9
Si Saulo Mi'uwit ri sed Diwata
(Su Ngak Pimbaal 22.6-16; 26.12-18)
Na, mikpeddayun si Saulo sek pekpengulega' sek pekpatay se ngak tinu'unan ne Ginu'u. Miritu pa giin se Dlabaw Geseg nek Pari' bu' minengi giin ne ngak sulat neng mekpe'ilala ri seniin tu se ngak pektiguman nu nga getaw Judeo sed Damascus nek tinugutan giin sek peddaap seng me'ita'en su ngak sakup seg Biyanan ne Ginu'u,* dlai awas dlibun bu' uwiten ilan puli' ritu seg Jerusalem.
Seng megaud na ni Saulo tu sek siyudad ned Damascus, se kinlap duuning merelaag neg buwat ri se dlangit neng middelaag ri sek timala'en. Mbuus mibuksak giin ri se dlupa' bu' duunik talu' neng mirengegen: “Saulo, Saulo! Lama pedlutusan mau run?”
Miksembag si Saulo, “Ginu'u, ta'a ma ne getaw?”
Miksembag suk talu', “Gaku' si Jesus, su dlinutus mu. Ma'ad gindeg'a bu' peritua sek siyudad, tendeng ay ritu duuning megasuy ri seni'a bu' landuni gembaya' mu baalen.”
Bu' su nga getaw nek sementaun ni Saulo mikeneng bu' nda' mekesasak; mirengeg nilan suk talu', ma'ad nda'iruning mi'ita' nilan. Migindeg si Saulo buwat ri se dlupa', bu' pinukaan sung mataan ma'ad ndi' na giin mekiita'. Aas inagak giin nu ngak sementaunen tampan tu sed Damascus. Seled sek telu endaw ndi' giin mekiita', bu' sek panahun ketu, nda' giin aan bu' nda' rema inum.
10 Ritu sed Damascus, duunik sala tawan nek sakup ni Jesus ne giningelanan si Ananias. Pebiyan ri seng mi'ita'en, mikpe'ita' ri seniin su Ginu'u,
“Ananias!”
Miksembag si Ananias, “Keniu ra, Ginu'u.”
11 Miktalu' su Ginu'u ri seniin, “Dlaang'a ritu sed dalan ne ginengilanan neng Meleddeng neg Biyanan, bu' ritu seg balay ni Judas, penengaw mu su getaw nek taga Tarsus ne giningelanan si Saulo. Sek panahun keni, mikpegampu' giin, 12 bu' pebiyan ri sek pegita'en, mikiita' giin ne getaw ne su ngalanen si Ananias nek sumeled bu' dumepen ri seniin arun mekiita' giin puli'.”
13 Ma'ad miksembag si Ananias, “Ginu'u, mirengeg'u buwat ri se nga getaw metendeng ri se getaw kiin bu' gendun giin kebelu' se ngang mektetu'u ri seni'a seg Jerusalem. 14 Mirini ngani' giin nemuun sed Damascus ned duunik pektugut buwat ri nga geseg ne ngak pari' arun pendaapenen su dlaun neng miksimba ri seni'a.”
15 Ma'ad miksembag su Ginu'u riin ni Ananias, “Dlaang'a, laway mu giin tendeng ay pinili'u giin nek sesugu'en arun pe'ilelaani ngalan'u ri se nga gena' Judeo, bu' ri se nga gari', bu' ri se nga getaw Israel. 16 Bu' pe'ita'u rema ri seniin su ngak pegantus ne kina'enlan mbiyanaan para ri se ngalan'u.”
17 Aas linawan ni Ananias si Saulo tu seg balay nek pinaikaan, bu' sek pekseleren ritu, dinepenaan si Saulo. Laungen, “Saulo, pated'u ri se Ginu'u, sinugu'u ne Ginu'u ne si Jesus sek peddini seni'a. Giining mikpe'ita' ri seni'a ri sed dalan saanay mu mekpagaw rini. Sinugu' naun rini arun mekiita'a puli' bu' arun pege'eman'a ne Gispiritu Santu.” 18 Rayun midladdu' buwat ri seng mata ni Saulo sung maa' ne nga gunap nek sera' bu' mikiita' giin puli'. Mbuus migindeg giin bu' mikpebendyag. 19 Minaan giin bu' mipuli' suk sekegen.
Minintulu' si Saulo ritu sed Damascus
Na, mikpebilin si Saulo sed Damascus seled sek santa' endaw duma se ngak tinu'unan. 20 Miritu rayun giin se ngak pektiguman bu' minintulu' giin metendeng riin ni Jesus ne giin sug Bata' ned Diwata.
21 Mitingala gaid su dlaun neng mikerengeg ri seniin bu' miksaak ilan, “Gena' ba giin ma sung mikpatay seng miksimba ri se getaw ne si Jesus ritu seg Jerusalem? Gena' ba mirini ma giin arun pendaapen su nga getaw bu' uwitenen ritu se nga geseg ne ngak pari'?”
22 Ma'ad miksamet pa gaid su ga'em ni Saulo sek pegwali. Pimetuuraan ne si Jesus giin sung Misiyas bu' su ngag Judeo sed Damascus ndi' mekesembag ri seniin.
