jiaunake: “Jü Maestro ínel jiaahua: Jü tiempo ino bétana béja yúmase; em jóapo nee pajkuata kúptey jïbuähuamta ín discíipulommak buä báare.”
19 Huanäi jume discíipulom Jesústa nésahuekä páman ä yáuhuak. Inëlim pajkuata buä béchïbo sïmeta huéchiapo tójjak.
20 Tukariu yúmak, mesau yejtek, jume doocemmaki.
21 Am jïbuä násuk ínel ámeu jiaahua:
—Lútüriapone ínel enchimmeu jiaahua, huépülaka enchim násuk nee yeu buíseka, huatem mámpo nee tóijnake.
22 Huanärim tüisi sirokaka, hueuhuëpulaka ínel áu jiau táytek:
—Señor, ¿jachune ínapo ájäria jäni?
23 Huanäi Jesús am yómmiaka ínel jiaahua:
—Huä puraatopo mámam sütéame ínomaki, ïri nee yeu buíseka huatem mámpo nee tóijnake.
24 Të lútüriapo ínapo jü Yoremta Üusi ino bétana ä jïojteri páman huéeka inot chúppe. Të ínapo jü Yoremta Üusi nee yeu buísekamta béchïbo, ¡Tüisi jiokot maachi! Ïri outa béchïbo chë türi éiyey, kaa yeu yóremtukäteko.
25 Huanäi Judas yä buíseka huatem mámpo ä tóijnakeme ä yómmiaka, ínel jiaahua:
—Maestro, ¿jachune ínapo ájäria?
Huanäi Jesús ä yómmiaka ínel áu jiaahua:
—Em nokäpë empo emo ájariä tíiya.
26 Ínëli am jïbuäysu, Jesús páanim nüka, Diosta baysahueka am rébektiak. Huanäi ä discíipulom am mákkak, ínel jíaka:
—Akem am nüka am buäye; ïri ín takaahua.
27 Juka copata nüka, Diostau baysausuka bempörim ä mákkak, ínel jíaka:
—Akem ä jëye sïmetaka.
28 Bueïtuk ïri ín ójbok, nokta yéchaka Diostamak bemelasi emo tütehuäpo. Ïri ójbo juebenam béchïbo guötek, bem kaa tü yáarim jiokorinä béchïbo.
29 Inenne két enchimmeu jiaahua, én naatekane kaa éntok ä jïnake, íkäi páras taka bähuata; ál‑la júnak táapone júchi bemelasi enchimmak ä jïnake, ín Átchay réytaka ä nésahuepo.
Peero Jesústa kaa áu ä täya tíanake
(Mr. 14:26-31; Lc. 22:31-34; Jn. 13:36-38)
30 Huanärim himnom buiksuka yeu sájjak, káhui Oliivou bíchaa.
31 Huanäi Jesús ínel ámeu jiaahua:
—Emëe sïmetakem ï tukaarit ínot ëhuamtem tärunake; bueïtuk ínëli jïojteri: “Kabyero kökosi yáana; huanäi jume kabaram chíbejtinake.”
32 Të chúkula kókkolam násuk jíabitek, enchimpatne huéenake, Galiléa buiaräu bíchaa.
33 Peero ä yómmiaka ínel áu jiaahua:
—Eläposum sïmetaka juka bem emót éäu tójja, të ínapone kaibu enchi tóijnake.
34 Jesús ínel áu jiaahua:
—Lútüriapone ínel emou jiaahua, ï tukaarichi, totorörata kee kusey, baisë kaa nee emo täya tíanake.
35 Peero ínel áu jiaahua:
—Eläposune émomak muuke, tëne kaibu enchi tóijnake.
Huanäi jume huate discíipulom két ánëli jiaahuak.
Jesús Getsemanípo oraciónta yáuhuak
(Mr. 14:32-42; Lc. 22:39-46)
36 Huanäi Jesús bempörimmak Getsemaní tí tehuakäu yepsak. Huanäi ä discíipulommeu ínel jiaahua:
—Ímïrem chúbala joye, áman oraciónta ín yäu tájti.
