21
Pe' ƚeqe ofrenda pe' wikiihale'.
(Marcos 12:41-44)
Pa' Jesús qa nejeƚpha'm pa'aj, qa yi'wenij pekhewe' wekwek yiwq'axin in yenik'iju'kii pe' ƚaq'astai ƚeqe ofrenda pe' ti'najki' pe' qi witlijtsitjii.* Qa yi'wenij iye pa'aj pe' ewi'ƚ wikiihale' if'iljetsax in yenjiik'iju' ek iye pa'aj pe' wetsjuk uja'xƚi'i in ƚaq'astai nijketits nite' inyetets.* Qa yit'ij pa'aj: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets ene' wikiihale' in qi in if'iljetsaxtaxija, qa ƚakha' qa les olots ke' yenik'iju' week t'anipji'.* Qe week hekhewe' yenik'iju'kii mexe na'l yijat'ij pekhewe' qu' amaneyi'ij, qa nekhe'ƚe efu if'iljetsax, qa week yakapilenets kekhewe' qek netektaxij.—
Pe' qi witlijtsitjii week qu' nonopƚaxju' hatse'.
(Mateo 24:1-2; Marcos 13:1-2)
Qa pekhewe' uja'x in mexe yifaakatetaxji' pa'aj pe' qi witlijtsitjii, in qi in ƚe'sits pe' utel, qa pe' yik'eihini'kii iye wekwek ƚenistitskii pekhe'en qa qi in ƚe'sits iye, qa pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Nam hatse' pe' neƚutsji' qa enewe' hane'ej ƚi'weni'ƚ qa' ham pe'qu' ewii'ƚe' uteye' qu' amani'ipji' pekhepe' iye uteye'. Week qu' jaƚaq'eju'kii hatse'.—*
Pekhewe' wekwek ƚunyejeikii yamƚi'ijii qu' hats namets pa' ƚahats'ij.
(Mateo 24:3-28; Marcos 13:3-23)
Ma' qa nifaakanijha pa'aj pekhewe'en, qa yit'ijets pa'aj: —Maestro, ¿pa'n ipƚu'uk'ui qu' namets kakha' ƚit'ij? ¿Pa'n ƚunye'j iye pa'qu' jutsiqaxi'ij hatse' ekewe' wekwek qu' hats k'esiyuye'ets qu' namets qu' ƚunye'je'kii?—* Qa pa' Jesús qa yit'ij pa'aj in yeku'ƚ: —¡Jeƚi'ƚiju'ƚha, hats'inha qa'nte' awitjaxti'yi'iƚ! Qe olots hatse' pe'qu' nanam qa' netyinenyij, qa' nit'ijju': “Yakha' Cristo.” Qa' nit'ij iye: “Hats yamets hane'ej pa' ƚahats'ij.” Qa' hasu'uj ijayani'ƚ.* Qa qu' impi'ye'eƚij pe'qu' nawatlan qa pekhewe' qu' natya'yij wetju'ƚkii pa'qu' nuten, qa' hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ, qe les ƚe'wis qu' nojo qu' ƚunye'je'kii ekewe' wekwek. Qa nite'ƚe aje'eƚ qu' namets pakha' ƚ'aka'the'ju' ha'ne hane'ej ƚahats'ij.— 10 Ma' qa yit'ijets iye pa'aj: —Pa'qu' witset'e qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye witset'e. Ewi'ƚ pa'qu' wittataye' qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye wittataye'.* 11 Na'l hatse' pe'qu' qi qu' nawapja' sehel. Witja'metets qa yipku' iye qu' nana'li' pe'qu' uja'xe' witsetitse'. Qa na' wa'sji' qa' ne'twenhetiiji'pha'm pe'qu' wekweke' qi qu' ni'nijiwei qa pakha' ƚunyejei iye.* 12 In mexe nite' ƚunyejeikii hatse' week ekewe'en, ekheweli'ƚ qa' e'nekumhi'yi'ƚi'kii qa' awitjaxti'yi'ƚ. Nite' yili'iƚ ej qu' nowo'oƚ eikii. Qa ekekiti'yi'ƚiikii iye ne' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol qa' opheƚitiyi'ƚ ju'kii iye. Qa ekekiti'yi'ƚetsji'kii iye pe'qu' wittatale' qa pe'qu' netnek'enhei iye (gobernadores), qe ta'ƚ yiwets in ƚatsjayani'ƚ.