23  Peksagad nek santa' endaw, miktipung su ngag Judeo bu' migena'ena' ilan nek petain si Saulo, 24 ma'ad duuning migasuy riin ni Saulo metendeng ri sek pelanu nilan. Gendaw bu' gebii pigbentayan nilan su nga genga'an nek siyudad arun petain giin. 25 Ma'ad duuni gebii, piseled giin nu ngak tinu'unan ni Jesus ri seg bebaan bu' tinentun nilan ri se gawas nek paril nek siyudad.
Si Saulo ritu seg Jerusalem
26 Sek peddateng ni Saulo seg Jerusalem, liyagaan siya neng maampu' tu se ngak tinu'unan ni Jesus. Ma'ad minendek ilan ri seniin. Ndi' ilan meketu'u nek sakup na giin ni Jesus. 27 Ma'ad inebangan giin ni Barnabas. Inuwiten giin ritu se nga gapustulis bu' pi'ilelaan ri senilan. Inasuyen ri senilan bu' gendun pekehitabu' neng mi'ita' ni Saulo su Ginu'u ri seg biyanan bu' landunik tinalu' ri seniin. Bu' inasuyen rema su kebelu' ni Saulo ri sek pegwali metendeng se ngalan ni Jesus ritu sed Damascus. 28 Aas tinumipung si Saulo ri senilan bu' midlibed ri sek tibuuk neg Jerusalem neng mikinabelu' sek pegwali metendeng se ngalan se Ginu'u. 29 Miketuntul bu' mikegaddat giin ne ngag Judeo ne suk tinuntulan nilan Griego, ma'ad mikpelanu ilan sek pekpatay ri seniin. 30 Pekesuun ne ngang mektetu'u run, dinelung nilan si Saulo se dlunsud nek Cesarea bu' pipe'uli' tu sek Tarsus.
31 Peketubus itu, duuni kelinaw tu se ngak simbaan ri seg Judea, se Galilea, bu' sek Samaria. Pebiyan se gabang se Gispiritu Santu, miksiligen bu' midleget ilan, neng midleketubu' ri sek pektamed ri se Ginu'u.
Si Pedro ritu sed Lida bu' seg Jope
32 Na, binisitaan ni Pedro su ngang mektetu'u ri se dlainlain ne dlugar. Miritu rema giin se ngang mektetu'u sed Lida. 33 Ritu, mi'ita' ni Pedro su getaw ne giningelanan neg Eneas. Paralitiku giin bu' nda' na gaid mekegbuwat ri seg beliliraan sek seled neg walu taun. 34 Miktalu' si Pedro ri seniin, “Eneas pi'uli'an'a na ni Jesus Christ. Aas buwat'a bu' ipes muig beliliran mu.” Bu' migbuwat rayun si Eneas. 35 Mi'ita' ne dlaun neng mikengel sed Lida bu' sek Sharon neng mi'uli'an na si Eneas bu' miktu'u ilan rema ri se Ginu'u.
36 Bu' ritu seg Jope, duuning mektetu'u ne giningelanan nek Tabita. (Su ngalanen ri se Griego Dorcas neng migulugan ne “gusa.”) Dlibun keni melauning mibaalen neng melengas labi na tu se ngak pupus. 37 Sek panahun ketu midlaru giin bu' minatay. Linimpiyu nilan sug bangkain bu' binetang tu se kuwartu sed ditaas. 38 Sug Jope gena' melayu' sed Lida, aas sek pekerengeg nu ngang miktetu'u ne si Pedro ritu sed Lida, sinugu' nilan sud duwa' tawan tu seniin duma seng minsahi: “Peksempun'a run perinia senami.” 39 Aas mingandam rayun si Pedro bu' middunut ri senilan. Peddateng nilan, inuwit nilan giin tu se kuwartu tu sed ditaas ne linibutan giin ne ngag balu ne dlibun neng minsegaw, bu' pimpe'ita' nilan riin ni Pedro su ngak suub bu' su nga dlambung nek pimenai' ni Dorcas seng miktetubu' pa giin. 40 Mbuus pigawas ni Pedro su dlaun nilan tu se kuwartu. Minginlulud giin bu' migampu' tu sed Diwata. Peketubus, migatubang giin tu seg bangkay bu' miktalu', “Tabita, buwat'a!” Mipuka su ngang mata ni Tabita bu' sek pekita'en riin ni Pedro migingkud giin. 41 Inuwiran giin ni Pedro ri se gemeg bu' inebangan neng mekegindeg. Peketubus, sinabiin su ngang mektetu'u dlabet na su ngag balu ne dlibun ritu se gawas bu' pi'ita'en ri senilan si Tabita neng mitubu' na. 42 Penghitabu' keni midderengeg ritu sek tibuuk neg Jope bu' melauning miktu'u riin se Ginu'u. 43 Mikpebilin si Pedro seng melaun pa ne gendaw seg Jope, seg balay ni Simon, getaw neng menina' nek panit.
* 9:2 9.2 sakup seg Biyanan ne Ginu'u: Migulugan nini ‘neng mibaal nek sumusunud riin ni Jesus ne Ginu'u.’ 9:23 9.23-25: 2 Corinto 11.32-33.