27
Nane Yesus tumba Pilatus tugum kinaig
(Markus 15.1-5; Lukas 23.1-2; Yohanus 18.28-32)
Mafena le maratukuk tiŋga pris gabat mbal Israel mage mage nane ŋakmba maŋgurkinaig sulumba Yesus balewam tuku pasa saka ismba minnaig. Pasate deŋpurmba nane Yesus ndaleka tumba ka gabat suŋgo Pilatus tuku wai mbolŋge pilnaig.
Yudas nu kumna
(Aposel 1.18-19)
Yesus tuku kupet taŋgo Yudas nu Yesus balewam tuku pasa saŋgri pilenaig le ismba nu wamdus biye mbilmba silwa ndametiŋ soŋ keŋmba ta kilmba pro pris gabat mbal Israel mage mage saniŋgina: Taŋgo te ye tane tuku wai mbolŋge pilen ta nu mbar kugatok. Ye siŋka mbaren ŋgina le nane nu sanaig: Taŋaig. Piti ta naŋe ŋginaig. Taŋakinaig le kusem wande suŋgo sinam taŋge ndametiŋ bareŋmba nu mayok ka kina ka nuŋe ŋinfok muli panmba kuikŋga kumna.
Kile pris gabat mbal nane ndametiŋ ta taŋgermba kilmba sakinaig: Ndametiŋ te taŋgo kumwa ŋga patikigeŋ. Ta tuku kusem wande sinamŋge ndametiŋ minig te tur ulendi ndabe ŋginaig. Taŋamba nane pasa saka kine inummba minnaig sulumba rawe mbal kumwaig le ŋgunu tuku kilke ande piyanaig. Kilke ta waim wakeikanu tuku taŋgo kame tuku kilke. Ta tuku kilke ta kile nyunu ndare kutukina tuku kilke ŋgade.
Wam ta mbolŋge tuan taŋgo Yeremia tuku pasa ande kumuŋgina. Pasa ta teŋenmba sakate.
Nane nu kaŋgermba piyanu silwa ndametiŋ soŋ keŋmba kumumbi patikinaig ta 10 nane silwa ndametiŋ ta kilmba waim wakeikanu mbal tuku kilke ande piyanaig. Suŋgo nu nane taŋamba kam tuku ye sayina ŋgate. Sakaria 11.12-13
Pilatus nu Yesus tuku pasa isna
(Markus 15.2-5; Lukas 23.3-5; Yohanus 18.33-38)
11 Yesus nu Rom mbal tuku gabat ta tugumŋge tiŋgina le nu Yesus kusnana: Ne Zu mbal tuku gabat suŋgo e ŋgina le Yesus ndek nu sana: Ne sakate not ŋgina.
12 Taŋakina le pris gabat mbal Israel mage mage nane pasa gudommba kilmba Yesus mbolŋge patika nu mbaranu ŋga saka minnaig le nu nane tuku pasa ande lafu ndana le 13 Pilatus nu kusnana: Ai te. Ne mbar gudommba kanu sakade ta ne nda isit e ŋgina.
14 Nane nu mbar gudommba kanu sakinaig ta Yesus nu pasa ta inum lafumba gabat taŋgo sa ndana le nu wam ta tuku pirerek purkina.
Pilatus nu Yesus balewaig ŋga saniŋgina
(Markus 15.6-15; Lukas 23.13-25; Yohanus 18.39–19.16)
15 Yar mindek Pasowa tuku ait mbolŋge nane Zu mbal Pilatus tugum kumba muliŋ kilanu taŋgo ande paska tam tuku sawanu le nu paska niŋganu. 16 Ait ta mbolŋge taŋgo mbaranu ande nyunu Barabas nu muli wandekŋge minna.
17-18 Taŋgo ŋakmba Yesus tuku saka minnaig le pris gabat mbal gubra kagli firka ake Yesus tumba nu tuku wai mbolŋge pilnaig ta Pilatus nu kila. Ta tuku nane pro nu tugumŋge maŋgurkinaig le nu Yesus kusrewam idusmba nane kusnaniŋgina: Ye Yesus nane Kristus ŋgade nu paska tiŋgi e ko taŋgo ŋayonu Barabas paska tiŋgi ŋga kusnaniŋgina.
19 Pilatus nu nuŋe minyo mbili maditaknu ta mbolŋge minyoka Yesus pilemba minna le piyo nuŋe nu taŋgo ande kukulna le nu tugum promba sana: Piyo naŋe nu teŋenmba sakat. Ne taŋgo tiŋreknu ta kusrewa. Ye nu tuku kiŋatit sulumba ye wamdus fulilka minet ŋga sakat ŋgina.
