18
Jámut jókoptulame éntok jü juez kaa lútüriata joame
1 Jesús senu ejemplota ámeu yétchak, jíba Diostau buanhuamta itou bëyë bétana, kaa kóm éaka,
2 ínel jíakari:
—Senu pueblopo yäut aaney, Diosta kaa májhueka éntok yoremem kaa yöreka.
3 Huämi pueblopo két aaney, senu jámut jókoptulataka, élaka hua jueztau yeyepsaka, lútüriata áu yáaria ïaaka jü áamak nok peleytamtamaki.
4 Jü juez éntok kaa báarey; juebena taahuarim béja huéiyey. Të chúkula béja ä jiápsipo ínel jiaahua: “Éläposune kaa Dios huáate, éntokne kaa jábe yoremta yöre,
5 të ï jámut jókoptula múksi jíba nee bitcha. Júnel béchïbone ä anianake, jamak koloptune nee öomtituanake.”
6 Huanäi ínel jiaahua jü Señor:
—Akem ä nok jíkkaja, juka juezta námakak jiápsekamta.
7 ¿Jachu jü Dios kara lútüriata am yáaria jäni jume ä ëriähuim, jume taahuapo éntok tukaarit naa búrujti áu buaname? ¿Jachu tebe tiempota simsuko, béja am nok mabetnake jäni?
8 Enchimmeune inel jiaahua läuti lútüriata am yáarianake. Të juka Yoremta Üusi yepsak, ¿jachu ketune ayunake jäni jü Dios eehuame ímï buíapo?
Pariserom éntok tómita náu tóijleero
9 Jesús täbui ejemplota ámeu yétchak, jume huate emo tü yóremem tíaka, huatem éntok kaa tüisi bíchammehui. Ínel ámeu jiaka:
10 —Guoy yoremem tiöpou kiímuk, Diostau buanboka. Senu pariserotukay, senu éntok yäura tómita náu tóij‑lerotukay.
11 Jü pariseero huéeka ínel ä jiápsipo Diostau buaanay: “Dios, enchine baysauhue bueïtukne kaa jume huate yoremem bénna; ékbualerom, éntok kaa lútüriata boojoriame. Kanne kía ják jáamuchim jípure, éntok ï yäura tómita náu tóij‑lerota bénasi júnene kaa ántuari.
12 Semanapone guosa ayuuna, entok sïme ín kobäune diezmo.”
13 Të jü yäura tómita náu tóij‑leero éntok, mékka tónommia huéeka, jikau júne kaa remti báarey. Táhuit jíba áu chónaka, ínel jiaahuay: “Dios, nechë jiokore, nee kaa tü yóremtukä béchïbo.”
14 Ínapo ínel jiaahua ïri ä jóau kóm siika béja jiokoritaka, të jü pariseero ëe. Bueïtuk hua áu buérialeme kóm tahuariana; hua áu kóm tahuariame éntok tóboktiana.
Jesús ili usimmet tü nokta chuppak
(Mt. 19:13-15; Mr. 10:13-16)
15 Jume ili usim áu nüpahuak, ámecham mámte ïaaka. Jume discíipulom, júkäi bíchaka, ámehuim öomtek, jume áu am nüpakammehui.
16 Të Jesús am núnuka ínel ámeu jiaahua, ä discíipulommehui:
—Akem am tójja, éläpo jume ili usim inou kannake, éntokem katem jukaram taktiria; bueïtuk juka Diosta reytaka ä nésahuepo júmëi bénasi emo nüyeme ä áttiak.
17 Lútüriapone ínel enchimmeu jiaahua, hua kaa ili usita bénasi éaka Diosta reytaka ä nésahueu mabetakame, kaibu Diosta reytaka nésahuepo annake.
Jü jübua yötume riiko
(Mt. 19:16-30; Mr. 10:17-31)
18 Senu yoreme yäurapo kátekame ä temajek, ínel jíakari:
—Tü Maestro, ¿jítasune yáanake, juka yü jíapsihuamta jípu béchïbo?
19 Jesús ínel ä yómmiak:
—¿Jatchiakasë nee tü yóreme tíiya? Kaabe éntok chë türi ímï buíapo, jü Dios jíbba.