* 13 Ma' qa' iwq'axini'ƚij qu' enfeli'ƚi'm pa'n ƚunye'j in ƚatsjayani'ƚ.* 14 Eni'ƚji'ha pe' atawjetsi'ƚ qu' hasu'uj matji'leti'ƚij pa'qu' it'iƚij qu' me'tweiƚeti'ƚik'i,* 15 qe yakha' qu' k'eƚisiƚij pe'qu' e'lijeyi'iƚ qa pa'qu' ikfeliyaxitsi'ƚkiiha iye, qa pekhewe' qu' ejuyi'ƚiju'ƚ qa' ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' neweju'ƚiju'ƚ qa qu' nittaxijets iye qu' nite' natsathenik'i pa'qu' it'iƚijiju'ƚ.* 16 Qa' eniwotk'onhe'yi'ƚijkii iye hatse' yemjeetax qu' alheye'taxi'ƚha, qu' ejefetstaxija, qa e'witk'injayektaxi'ƚha iye, qa ejuwaikaltaxija iye. Qa pe'qu' uja'xe' ekheweli'ƚ qa' natlanhetiiju'ha.* 17 Qa' week qu' na'napjaxi'ƚ e'm ha'ne sehe' epji' qe ta'ƚets in ƚatsjayani'ƚ.* 18 Qa hamƚe hami'iikii pa'qu' ewii'ƚe' ne' ewkujitsi'ƚ.* 19 Me'nt'unheti'ƚ hasu'uj neqenijani'ƚ ej qa' anaxi'ƚij pe'qu' iƚaxitsi'iƚ.* 20 Qu' i'wentaxi'ƚ ha'ne Jerusalén qu' namijupkii pe'qu' oq'opheƚinetsiletse', ma' qa' hats enikfe'li'ƚets pa' ƚewuƚ'eye'jju' in hats k'esetsha.* 21 Ma' qa pe'qu' na'ni' na' sehe' Judea qa' nilatii ne' utekui, qa pe'qu' na'ni' ha'ne Jerusalén qa' nilatik'uifik'i ha'ne witset, qa pe'qu' na'ni'kii na' ƚ'ejinqa'wet qa' hasu'uj nenek ji'teje'm ha'ne Jerusalén.* 22 Qe pekhewe'en pe' neƚutsji' hatse', hik pakha' pa' witqatja' hatse', hats'inha qa' nafits week kekhewe' wekwek hats we'nika'ajji'.* 23 ¡Hiyee' enewusits pekhewe' qu' efutse' qu' iwoyitsi'ij ji'teje'm qu' mexe niwkajitshenju' qa pekhewe' qu' mexe nifunen iye pe'qu' ƚelitse' pe' neƚutsji' hatse'! Qe qi hatse' pa'qu' a'taxe' ha'ne sehe' Israel, qa qi iye pa'qu' ƚantanithenkeye'je' pekhewe'en.* 24 Uja'x pe'qu' naq'alij witqatsjikinet, qa pekhewepe' qa' not'opheƚitiiju' qa newetkaxik'i week pekhewe' witsetiikal. Qa pekhewe' nite' judiol qa' na'ni' na' Jerusalén, qa namƚi'ijii qu' hats nafits pa' ƚahats'ij qu' newetlinenij iye.—*
Qu' netpiltaxju' iye pa' Ƚa's pa' Jukhew.
(Mateo 24:29-35,42-44; Marcos 13:24-37)
25 —Na'l pe'qu' jutsiqetsi'ij, axe'm pa'qu' ƚunye'je' ne' junu', ne' juwel qa ne' footekii iye, qa ha'ne sehe' epji' iye, qi qu' neƚ'ilaxtax ene' witsetits, qa' nenq'ijiweyij pa' qi iftsax ƚ'anye'j na' qi iweli' qa pe'qu' ƚeqe t'uyuyitse' iye.* 26 Ene' jukhew qa efuts iye ha'ne sehe' epji' qa nanaxkat'axijju' pa'qu' ƚ'ijiweyaxitse' qu' nijamti'ets pa'qu' ƚunye'je'kii hatse' ha'ne sehe' epji'. Qa pe' qits ƚet'unhaxits ene' wasits qa' nawapja'.* 27 Ma' qa' ne'twenhetii ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' nenekijju' pe'qu' wasi'ye'.(Dn 7:13) Qi pa' ƚet'unha'x qa qi iye qu' netujjiha.* 28 Qu' namtaxets qu' ƚunyejeye'kii ekewe' wekwek, eniipha'm qa' jeƚpha'm qe hats k'esets qu' hats ewejinhetiiƚi'iƚ.—*
Yejeyumtshenijupi' pe' najkak higokuk.
