19
Jesús éntok jü Zaqueo
1 Jericóu kibakeka jü Jesús, jum pueblopo násuk áman huéiyey.
2 Huanäi ínel yeu siika: Senu yoreme Zaqueo ti téhuaakame, jume tómita náu tóij‑lerommeu yäuttukay, éntok rikotukay.
3 Jesústa bít báreka éiyay, jünee báreka ä jábétukähui. Të kaa áma yuumay, juka genteta büru béchïbo, bueïtuk tüisi kómëlatukay.
4 Huanäi ä bít báreka, áapat búiteka júya buëurukut jämuk, sicómoro téamtachi, Jesústa huéenakepo ámani.
5 Jesús béja áman yepsaka, jikau remteka ä bitchak. Huanäi ínel áu jiaahua:
—Zaqueo, emoë bamijtuaka kóm huéiye, bueïtukne em jóau yebijnake ëni.
6 Huanäi jü Zaqueo läuti kóm sika tüisi al‑leaka ä mabetak.
7 Íkäi bíchaka, sïmetaka kaa türik Jesústa bétana nok táytek, senu kaa tü yóremta jóapo ä tahuak tíaka.
8 Huanäi Zaqueo kíkteka, Señortau ínel jiaahua:
—Juyu, Señor, jume poloobem násuk áman juka ín jípurëune am mik báare; senuk báitähuaka ä ékbuariak junne, naikisi áa béppane ä nóttirianake.
9 Huanäi Jesús ínel jiaahua:
—Én íäri taahuarit ímï jóapo yepsak, jü yore jínëiuhuame, áapörik két Abrahamta üusitukä béchïbo.
10 Bueïtuk ínapo jü Yoremta Üusi äbo siika, juka áu tärulata jariuseka ä jínëu báreka.
Jü yoreme tómita mákhuaka ä büruria ïaahuaka ejemplo
(Mt. 25:14-30)
11 Íkäi am jíkkaijsuk, jü Jesús ejemplota ámeu yétchak, Jerusaléniu kaa mékka ä aneï béchïbo. Bempo éntok ínel éiyay: Jü Diosta reytaka nésahueu én ímï horapo abe yepsa.
12 Huanäi ínel ámeu jiaahua:
—Senu yoreme yäura usiarimmak huéeritaka ím aaney. Huanäi mékka senu buiärau bíchaa siika, ámani reytu báreka, chúkula éntok äbo nótti báreka.
13 Huanäi béja sim báreka, guoj mamni ä tekipanualerom núnnuk. Yún tómita nátepola am mákkak, ínel ámeu jíaka: “Íkärem tómita tekipanuatua ín yepsäu tájti.”
14 Të jume áma pueblopo joome katim ä huáatiay. Huanärim genteta náu tójaka áa sáu am jaasek nokta huériame, ínel áu jíakari: “Katte íkäi ito béppa yäuttu ïaa.”
15 Huanäi béja áapo nótteka, juka yäurata mabetchulataka, am núnutebok huame ä tekipanualerom jume tómita nülame, am jüneria báreka jáchin machisi am tekipanuakähui.
16 Senu bát áu yepsak, ínel jíakari: “Señor, jü em tómi, guojmamnik áa béppa koobak.”
17 Huanäi áapo ínel áu jiaahua: “Türi, tüise ára sáutu; jum ilikkiku tüisi em tekipanuakä béchïbo, guojmamni pueblommehuë yäuratunake.”
18 Senu júchi áu yepsak, ínel jíakari: “Señor, jü em tómi mamnik áa béppa koobak.”
19 Huanäi íau két ínel jiaahua: “Empo kétchi mamni pueblom béppë yäuttunake.”
20 Senu júchi áu yepsak, ínel jíakari: “Señor, ímï óorek jü em tómmi; payumpone kutti ä súmmak,
21 bueïtukne enchi májhuey, em yórem juënatukähui, kaa em ják óreri nunüyë tíaka, kaa em echakäu júne tobotoboktiä tíaka.”
22 Huanäi jü rey ínel áu jiaahua: “¡Empo kara sáutu! Juka nokta em tempo yeu sikamta, júkäine emót kúaktianake. Tüise jüneiya nee yorem juënatukähui, kaa ín ják ëriari ín nunüyëhui éntok kaa ín echakäpo nee jita tobotoboktiähui.
23 Jatchiakasu ¿júntukë kaa juka ín tómi bancopo óorek, én juka bancotane yore bebejtuäu mabet éiyey?”
24 Huanäi jume áma anemmeu ínel jiaahua: “Juka tómitem ä mák‑ri ä úhua; juka guojmamni tómita áa béppa kobalatem ä mákka.”
