11
Se ka jaꞌan xa Ianyuux n‑tundaꞌa mee‑s, ko ña ndaa
¿Ka xani ini‑n xa jaꞌan‑da ná jaꞌan ɨɨn se lilu a? Ko io xa kunini naꞌi koio ka‑n. Joon, kundetu kuee koio‑n. Xá n‑kida Ianyuux xa yo vaꞌa xemani ñaꞌa‑da. Ná kida ɨɨn seyɨɨ nuu daꞌya dɨꞌɨ‑s hora tnundaꞌa‑i, da n‑kida ñaꞌa‑da mee‑n. N‑xiaꞌan‑da tnuꞌu‑da nuu Cristu, xa juñaꞌa‑da mee‑n nuu mee‑ia. Te juini‑da xa ku kuu koio‑n ná kuu ɨɨn dichi luchi vaꞌa tnundaꞌa xiꞌin idini seyɨɨ. Ko ndu ini‑da xaxeꞌe‑n. Io seyɨɨ ka juini xa kada maxu ñaꞌa‑s. Dandaꞌu ñaꞌa‑s mee‑n, ná n‑dandaꞌu kuiꞌna Eva. N‑jaꞌan kuiꞌna tnuꞌu vete, ko ña n‑kutnuni ini Eva xa tnuꞌu vete n‑kuu. Juini‑da xa vaꞌa kutnuni ini koio mee‑n. Juini‑da xa juemani koio‑n Cristu, juini‑da xa jandixa koio‑n‑ia xiꞌin ntdaa anu‑n. Se ijan, tuku kachitnuꞌu‑s Jesús, ka dama‑s‑ia. N‑ka tnɨɨ mee‑n Espíritu Ianyuux. Se ijan ka kida xa dandoo‑n Espíritu Ianyuux, xa kada‑n xa juini kuiꞌna. N‑ka tnɨɨ mee‑n tnuꞌu Jesucristu. Ɨnka tnuꞌu kachitnuꞌu‑s nuu‑n, te ka xejoon‑n. Davaꞌa nga se vaxi, te ka xeka vaꞌa‑n‑sɨ. Te ndu ini‑da xa nada ñaꞌa kueka vaꞌa koio‑n tnuꞌu ka jaꞌan‑s. Ka jaꞌan‑s xa kunduu‑s xiꞌin Cristu, ka jaꞌan‑s xa se n‑tundaꞌa Ianyuux ka kuu‑s. Vaꞌa xa vaꞌa ka najuen tnuꞌu‑s mee‑s. Jaꞌan mee‑da xa ñatu kunxaꞌnu ka mee‑s dada mee‑da. Juini ña jaꞌan vivo‑da, ko kutnuni ini vaꞌa‑da xa jaꞌan‑da. Kɨu xiꞌin kɨu, ntdaa xa kida‑da, n‑dandeꞌa ñaꞌa‑da xa kutnuni ini vaꞌa‑da tnuꞌu vaꞌa Jesucristu.
Nuncas ña n‑jen yaꞌu‑da na n‑kachitnuꞌu‑da tnuꞌu Ianyuux. N‑ka niꞌi mee‑n xa kutuu vaꞌa koio‑n xiꞌin Ianyuux, ko n‑xo kundaꞌu n‑xo kukee mee‑da. ¿Ka xani ini‑n xa xaꞌa kuu xa n‑kida‑da xa uꞌu nuu‑n a? Kuu ná kuu xa n‑duꞌu‑da ñani‑ro kuꞌa‑ro ɨnka veñuꞌu, xa ma ndoñuꞌu xa kajan‑da nuu mee‑n xa kundeka ñaꞌa‑n. Na n‑xo tuu‑da xiꞌin‑n, juini n‑ndoñuꞌu ka‑da, ko ni ɨɨn xa ña n‑xijan‑da nuu‑n. Na n‑ka xee ñani‑ro Macedonia, n‑ka taxi nga mee‑s ntdaa xa ndoñuꞌu‑da. Kɨu ijan ña n‑xijan‑da ni ɨɨn, te vitna ma kajan‑da ni ɨɨn. 10 Ná n‑jaꞌan Cristu xandaa, da jaꞌan mee‑da xandaa. Juini‑da xa ni ɨɨn ñayiu distrito Acaya, maxku jaꞌan xa n‑xo ndeka ñaꞌa‑i. 11 Te, ¿nakuenda xa duꞌa jaꞌan‑da? ¿Xaxeꞌe xa ñatu xemani ñaꞌa‑da mee‑n a? ¡Ñaꞌa! Naꞌa Ianyuux xa yo xemani ñaꞌa‑da mee‑n.