20 Pris gabat mbal Israel mage mage nane taŋgo pino siseŋniŋmba wam pagukinaig le Barabas paska te-luka niŋmba Yesus balewam tuku Pilatus sanaig. 21 Taŋamba sanaig le gabat taŋgo nu maŋ kusnaniŋgina: Ye nale tuku ima paski le mayok kuwa ŋga idusde ŋgina le nane Barabas ŋginaig.
22 Taŋakinaig le Pilatus nu nane saniŋgina: Ye Barabas paski sulumba Yesus nane Kristus ŋgade te ye nu ndaŋi ŋga idusde ŋgina le nane ŋakmba lafumba sakinaig: Ail kazrai mbolŋge nil daŋŋguwaig ŋginaig.
23 Taŋakinaig le nu ndek sakina: Ndaŋam. Nu ame wam mbarna ŋgina le nane maŋ suŋgomba wikaraumba sakinaig: Ail kazrai mbolŋge nil daŋŋguwaig ŋga saka minnaig.
24 Kile zigna suŋgo mayok kambim bafuna le Pilatus nu kaŋgermba nuŋe pasambi nane tuku wamdus kile-ibeŋkam kumuŋ kuga ta katesemba nu kule tumba pro maŋgur suŋgo ta nane am mbolŋge nuŋe wai minyaŋga sakina: Taŋgo te kumwa ta ye tuku mbar kuga. Mbar ta taŋgine ŋgina le 25 nane ŋakmba ndek sakinaig: Ta maye. Nu tuku ndare ta sine siŋgine kiŋo kame turmba pasokuwa ŋginaig.
26 Nane taŋamba sakinaig le Pilatus nu Barabas paska tumba Zu mbal niŋgina sulumba kame mbal saniŋgina le nane Yesus tumba muli kareŋnumbi ŋgusnaig. Taŋanaig le Pilatus nu nane saniŋgina: Taŋgo te tumba ail kazrai mbolŋge palpe ŋgina.
Kame mbal nane Yesus tumba ŋayo silinaig
(Markus 15.16-20; Yohanus 19.2-3)
27 Kame mbal Yesus tumba Pilatus tuku wande suŋgo ŋgirpem taŋge pilmba kame taŋgo ŋakmba wikinaig le pro maŋgurkinaig. 28 Kile nane Yesus tuku tawi paska tawi gurgur mindepiye mayenu tumba nu kai tunaig sulumba 29 muli nzapo ŋak pirka gabat kaimba dido tumba nu tuku wai ndinam mbolŋge pilmba nu usre kupetmba pro dagol tidroŋga sakinaig: Ese. Ne Zu mbal tuku gabat suŋgo ŋginaig. 30 Taŋamba nane nu ŋguspemba dido ta yaimba gabatnu katanu. 31 Nane taŋamba usre kupetmba nzumil te-tumba deŋpurmba tawi ta maŋ paska nuŋe tawi siluk tumba ail kazrai mbolŋge palmbim tuku nu tumba kinaig.
Nane Yesus tumba ail kazrai mbolŋge pilnaig
(Markus 15.21-32; Lukas 23.26-43; Yohanus 19.17-27)
32 Kinaig ka ndinŋge Sirenenu taŋgo Simon te-silika nu Yesus tuku ail kazrai kurawa ŋga saŋgrimba sanaig le nu kurana. 33 Taŋamba nane kumba ka ma nyunu Golgota pronaig. Nyu ta tugunu Taŋgo Gabat Murko. 34 Pro taŋge nane ndek marasin kaglinu ande ŋgaro rar mukuwam tuku grep kule tur mbilmba nyuwa ŋga tunaig ta nu fudiŋmba tagomba mbulna.
35 Kame mbal Yesus tumba ail kazrai mbolŋge nil daŋŋginaig sulumba nu tuku tawi kilam tuku usre ande kinaig sulumba 36 ail kazrai tugum taŋge minyoka nu kulatka minnaig.
37 Gabat fumŋge nu balenaig tuku pasa gabat teŋenmba kuyarnaig: Taŋgo te nyunu Yesus. Nu Zu mbal tuku gabat suŋgo ŋga kuyarnaig. 38 Nane kuayar taŋgo armba turmba kilmba ande nu tuku ndinamŋge ande ŋaiŋam kumamŋge ail kazrai mbolŋge nil daŋŋginaig.
39 Nane afu muŋgu lilika kine ilemba Yesus nzumil te-tumba nduku-ndukumba sanaig: 40 Taŋgo nu Israel kusem wande suŋgo sambrimba mara keŋmba mbolŋge maŋ palmbim tuku sakina ta kile aniŋge. Ne naŋe miroŋ naŋe ŋgarosu tura. Ne Kuate tuku Kiŋo kande ail kazrai kusremba ibeŋ kaye ŋga samba minnaig.