25 Bempo éntok ínel áu jiaahua: “Señor, béja juka guojmamni tómita jípure.”
26 Áapo éntok ínel am yómmiak: “Inelne enchimmeu jiaahua, hua jita jípureme júchi huatek máktunake; hua kaita jípureme éntok, hua ilikkik ä jípurëu júne ä úhuaatunake.
27 Éntok két huame nee béj‑reka kateme, jume kaa áme béppa nee yäuttu ïaame, júmëi éntok inohuem am huéria. Huanärem ín bíchäpo am kóba chúktia.”
Jesús tüisi mám tájtiriahuaka buere joära Jerusaléniu kibakek
(Mt. 21:1-11; Mr. 11:1-11; Jn. 12:12-19)
28 Íkäi noksuka, bát kíktek buere joära Jerusaléniu jikau böochi.
29 Béja abe huame pueblommeu yepsaka, Betfagéu éntok Betaniahui, jü káhui Oliivo téamta náapo aneka, guoyim ä discíipulom áman jaasek,
30 ínel ámeu jíaka:
—Huä pueblou ito beu kaa mékka kátekamtahuem nóite. Áman yájakem buruta áma chäkamta téunake; kaabe jee át jote. Akem ä búttiaka, äbo ä huéria.
31 Jábeta enchim temajek jita béchïbo enchim ä búttiähui, ínëlem áu jiauna: “Jü Señor ä huáatia.”
32 Jume ä discíipulom sájaka, ä téuhuak, Jesústa am téjhuaakäpo bénasi.
33 Huanäi juka buruta am búttiay jume ä áttiakame am temajek, ínel ámeu jíaka:
—¿Jatchiakem juka buruta butbúttia?
34 Bempo éntok ínel jiaahua:
—Bueïtuk jü Señor ä huáatia.
35 Huanärim Jesústau ä nüpak. Jume bem sánkomim burutat óreka, Jesústa át jikat yétchak.
36 Huanäi ä huë pámani jume sánkomim áapat guötiasakay.
37 Béja áman jëla kóm kateka kahui Oliivo ti téhuaakapo, sïme jume ä disciipulohuam áa sáu kateme chay táytek, al‑leaka éntok Diosta úttileka, jume jauhuey kaa bíbithuame bem bíchakä béchïbo.
38 Inëlim jiaahua:
—¡Yörisi maachi, jü Rey Diosta téhuampo itou yepsame! ¡Yánti jíapsihuame áman téhuekahui, éntok lóoria jikachi!
39 Huanäi huate pariseerom jume genteta násuk aneka áu ínel jiaahua:
—Maestro, em discíipulome chay yáatiria.
40 Áapo am yómmiak, ínel jíakari:
—Enchimmeune ínel jiaahua, ímëi kaa jíaleyo, jume tétam chay táytinake.
41 Béja kaa mékka áman huéeka, juka buere joära Jerusalénta bíchaka, áa béchïbo buaanak,
42 ínel jíaka:
—¡Empo jüneätek kía íäri em taahuarit junne, jítasu hua yánti jíapsihuamta yore mákka! Të én huäri ésori, éntoke kara ä bitcha.
43 Enchimmehuim huéiye jume taahuarim, jume enchi omtíame enchi kóräituanake. Huanärim enchi kóntiaka nate chíkola émou kimunake.
44 Huanärim buíau enchi tátabnake; jume em üusim éntok sïmeta juka em áttiak, kaitapo ä tahuarianake. Kaita téta nat béppa joka tahuanake, kía juka émou bíttuata, enchi jínëunakemta kaa em ä mabetakä béchïbo.
Buere tiöpopo jita nénkiriom yeu jaahuakame
(Mt. 21:12-17; Mr. 11:15-19; Jn. 2:13-22)
45 Huanäi tiöpopo kibakeka, jume áma jita nénkame éntok jita áma jínnume päkun yeu am bep táytek,
46 ínel jíakari:
—Júnel jïojteri: ‘‘In kári Diostau áma nok béchïbo”; të eme lak‑roonim áma éusu béchïbem ä jípure.
47 Huanäi chíkti táapo tiöpopo am majtiay; të jume tiöpopo nésahueme, leyta am mamajtíame, éntok jume yoremem jum pueblopo chë yörihuame, ä mëbáreka jíba éiyay.
48 Të kaitachim jiahuite máchiakay, bueïtuk sïme jü génte tüisim át suaka ä jíkkajay.