12 Ko ná kida‑da vitna, duꞌa kada naꞌi ka‑da, xa ma kuaꞌa xa jaꞌan koio se ijan xa kuu mee‑s ná kuu mee‑da. 13 Ña n‑tundaꞌa Cristu mee‑s. Ka dandaꞌu‑s ñayiu. Ka jaꞌan‑s xa ka kuu‑s se n‑tundaꞌa Cristu, ko ña ndaa. 14 Mee kuiꞌna kida xa kaa‑i ná kaa ángel, ia xinokuechi nuu Ianyuux, ia vaxi xiꞌin xadiñu Ianyuux. 15 Te dɨuni, ¿nakuenda ka xani ini‑n xa ma kada koio se ijan ná ka kida‑s? Se xinokuechi nuu kuiꞌna ka kuu‑s, te ka kida‑s xa kaa‑s ná kaa se kida xavaꞌa. Ko nani ka kida‑s, dani ndadandaa ñaꞌa Ianyuux mee‑s.
Ntdaa vida n‑yaꞌa Spalu
16 Ɨnka vuelta jaꞌan‑da xa maxku kani ini koio‑n xa n‑nduloko‑da. Ko nux ka xani ini‑n xa n‑nduloko‑da, ko kundetu koio‑n, na jaꞌan‑da ná jaꞌan ɨɨn se lilu. Juejoon koio‑n xa na najuen tnuꞌu‑da mee‑da itaꞌu ni. 17 Vitna, ñatu jaꞌan‑da tnuꞌu Xtoꞌo‑da. Diko ni najuen tnuꞌu‑da mee‑da, ná jaꞌan ɨɨn se n‑nduloko. 18 Io kueꞌe ñayiu ka najuen tnuꞌu mee‑i ñuñayiu yaꞌa. Te dani daña, ¿nax kuu xa na najuen tnuꞌu‑da mee‑da? 19 Andix ka kuu se kutnuni ini vaꞌa, te kundee ini koio‑n nuu se n‑nduloko. 20 Nux ka kida‑s xa ka kuu‑n se kidatniu duꞌa nuu mee‑s, dani xndetu kuee‑n nuu‑s. Nux ka xetniu ñaꞌa duꞌa‑s, te ña tuu nax ka jaꞌan mee‑n. Nux ka dandaꞌu ñaꞌa‑s xiꞌin tnuꞌu‑s, te kidajuexa ñaꞌa‑s xa kada koio‑n xa juini mee‑s, te ka xejoon‑n. Nux se taxnuni nuu‑n ka kuu‑s, ko vatuka. Nux ka katu‑s nuu‑n, ko dani ka xeka vaꞌa‑n‑sɨ. 21 ¡Kujanuu‑da nuu‑n, xa ña n‑ndundeꞌe mee‑da nuu‑n, ná n‑ka kida ñaꞌa mee‑s!