29 Ma' qa nifel pa'aj aka' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi': —Jeƚ qeku'ni'ƚek ne'ej ewi'ƚ higokuk, i'nƚi'i pekhepe' iye najkak'e. 30 Qu' i'weni'ƚ qu' hats nata'ƚji' pe'qu' ƚesejetse' qa hats ƚenikfe'li'ƚets in hats ininqapiyu'. 31 Qa hik ƚunye'j qu' i'weni'ƚ qu' namets ekewe' wekwek qa' menikfeliti'ƚets na' tenek'enheiji' na' Dios in hats met. 32 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in nite' hamits hatse' pekhewe' qu' nanamji'ju'kii pakha' ƚahats'ij hatse', qa namƚi'ijii qu' week ƚunye'je'kii ekewe' hats hit'ij.* 33 Na' wa's qa ha'ne sehe' hamits hatse', qa ekewe'ƚe hats hit'ij qa nite' ƚeke' qu' hamitse'.* 34 Matjanitheni'ƚkiiha, iwejinkitek'iƚij pe' atawjetsi'ƚ qu' naqamaxji' na'aj ƚisu'uni'ƚji' qe ƚaqsiiƚijkii, qa pa' witk'uwetax iye, qa pa' wittawje'mete'ej eke' wekwek ha'ne witiƚa'x. Hats'inha qu' namtaxets pa' neƚuji' hatse' qa'nte' enf'eliyi'iƚiju'ƚ qu' hik ƚunye'je' na'aj witiwqe'l,* 35 qe week qu' na'nipji' ene' witsetits ha'ne sehe' epji' hatse'. 36 Qa hik ta'ƚijupi', matjanitheni'ƚkii qa' hasu'uj ili'iƚij qu' iyini'ƚ hats'inha qu' nana'li'ƚ e'm pa'qu' et'unhaxitsi'iƚijup qu'nte' neqenijani'iƚ ej week ekewe' wekwek qu' namtaxets qu' nana'l, ma' qa' ƚeke'ye' qu' ats'ap'ayi'iƚifi hatse' na' Ƚa's na' Jukhew, ham ijiweyaxitsi'iƚi'm.—* 37 Pa' Jesús neƚuji'jij qa i'nq'ijatshenjiifi ke' qi witlijtsitjii, qa najaiƚe qa ikji'jii qa amaneiji'ji' ke' utek ƚii Olivos.* 38 Qa week pekhewe' jukhew qa efuts iye mexe ham ji'ij junuye' qa wekiya'fji'jii ke' qi witlijtsitjii qu' nepiye'ji'ij.*
* 21:1 2R 12:9; Mt 27:6; Jn 8:20 * 21:2 Lc 12:59 * 21:3 2Co 8:2,12 * 21:6 Lc 17:22; 19:44 * 21:7 Hch 1:6-7 * 21:8 Jer 14:14; 29:8; Ef 5:6; 2Ts 2:3; 1Jn 2:18; Jn 8:24; Lc 17:23 * 21:10 2Cr 15:6; Is 19:2 * 21:11 Is 29:6; Zac 14:5; Ap 6:8,12; Lc 11:16; 12:33 * 21:12 Mt 10:19-22; Mr 13:11-13; Sal 119:84; Hch 4:3; 5:18; 8:3; 12:4; 16:23; 17:6; 18:12; 22:19; 24:1,27; 25:6; 26:11; 27:24; 2Co 11:23 * 21:13 Fil 1:12-19 * 21:14 Lc 12:11 * 21:15 Ex 4:12; Hch 4:14; 6:10 * 21:16 Mt 10:35; Lc 12:53 * 21:17 Lc 6:22; Jn 15:18-19 * 21:18 1S 14:45; Mt 10:30; Lc 12:7; Jn 10:28 * 21:19 Mt 10:22; 24:13; Ro 2:7; 5:3; He 10:36; Stg 1:3 * 21:20 Lc 19:43; Dn 9:27 * 21:21 Lc 17:31; Mt 4:8 * 21:22 Is 34:8; 63:4; Dn 9:24-27; Os 9:7; Lc 18:7-8 * 21:23 Lc 23:29 * 21:24 He 11:34; Sal 79:1; Is 63:18; Dn 8:13; 12:7; Ap 11:2; Ro 11:25 * 21:25 Is 13:10; 17:12; 24:23; Ez 32:7; Jl 2:10,30-31; 3:15; Hch 2:20; Ap 6:12-13; Sal 46:2-3; 65:7 * 21:26 Is 34:4; Hag 2:6 * 21:27 Dn 7:13; Ap 1:7; Mt 16:27; 26:64; Mr 9:1 * 21:28 Lc 2:38; 24:21; Ro 8:23; 13:11 * 21:32 Lc 9:27 * 21:33 Sal 102:26; 119:89; Is 40:8; 51:6; 2P 3:10; Mt 5:18; Lc 16:17; 1P 1:23,25 * 21:34 Lc 12:40; 17:3; Ro 13:13; Mt 13:22; Mr 4:19; 1Ts 5:3,6-7; 1P 4:7 * 21:36 Mt 25:13; 26:41; Mr 14:34-38; Lc 12:37; Hch 20:31; 1Co 16:13; Ef 6:18; 1Ts 5:3,6; 1P 5:8; Ro 2:3; He 2:3 * 21:37 Jn 8:1-2; 18:2; Mt 21:1; 26:55; Lc 22:39 * 21:38 Jn 8:2