3
Yesus imi win uta uta ke Moses imi win uyo kubaganu kupkasu uta ko
(Mak 16:20, Ap 14:3, Fpai 2:5-11, Kol 1:15-20, Hib 1:4-14, 2:5-18)
Kale duubal ibaa. God abiil tigiin alba beyo ipkil olabela mitam atin Yesus imi unang tinum aligaap ke-silip kale, nuyo unang tinum iyo bogobe-nulup e, “Nuyo Yesus imi ilak uyo do-sulup o,” agan-bulup kale, Yesus beta God iyo daala tal abe mitam tinum amem miton ko age hetpris ke-nalata, nuyo dong daga-emsa kale, God iyo kanube-se kale, ibo Moses imi aget kup fugunin ba kale, Yesus imi aget uta atin tele fugun-bom-nilipta o ageta ko. Kale God iyo ise ogok boyo Yesus imi kobelata, kupkasaala binim kale, suun kup waafu-nalata, sugayok Moses imi tebe God imi unang tinum imi iibak tem bom suun dong daga-emin kup kemsa ulutap ke-bii-se ko. 3-5 Kale alugum unang tinum miit maak maak ilimi afalik maagup maagup iyo ko bii-silip kale, kanube tinum iyo maak tebe man ilop kutela mitam tinum miit senganu umdii, son-temu nala kek kek iyo tinum miit imi win uyo kufu-eman-temaalip kale, man ilop kute-se imi win uta kup kufu-eman-temip ko. Kale ulutap kale, Moses beyo God imi tinum miit imi iibak tem kal bom-nalata, God imi ogok uyo waafu-bii-se kale, ogok boyo kupkasaala binim kale, suun kup waafu-bom-nalata, God imi son-temu nala weng maak bogobelan-tema umi sang uyo baga-emsa ko. Kuta tinum mufekmufek alugum telela kosa beyo God ita kup kale, God iyo utamata e, Yesus iyo nimi unang tinum imi miit kayaak ke-se kalaa age-nalata, aget fugunolata e, son-temu uyo, Yesus imi win so kesa bota uta uta ke-nuluta, Moses imi win so kesa boyo kubaganu kupkabelan-temu boyo felebelan-temu kalaa age-nalata, Yesus imi win uta kufu-emsa ko. Kale Krais beyo God imi Man kale, beyo yagal God imi tinum miit imi dubom ke-nalata, tiin mo-nalata, ise ogok boyo kupkasaala binim kale, suun kup waafusa ko.
Unang tinum God imi weng kwaasulmin iyo kun fingkamin baan diim uyo unomip binim uta ko
(Hib 3:12-4:13)
Kale kanube suun nuyo aget alop tagamin binim ke-bom utamupta, dam God iyo kuguup tambal uyo kobelan-tema kalaa agan-bom deng kup tebe-bom fenin kup kemup umdii, God imi unang tinum ke-nulupta, boyo kanuman-temup kale, 7-8 nuyo atin God imi Sinik Tambal imi weng uta tinangka-bom-nulupta o ageta kale, God imi suuk kon tem uyo Sinik iyo bogo-nala e,
“Kamano koyo God iyo ibo weng uyo baga-e-be kale, ibo bogobe-nilip, ‘Nuyo tinangkulan-temaalup o,’ agan-bom sugayok ilipmi olal imi kutaang tebe-bom God imi weng kwaasulemsip ulutap uyo kemin ba kale, ibo atin tele tinangku waafuna-bom-nilipta o ageta ko. Kale sugayok umi tinum binim iibaan umi bii-silip kota, bilip imi aget fugunin uyo bogo-nilip, ‘Kalo. God beyo titil binim kesa boyo di nugol imi weng uyo kwaasule-bomta utamupta, dogobe dogobe kela kalaa agelum o,’ age-nilipta, God imi weng uyo kwaasule-bomta dup-kugumsip o,”
age Sinik Tambal iyo bogobe-se kale, God yagal asok bogobe-nala e,
“Anang iibaan boyo bom-bilip kuguup kwiin kiim deng mit kal uyo kanu-bili utama-bilip bii, atol ulumi kup 40 koyo dakan ke-silip kuta, aget umaak fuguno-nilipta, kanupmin kuguup boyo God yagal kanu-be kalaa agan-biisaalip kale, kupkaa kanube nim-kugumin bota kup kemsip ko. 10 Kale kanu-bilipta, niyo unang tinum kulip iyo olsak afaligen uyo kupka-e-bom-nilita, niyo Moses iyo bogobe-nili, ‘Suun bagane-bom-nilip, “Kabo numi kamogim ba o,” agan-bom-nilip e minte, “Nuyo kapmi kuguup uyo waafulan-temaalup o,” agan-bom no kemsip o,’ age-sii kale, 11 siin uyo nimi aget fugunin uyo, Israel kasel bilip iyo kulep talanbu tal kafin ugaa kusi kutam tolita, kun fingkamin o agan-bii-sii kuta, bilip iyo igil tebe nimi weng uyo kwaasula-bilip kalaa age-nilita, olsak depneluta, weng uyo fomtuup kwep daa-nili kano, ‘Bilip iyo kun fingkamin baan diim boyo kulep tam unon-temaali binim kale, imkali iibaan albip kugol nan-temip o,’ age Moses imi bogobe-sii o,”
age-nalata, God ita kam age-se ko.