20 Jume mandamientomë täya: “Katë kía ják jáamuchim jípunake; katë jábeta mëa; katë ékbua; katë jábeta bétana ára nókïchiata nooka; em áchayë yöre, éntok em áiye.”
21 Huanäi áapo ínel jiaahua:
—Sïmetane íkäi huéria ín usitukäpo naateka.
22 Jesús íkäi jíkkajaka ínel áu jiaahua:
—Ketune senu huéeme émou bëye: sïmete juka em jípurëu nénkaka, poloobem ä miika; huanäre téhuekapo rikoata jípunake; éntoke inou rúkteka nee guojaase.
23 Huanäi áapo íkäi jíkkajaka kaa al‑leaka taahuak, bueïtuk tüisi yún tómekay.
24 Jesús ä bíchaka, siirokaka taahuak. Huanäi ínel jiaahua:
—¡Tepa tüisi obiachi Diosta reytaka ä nésahuepo am kimunakë béchïbo, jume riikom!
25 Chë júne kaa obiachi jiikia pusimpo camellota áma huam yeu huéenakë béchïbo, jü yún tómekamta Diosta reytaka ä nésahuepo ä kibaknakëhui.
26 Huanäi huate íkäi jíkkajaka, ínel áu jiaahua:
—Huanäisu, ¿jábesu júntuk jínëutunake?
27 Huanäi Jesús ínel ámeu jiaahua:
—Jum yoremem kara árahuëpo, Diosta béchïbo kaa obiachi.
28 Peero éntok ínel áu jiaahua:
—Señor, ítapo sïmeta itom jípurëu tö sájjak, enchi guojaa báreka.
29 Huanäi áapo ínel ámeu jiaahua:
—Lútüriapone ínel enchimmeu jiaahua, kía jábe júne ä jóa tö sikame, ä áchayhuam, ä sailahuam, ä jubiahuata, éntok ä üusim, Dios reytaka ä anëpo an báreka,
30 chë júne áa béppa ä jípunake ímï ániapo; huame taahuarim äbo huémmet éntok, yü jíapsihuamta jípunake.
Jesús ä muknakeu ámeu nooka
(Mt. 20:17-19; Mr. 10:32-34)
31 Jesús jume doocem bempolaim móchala núnuka, ínel ámeu jiaahua:
—Énte buere joära Jerusaléniu bíchaa jikau kannake, sïmetaka jume profeetam Diosta Üusi bétana jïojtekäu chúpnakë béchïbo.
32 Bueïtuk jume kaa judíom mámpo tóijna. Huanäi ámanim béja tüisi ä junnerianake, éntokim ä buere áunake, éntokim át chít huáttinake.
33 Huanärim tüisi ä bemmuchaka, akim ä mënake; të báij taahuarim huéy jíabitenake.
34 Të bempo tóktim kaa át jünéaka taahuak, jita ä nokähui. Ï noki áme béchïbo kaa jünakiachitukay; katim át jüneiyay jita ámeu ä nok bárëhui.
Senu lípti bitchak, Jericópo joome
(Mt. 20:29-34; Mr. 10:46-52)
35 Ínel yeu siika: Jesústa pueblo Jericóu yebisiseyo, senu lípti böo mayoat káteka nétaney.
36 Juka genteta juebenak katemta jíkkajaka, jü lípti nátemajek jita huëhui.
37 Huanärim ä téjhuak, juka Jesús Nazarenota áma huam huë bétana.
38 Huanäi kusisi chay táytek, ínel jíakari:
—¡Jesús, Davidta Üusi, nechë jiokore!
39 Jume bát kateme éntok ä nok pappattiay, kaa múksi ä jiau sáhueka. Të áapo chëhuasu úttia chaayey:
—¡Davidta Üusi, nechë jiokore!
40 Huanäi Jesús kíkteka ä núnutebok, ä anëu bíchaa. Huanäi áu ä yepsako, ä temajek:
41 —¿Jítasë nee émou yáa ïa?
Huanäi jü lipti ínel jiaahua:
—Señor, bít-huamtane huáatia.
42 Jesús ínel áu jiaahua:
—¡Akë ä mabeta! Em nee súalë béchïbë bíchaka taahua.
43 Huämi horapo jü lípti bíchaka taahuak. Huanäi éntok juka Jesústa guojaasek, Diosta baysahueka. Jü sïme génte íkäi bíchaka két Diosta úttileka taahuak.