37 Perota entok jume guoy Zebedeota üusim nüka, jiápsipo kökosi éaka sirok táytek.
38 Huanäi Jesús ínel ámeu jiaahua:
—In jíapsi tüisi siroka ín mukëu tájti. Ímïrem taahua, éntokem ínomak éaka kaa kótche.
39 Chë huam jëla sika tónommia kíkteka buíau tájti müla kóm chätuka, Diostau buanaka ínel jiaahuay:
—In Átchay, juka béttesi jiokot machik inou huéenakemta ára nee úuhuätek, nechë ä úuhua; të kaa ín éäpo ámantunake, ál‑la em éä pámani.
40 Sep läuti ä discíipulommeu yepsaka, kócheme téuhuak. Huanäi Perotau ínel jiaahua:
—¿Jachem senu horapo júne kara ínomak taahuak, kaa kócheka?
41 Katem kótche, éntokem oraciónta johua; bueïtuk kaa türikum bíchaa kaa enchim jiopnakë béchïbo. Jü espíritu jíba óusi éehuamta jípure, të jü takahua kaa áma yuuma.
42 Júchi áman sika, guosa huëpo Diostau buanaka, ínel jiaahua:
—In Átchay, íkäi jiokot éehuamta inou huéenakemta úttiatunakey, éläpo em éäpo ámantunake.
43 Júchi ámeu yepsaka kócheme téuhuak, bueïtuk bem pusím yetem kaa yüey.
44 Am tójaka júchi siika. Huanäi bájikun huëpo Diostau buaanak, jíba ä nokäu nokaka.
45 Huanäi ä discíipulommeu yepsaka ínel ámeu jiaahua:
—Kóchëem, éntokem jimyoore. Jü hora béja yuumak; ínapo jü Yoremta Üusi kaa tü yóremem mámpo tóijna.
46 ¡Jáptëem! ¡Jántebu! Akem ä bitcha: itou jëla huéiye, jü nee buíjtebonakeme.
Jesús pereesotehuak
(Mr. 14:43-50; Lc. 22:47-53; Jn. 18:2-11)
47 Ketune Jesústa nokay, Judas áma yepsak, jü doocemmak näikiatukaïhui. Entok huate juebénaka áamak kaatey, kúkutaka entok ejpaparaka, tiöpopo chë nésahueme entok jume pueblopo yö yáarim bétana.
48 Jü bem mámpo ä tóijseka huéeme sényata am máklatukay, ínel jíaka:
—Huä ín besiitonakëhui, jüri ájäria; akem ä jaatia.
49 Huanäi sep Jesústau rúktek, ínel jíaka:
—¡Kétchë al‑leiya, Maestro!
Huanäi ä besiitok.
50 Huanäi Jesús ínel áu jiaahua:
—In amigo, ¿jítasë äbo nüsek?
Huanärim Jesústa jaatiaka, ä pereesotek.
51 Të senu Jesústamak aneïhui, mámam rútuktiaka, ejparam yeu huíkkek. Huanäi juka tiöpopo tékiakamta tekipanualerota náka chúkti béebak.
52 Huanäi Jesús ínel áu jiaahua:
—Em ejparamë ëeria; bueïtuk sïmetaka ejparammey nássuame, ejparameyim mëna.
53 ¿Jachë én oraciónta kara nee yáa téiyey, ín Áchaybeu nokaka, huanäi áapo ángelesim dooce batallónim béppa inou bíttua eïyey?
54 Huanäi, ¿jáchisu áu chúpa éiyey, jü noki jïojteri? Ínëli ínohuä huéenakeu úttia, tä jiäpo.
55 Huämi horapo Jesús ínel ámeu jiaahua, jume gentemmehui:
—¿Ekbualerota jariamta bénasem yeu sákala nee jaatia báreka, kúkutaka entok ejpaparaka? Enchimne majtiaka chíkti táapo tïopopo enchimmak yeyesay, të katem nee jaatiak.
56 Sïme ïri ínëli yeu siika, jume profeetam jïojtekäu áhuä chúpanakë béchïbo.
Huanäi ä discíipulom sïmetaka ä tö sájaka tennek.
Jesús buére yäurata bíchäpo jípuhuay
(Mr. 14:53-65; Lc. 22:54-55, 63-71; Jn. 18:12-14, 19-24)
57 Jume Jesústa buísekame sacerdotemmeu kobanaro Caifástahuim ä núk sájjak. Sïmetakam ámani aaney, jume escriibam entok jume pueblopo yö yáarim.
