2
Jesús káraktilata tütek
(Mt. 9:1-8; Lc. 5:17-26)
Chúkula jaiki taahuarim huéy, Jesús júchi pueblo Capernáumpo yepsak. Huanäi jíkkaijhuak, jóapo anë téaka. Huanäi juebena gente áu nau yájjak. Jóata pújbapo júnem kaa békiakay. Áapo éntok Diosta noki ámeu nookay. Huanäi naikika káraktilata nau huériakam Jesústau yájjak. Tem genteta juebena béchïbo kara Jesústau kiimuy. Huanärim jü kárit jämuka ä anëbeu béppa ä guójoktiak. Huanärim huämi áman áu kömä teekak, huaka káraktilata, áachä böyëumak chíkti. Jesús bem Diosta súalëu bíchaka, ínel au jiaahua jü káraktilatahui:
—In üusi, bejë jiokorihuak em Dios bejrimmechi.
Jume maestrom leyta yore majtíame éntok áma jokay, bem jiápsipo ínel éaka: “¿Jatchiakasu ïri junëli nooka, Diosta béj‑reka? ¿Jábesu Dios bejrim ára jiokore? Dios jíbba.”
Jesús éntok ä espíritupo bem jiápsipo éäu jüneriaka ínel ámeu jiaahua:
—¿Jatchiakem enchim jiápsipo junëli eiya? ¿Jáchisu chë kaa obiachi jü káraktilatau jiau béchïbo: “Em kaa tü yáarimmechë jiokorihuak”; o, “Yejtekë em at böyëu tóboktiaka naa huéiye”? 10 Të enchim jüneenakë béchïbo, juka Yoremta Üusi ímï buíapo úttiata ä jípurëhui, jume Dios bejrim yore ä jiokorinä béchïbo.
Huanäi jü káraktilatau ínel jiaahua:
11 —Emoune ínel jiaahua: Yejtekë em at böyëu tóboktiaka huéiye em jóau bíchaa.
12 Huanäi áapo yejteka; entok, juka áachä böyëu nüka, sïmem bíchäpo yeu siika. Huanäi éntok sïme at guómteka Diosta úttilek, ínel jíaka:
—Jauhuey júnete ílë bénak kaa bil-la.
Jesús Levíita núnnuk
(Mt. 9:9-13; Lc. 5:27-32)
13 Jesús júchi bahue mayuau bíchaa siika. Juebena gente éntok áu náu yájjak. Huanäi am majtiay. 14 Ama huam huéeka, Levíi, Alfeota üusi, bankopo kátekamta bitchak, jum yäura tómita nau totoijhuäpo. Huanäi ínel au jiaahua:
—Ino sáukë huéiye.
Huanäi Levíi kíkteka áa sáu siika.
15 Ínëli yeu siika: Jesústa Levíita jóapo jïbuäka mesau ä káteko, juebénaka jume impuestom náu totojame entok huate Dios bejrita boojoriame mesahuim Jesústamak jotek, entok ä discíipulommaki. Bueïtukim juebénaka Jesústamak réjtey. 16 Huanäi huame maestrom leyta yore majtíame entok jume pariseerom ä bitchak, jume yäura tómita nau toij‑lerommak entok Diosta bejri boojoriammak ä jïbuäyo. Júnëlim ámeu jiaahua, ä discíipulommehui:
—¿Jatchiaka jüri ámemak jïbuä, jume Dios bejrita boojoriammaki, entok yäura tómita nau toij‑lerommaki?
17 Jesús éntok am jíkkajaka, ínel ámeu jiaahua:
—Huame kaa kökoreme kaa mérikota huáatia, ál‑la huame kökoreme. Kanne huame lútula jiápsame núnuseka äbo yebij‑la, ál‑la huame Dios bejrita boojoriame.
Jesústam ayuunota bétana nátemaje
(Mt. 9:14-17; Lc. 5:33-39)
18 Jume Juanta discíipulom éntok jume pariserom ayuunay. Huate gente Jesústau yájaka ínel áu jiaahua:
—¿Jatchiaka jume pariserom discíipulom éntok Juanta discíipulom ayuunota johua, jume em discíipulom éntok, ëe?
19 Huanäi Jesús ínel ámeu jiaahua:
—¿Jachu jume emo jubiahuau núnuri ayuunanake jäni, juka jubemta ámemak aneyo? Ëe; karam ayuuna, juka jubemta ámemak aneyo. 20 Të taahuarim yúmanake, juka jubekamta am tö simnakëhui; huanäi ál‑lam ayuunanake.
21 ’Kaabe bemela sánkota sanko muerapo cháchäbua, bueïtuk jü bemela sanko muerapo chäbuahuak, chëhuasu síutinake. 22 Entok kaabe vino bemelata huaka bea bóosa örampo tóttöa, bueïtuk jü vino bemela jume bóosa öram síutianake. Huanäi éntok guötinake; jume bóosam éntok nasóntunake. Kíalïku jü vino bemela huaka bea bemelampo tóttöhua.
Jimyore táapo discíipulom tirijko bújam jïusakay
(Mt. 12:1-8; Lc. 6:1-5)
23 Júnaksu jimyore táapo Jesústa et páman huey, jume ä discíipulom áamak kateka jume tirijko bújamim jïusakay. 24 Huanäi jume pariserom ínel au jiaahua:
—¿Jatchiaka em discíipulom jimyore táapo íkäi johua, kaa jo mátchik?
25 Áapo éntok ínel ámeu jiaahua:
—¿Jáchem jauhuey júne kaa ä bit‑la, juka jïojteta Davita yáakäu bétana, jiokot éaka, tébäureka, áapo éntok jume áamak aneïhuim? 26 Abiatarta sacerdoote tékilpo chë ä nésahueyo, David huam Diosta jóapo kibakek. Huanäi huame páanim Diostau bíchaa näikiarim buäka, huame áamak kateme kétchi. Huámëi páanim jume sacerdoote tékilta joame jíbam ára am buäyey, kaa kia jábe junne.
27 Jesús két ínel ámeu jiaahua:
—Jü jimyore taahuari yoremta béchïbo yáari; të kaa jü yoreme jimyore taahuata béchïbo. 28 Íäri béchïbo ínapo, jü Yoremta Üusi jimyore taahuata béppane yötaka nésahue.