“Nuyo Yesus iyo umik uga-emin ba o,” agan-kalin uta ko
(Mat 21:32, Jon 10:25-38, 2 Kor 4:4, Hib 3:7-11, 4:1-13, 5:11-6:8, 10:26-31, 1 Fit 2:8)
12 Kale duubal ibe. Kanube ipmi duup maagup iyo maak aget fugunin mafak uyo imi aget tem kal nu umdii, bemi God imi ilak dugamin uyo kupkaa tiin kafan miit kayaak God iyo umik ugobelan-tema kale, ibo atin tele utama-bom-nilipta o ageta ko. 13 Kale fengmin umi kuguup uyo maak tebe ilipmi iibak tem kutam iyo maak bisop bogobelu tinangku-nala e, God imi weng uyo kwaasuleman-tema kale, kamano koyo God imi bogo-nala, “Kamano o,” age-se uyo binimanin-tem albu kale, son-temu nala bomi binimanan-temu uyo, tinum beyo dogobeta imi aget uyo fupkela kolan-temaala kale, ibo tebe-nilip weng tambal uyo suun kup suun kup kupka-e-bom duubal iyo dong dogobina tala kemin kup ke-bilipta o ageta kale, 14 kamaki kutop uyo nuyo Krais imi ilak uyo dosup kale, imi ilak dosup bomi aget uyo fomtuup kobe-nulupta, tam tam abe-bulupta unanbu top numi kaanan-temup kwek diliit kemum o ageta kale, kanube bom kanumup umdii, nuyo Krais ilami fen unang tinum ke-nulupta, boyo kanuman-temup ko.
15 Kale God imi suuk kon tem uyo bogo-nulu,
“Kamano koyo niyo ibo weng uyo baga-e-bii kale, ibo bogopne-nilip, ‘Nuyo tinangkulan-temaalup o,’ agan-bom sugayok ilipmi olal imi kutaang tebe-bom nimi weng kwaasulnemsip ulutap uyo kemin ba kale, ibo atin tele tinangku waafuna-bom-nilipta o,”
agesu ko.
16 Kale sugayok uyo dok ita God imi weng uyo tinangku-nilipta, kutaang tebe-bom God imi weng uyo kwaasule-bom kemsip a? Iyo? Unang tinum kamaki ki God imi weng boyo aafen kalaa agelip ki Moses iyo tebe imtamola kafin Isip uyo kupkaa unsip unang tinum bilip ita asok aaltam kota God imi weng uyo kwaasulemsip kuba. 17 Kale God iyo waami olsak uyo kupka-em-nuubata, bii atol ulumi kup 40 koyo dakan kesa a? Iyo? Unang tinum fenga-bii kaanip tinum binim iibaan kugol imamsip bilip ita God iyo olsak uyo kupka-emsa kuba. 18 Kale God iyo waami sang uta weng uyo fomtuup kwep daa-nala, “Bilip iyo kun fingkamin baan diim boyo kulep tam unon-temaali binim o,” age-se a? Iyo? Ise unang tinum God imi weng kwaasulemin bilip imi sang uta bogobe-se kuba. 19 Agelu kale, nugol utamum. Boyo igil God imi weng uyo aafen kalaa agelin-tem kelipta, bota God imi kafin ugaa kusa uyo imkala tam fingkamin baan diim boyo tam unsaalip ko.