58 Peero mékkariat Jesústa sáu huéiyey, jü sacerdotemmeu kobanaro káriu kimuhuäu tájti. Huämi áman kibakeka, jume tiöpota suayame násuk yejtek, juka jáchín ä chúpnakeu bít báreka.
59 Huanäi jume tiöpopo chë nésahueme entok jume yö yáarim, jume tiöpo buére yäurammaki, ímëri jábeta kaa lútüriata jípureka Jesústa nätuanakemtam jariay, ínëli át nésahueka ä mënä béchïbo.
60 Tem kaita át téuhuak. Ä junëlituk junne juebénakam Jesústa béj‑reka kaa lútüriata nookay. Të chúkula guoyikam áma yájjak, Jesústa béj‑reka kaa lútüriata nokaka,
61 ínel jíaka:
—Ïri ínel jiaahuak: “Arane íkäi Diosta tiöpo tátabe, entokne báij táapo ára ä tóboktia.”
62 Huanäi jü sacerdotemmeu kobanaro kíkteka ínel áu jiaahua:
—¿Jachë jáchin júne kaa am yómmia? ¿Jítasum ímëi emót nooka?
63 Jesús éntok kaa jíaley. Huanäi jü sacerdotemmeu kobanaro ínel áu jiaahua:
—Dios jiápsamta téhuampo, itomë téjhua: ¿Jachë empo jü Cristo, jü Diosta Üusi?
64 Jesús ínel áu jiaahua:
—Émpë ínel jiaahua, entokne két ínel enchimmeu jiaahua, én naatekem nee bínnake ín Yoremta Üusitukähui, juka Diosta úttiärapo ä bátam bétana kátekamta, entok téhueka bétana namupo yepsamta.
65 Huanäi jü sacerdotemmeu kobanaro, ä sánko súpem síuti huíkkek, ínel jíaka:
—Diosta béj‑reka béttek nookak. ¿Jachu testiigom ketune áma bëye? Ímïrem eme ä jíkkaja, Diosta béj‑reka béttek ä nokähui.
66 ¿Jáchisem ä bitcha emëe?
Huanäi bempo ä yómmiaka ínel jiaahua:
—¡Mukiapo yúmala!
67 Huanärim pújbat át chit huáttek, entokim ä chónnay; huate éntok jópemmet ä bébbay,
68 ínel jíaka:
—¡Bueïtuk empo Cristotukätek itome tejhua! ¿Jábesu enchi bébak?
Peero Jesústa kaa áu täya tíiya
(Mr. 14:66-72; Lc. 22:56-62; Jn. 18:15-18, 25-27)
69 Peero päkutana kátekay tebatpo. Huanäi senu jámut áma nésauta joame áu rúktek, ínel jíaka:
—Empo két áamak aaney, Jesús Galiléapo joometamaki.
70 Të áapo sïmem bíchäpo kaa áu ä täya tíiya, ínel jíaka:
—Kanne jüneiya jita em nokähui.
71 Áapörik puertau bíchaa yeu ä sik, täbuika ä bitchak. Huanäi am téjhuak, jume áma aneme:
—Ïri két áamak aaney, Jesús Nazarenotamaki.
72 Të áapo júchi kaa áu ä täya tíiya, yörisi machik bát kéechahuamta nokaka, ínel jíaka:
—Kannä täya, júkäi yoremta.
73 Júchi chúkula, jume áma ják aneïhui, áman rúktekam ínel jiaahua, jü Perotahui:
—Tua lútüriapo empo két ámemak aani, bueïtuk jü em nokäu enchi yeu buísse.
74 Huanäi áapo jájaana nok táytek, entok yörisi machik bát kéechahuamta nookak:
—Kannä täya, íkäi yoremta.
Huanäi jü totoröra kúkusek.
75 Huanäi jü Peero áu huáhuatek, jü Jesústa noki ínel jíamtahui: “Totororata kee kúseyo, baisë kaa nee emo täya tánake.” Huanäi päkun yeu sika, ä jiápsipo chibusi éaka kökosi buaanak.