Jaꞌan‑da ná jaꞌan ɨɨn se lilu. Nux ka jaꞌan vaꞌa mee‑s xaxeꞌe mee‑s, te jaꞌan vaꞌa mee‑da xaxeꞌe mee‑da tuku. 22 ¿Ka jaꞌan‑s xa ka kuu‑s se Israel a? Mee‑da tuku. ¿Ka jaꞌan‑s xa ka kuu‑s daꞌya taxaꞌnu tnetnu‑s Abraham a? Mee‑da tuku. 23 ¿Ka jaꞌan‑s xa ka kuu‑s se xinokuechi nuu Cristu a? Jaꞌan‑da ná jaꞌan ɨɨn se n‑nduloko, ko jaꞌan‑da xa kuu‑da ɨɨn se xinokuechi yo vaꞌa ka dada mee‑s. Kueꞌe ka n‑kidatniu mee‑da dada mee‑s. Xaxeꞌe Cristu, n‑yɨndiꞌu‑da vekaa kueꞌe ka vuelta dada mee‑s. Kueꞌe ka vuelta n‑ka janñaꞌa ñayiu mee‑da dada mee‑s. Kueꞌe vuelta xaku nga kuú‑da. 24 Oꞌon vuelta n‑ka janñaꞌa sexaꞌnu Israel cuarta ñɨɨ. Ɨɨn ɨɨn vuelta n‑ka janñaꞌa‑s oko xaun koon vuelta. 25 Uni vuelta n‑ka janñaꞌa soldado romano bastón. Ɨɨn vuelta n‑ka janñaꞌa ñayiu yuú, xa kaꞌni ñaꞌa‑i. Uni vuelta nduxi barcu nuu juaꞌan‑da ndute mar. Te oko koon hora n‑kundee ini‑da nuu ndute. 26 Kueꞌe vuelta n‑xikonuu‑da ñuu xiꞌin ñuu, te n‑xio kueꞌe xa n‑kida xa yuꞌu‑da. N‑yaꞌa‑da deꞌva naꞌnu. N‑yaꞌa‑da nuu io ñaduꞌu. N‑ka xini uꞌu ñaꞌa ñayiu Israel, te n‑ka xini uꞌu ñaꞌa ñayiu ña ka kuu ñayiu Israel. N‑yaꞌa‑da ñuu naꞌnu, n‑yaꞌa‑da yuku, n‑yaꞌa‑da nuu ndute mar. N‑ka xini uꞌu ñaꞌa se ka dandaꞌu ñayiu, se ka jaꞌan xa ka kuu‑s ñani‑ro, ko ña ndaa. 27 Yo ndeꞌe n‑xo kidatniu‑da, te kueꞌe vida n‑xo yaꞌa‑da. Io kɨu ni ña n‑xo kidi‑da. N‑xo kojon‑da. N‑xo yichi‑da ndute. Kueꞌe vuelta ña n‑xio tiempo xa kaxi‑da, xa chindee‑da ɨnka ñayiu. N‑xo kuvixi‑da, te ña n‑xio daꞌma‑da.
28 Kɨu xiꞌin kɨu kueꞌe vida yaꞌa yɨkɨ kuñu‑da, ko dɨuni kueꞌe vida yaꞌa anu‑da, xaxeꞌe xa ndu ini‑da xaxeꞌe ñani‑ro xiꞌin kuꞌa‑ro ntdaa veñuꞌu. 29 Nux ɨɨn ñayiu ña kundee ini xa jandixa naꞌi ka‑i Xtoꞌo‑ro Jesucristu, te juini‑da xa nujuiin‑da diñi‑i, xa juñaꞌa‑da tnuꞌu kanu ini nuu‑i. Nux ɨɨn ñayiu ndua xa kida‑i xa uꞌu, te kujanuu mee‑da, te tnau ini mee‑da. 30 Nux io xa jaꞌan vaꞌa‑da xaxeꞌe‑da, jaꞌan‑da xa ña ndaku‑da. 31 Naꞌa Ianyuux xa ña jaꞌan‑da tnuꞌu vete. Kuu‑ia Taa Xtoꞌo‑ro Jesucristu. Na juñaꞌa‑ro xa n‑kutaꞌu‑ro nuu‑ia, kuia ma jɨn ndɨꞌɨ. 32 Na n‑xo tuu‑da ñuu nani Damasco, te n‑nanduku ñaꞌa gobernador. N‑kidatniu‑s nuu se kunxaꞌnu ka nani Aretas. N‑taꞌu tniu‑s soldado‑s, xa kadɨ koio‑s yeꞌe ñuu Damasco, xa tnɨɨ presu ñaꞌa‑s mee‑da. 33 Ko ñani‑ro n‑ka dakeé ñaꞌa xiti ɨɨn yɨka kaꞌnu, te n‑ka nune ñaꞌa‑s ɨɨn ventana xeveꞌe kaꞌnu ñuu jan, te duꞌa n‑kuu xa n‑kaku‑da.