22
“Yelsǝni nemi' zǝ'mini, kumǝn nǝ ni ta dlǝmikin ulnǝ nda u, gaki ta pikini a pǝl bezǝn ulǝn wai.” Nǝs kummi tashin nisi nǝ biki Alamaya u, is dǝmciw. I Bulus usu “Ami mul Yahudiyani, zǝkkǝ Talsus ki Kilikiya, age' gatlu anali. Ami mul kushtini amalgǝn ɗǝ Gamaliel gunǝ kulci zhil ki mi'zǝ'mi'zǝm mini u. Ami nǝ ɓotlti ki bǝlt Lya kǝnǝ kan unǝ muswakǝn ki pǝltin sǝ'ti u. Hal a la ki mbalǝn ɓutl ki bǝtl shitu u i, ami gobti mwani nǝ mudli a kǝndǝsi a atlosi. Bal lǝɓa nǝ mus mi' dlǝtl shilǝnwasi nǝn ziti nǝ dwaɗǝn. Ama'si akan shinkǝn ki elsǝni ini Yahudawa yasuli swa Dimascus, Ya ɓeu ɗǝ gopti mbalǝn ta sulsi ge' lu kǝnndǝ' mbalǝn ki Ulshelima as pǝlisi bezǝn'lǝɓa.
Bulus dlǝm u ndi patltem ma' Lya wasi
“Amige' lǝti a bal dloncin na ɓal nja nǝ Dimashku u, bǝnǝ mantiwai i bal ciltton pe'sul lya i ga ndǝlǝni. Ya nda atli yakum ya lon ɗǝ ultǝnsu, Shawulu! Shawulu! Yaki pǝlitǝn bezǝn lǝɓaɗa?’
“Yandǝgi ‘Ki wokǝni, mul ban?’ I' ulǝnsu. ‘Amiki Yesu mul Nazaleh, mulnǝ ki pǝllitti ngashtu.’ To, ginǝ ne' kǝn i yen ciltisi, amma sakum yal ki mul shilǝn nǝ amiwai. 10 Ya usu ‘To, ya tapǝli, mulban?’ I mul ban ulǝnsu “ ‘hilya, ki'lǝ Dimascus, tyaka sǝ' dlǝmi' ulnǝ' ki' pǝli u.’ 11 Na dǝm dwa u gaki ciltu. Mbalǝn i nǝ' ne' kǝn u is goppi toh is sullǝn swa Damascus, 12 “Mulǝn ɗa mulshin Hananiyi immbǝ makǝni. Ti mul bǝtl zhil ki musa mulnǝ mus Yahudawa ki dǝmi alǝbi ɗǝ ndwatiti u. 13 Nǝ' dlǝl malgǝn ɗa kǝn u, i' ulǝnsu, Yelse ini Shawulu, tǝ Yelluwa' pali!’ A lǝbi a lǝbi idwaɗǝn i ɓuli Ya yenti. 14 I' usu, ‘Lya ki kolsi inǝn a olki gaki ki man ulnǝ ge' mbadlwasu, Kin ye' mul zoki mbatlu, kǝn kub shilǝn abiwasi. 15 Kǝn dǝp mul pǝtl yenti ki dwaɗǝn wasi ma' mus mbalǝn tǝn ulnǝ' enini nǝ ulnǝ kumini u. 16 To nǝgun u yaki ɓutti? Hilya, tǝ pǝli' Baptisma a o'kǝli' Bezǝn lǝɓawa' taka, tu' ma' mbe' shinwasi.’
17 “Na patl te' Ulshelima a ami shilǝn nǝ Lya age' libi ki Lya, i tlu'ti mbini. 18 Ya yen mulban ɗǝ shilǝn nǝ ami. I' usu, dlewki! Ki'za' Ulshelima, gaki mbalǝn aki sǝkǝn ndǝ'ti nǝ pǝtl yenti ki dwaɗǝn u nǝ ki dlǝmti tǝn kǝn uwai.’ 19 “ ‘Amine ya usu, mulban, ‘Sima gawasǝn sǝmani hu lu dobga ukǝni a kǝndǝ mbalǝn ginǝ la'mbatl tǝnku ya li'li'si. 20 Gasi unǝs bǝna hwula ki Istipanusu, mul pǝtl enti ki dwaɗinwagu, a ami lǝbi ki dlǝli, ami bǝlt kal ki ulnǝs pǝli u, amine ya ɓu' lulu' kǝmi' tlotti.’ 21 “I mulban ulǝnsu, ‘Hilya; ta shinki tya lolu ma' ginǝ bǝ Yahudawa wai u.’ ”
22 I mbalǝn dobga ɗǝ ga'ti kǝm tǝn shilǝn ki Bulus hal immbǝ tǝn shilǝn u ɗa, is tlǝl yal is usu “Tloti! Tǝ bwas undi mulu nǝ dǝb lǝɓa a mbuni tǝt dǝm tǝn lǝɓa wai!”
23 Asi matlti asi pe'ti lya nǝ dla'ti lulutwasǝn asi tlǝl kushka lya.
Bulus a Loma
24 Imul kina wasǝn bǝl zhil ki sutl Bulus ge'lu dǝb ki mi'kǝndǝ' dlom. A gyemti nǝ dlamtǝl, gaki tǝn man shitu u nǝ laki i mbalǝn ɗǝ lakitti Yal ɗa nǝgu u. 25 Amma nǝ kǝndǝtti nǝ zhimu, i Bulus ul balmul kǝndǝ dlomu nǝ nja nǝti usu “A mbunni ki pǝli mul alt ki Loma dlamtǝlla, bǝka mbiti nǝ lati asǝn gimbi waiya?” 26 Nǝ bal mul kǝndǝ dlom ki Loma kumi nǝgu u, illǝmak mul bǝtl zhil ki kǝndǝ dlom i' ultisu, “Yaki lyab pǝltini? Mulu mul Loma ni.” 27 Imul bǝtl zhil ki kǝndǝ dlomi' ul Bulus su, “Dlǝmini ki mul Loma kǝma?” I' usu, “E.’’ 28 Imul bǝtl zhil ki kǝndǝ dlom, i' usu, amiciɓo sai na ɓatl bal ulpi ya mbi dǝb yakǝn atlɗa.” I Bulus usu, amiɓo nǝ nali sǝ zǝnni.” 29 Gaki nǝgu, ginǝ ɗǝ lyab gyebti u, is mbǝ gi nǝ kali alǝbi alǝbi. Mul bǝtl zhil ki kǝndǝ dlomi nǝm mani, ti gawasi ta kǝndǝ Bulus mul Loma u, i bult gopti, in ngu talǝge ta kǝndǝti.
Bulus akina dǝ mi'dlǝl Shilǝn
30 Nǝ lucilu mul bǝtl zhil ki kǝndǝ dlomi illyami tǝm man ulnǝ Yahudawa tǝla shilǝn tǝn Bulus ɗa u, ittǝngǝlti, idlǝllisi zhil nǝ bas lǝɓasi nǝ mik attli sǝddomga, apa immbǝl Bulus idl dlǝlti a kina wasǝn.