41 Pris gabat mbal nane kusem pasa bitekŋganu mbal Israel mage mage nane mata Yesus nunumba piŋgil mer te-tumba sakinaig: 42 Nu taŋgo afu tuku muskil kile-tidiŋgina. Kile nu nuŋe muskil te-tiwam kumuŋ kuga. Nu Israel mbal tuku gabat suŋgo minmba ndeta kile ail kazrai ta kusremba ndekuwa le sine son ŋgube. 43 Ye Kuate tuku saŋgri tomba tiŋget ŋga sakina. Ye nu tuku Kiŋo ŋgina. Ariya. Kuate nu nzalinu kande nu tuku muskil te-tiwe tuwa ŋga saka minnaig le 44 kuayar taŋgo armba Yesus tugumŋge ail kazrai mbolŋge daŋŋginaig ta nale mata maŋau ndui tambi nu tumail pannaik.
Yesus nu kumna
(Markus 15.33-41; Lukas 23.44-49; Yohanus 19.28-30)
45 Ki kanum 12 mbolŋge ma ŋakmba ma furir suŋgo promba kumba ka ka ki kanum 3 mbolŋge kugana. 46 Ki kanum 3 taŋaŋ Yesus nu wi kueŋka sakina: Eli, Eli, lama sabaktani ŋgina. (Pasa ta tugunu teŋenmba. Yiŋe Mbara, yiŋe Mbara, ndaŋam ne ye kusreyat).
47 Taŋakina le nane afu taŋge minnaig ta ndek sakinaig: Taŋgo te nu Elia wikate ŋginaig le 48 pitik ndo taŋgo ande pinderka kumba ka kulelu tumba grep kule mbolŋge tolna sulumba Yesus nyuwa ŋga didombi te-duŋga nu tuku miŋge mbolŋge pilna le 49 nane afuŋge ndek sakinaig: Yauk. Elia nu pro nu paska te-ibeŋamŋgat inde ŋginaig. 50 Kile Yesus nu maŋ suŋgomba witina sulumba nu kumna.
51 Yesus nu kumna le kusem wande suŋgo sinamŋge tukul wande tukulanu tawi suŋgo ta mbolŋge fetka ibeŋŋge bitekŋgina. Mumni suŋgo prona le ndame sugo afu fetke likinaig. 52 Ndame burok afu mindesiŋ ŋgukanu ta kakerke likinaig le Kuate tuku mbal gudommba o buk kume likinaig tuku maŋ aboŋga tiŋginaig. 53 Yesus nu maŋ tiŋgina le nane ndame burok kusreke lika mayok kumba Yerusalem tumbraŋ suŋgo ta kine likinaig le taŋgo gudommba nane kaŋgerkinaig.
54 Kame mbal tuku gabat nuŋe kuasmbi ndoŋ Yesus kulatka minnaig ta nane mumni kamusmba wam afu pronaig ta kaŋgerka nane kuru-kuruka sakinaig: i ... Taŋgo te nu siŋka Kuate tuku Kiŋo ŋginaig.
55 Pino afu gudommba maskenŋge mambilmba nu kaŋgermba minnaig. Yesus nu buk Galilea kusremba Yerusalem kina ta nane nu dubimba sinzaŋnaig. 56 Nane ŋgamukŋge ande Maria nu Magdalanu pino. Ande Maria kise nu Yakobus le Yosef nale tuku ina nakile. Ande Sebedeus tuku kiŋo ar ta tuku ina nakile.
Taŋgo ande Yesus tuku mindesiŋ wakeina
(Markus 15.42-47; Lukas 23.50-56; Yohanus 19.38-42)
57 Ki ait ta furiram maror taŋgo ande Arimateanu nyunu Yosef nu prona. Nu Yesus dubiwanu taŋgo ande minna. 58 Nu Pilatus tugum kumba Yesus tuku mindesiŋ tam tuku sana le Pilatus nu woka mindesiŋ nu tape ŋga saniŋgina.
59 Saniŋgina le Yosef nu mindesiŋ tumba tawi kaukauk purfeŋnumbi soŋgina sulumba 60 nu tumba ka nuŋe ndame burok ande kitek buk sarka wakeina tuku ta sinamŋge pilna. Pilna sulumba ndame suŋgo ande barimba pro burok miŋge ta tukulmba nu kina.
61 Nu kina le Maria Magdalanu nale Maria kise ndoŋ nale ndame burok tumailam taŋge minyok minnaik.
Kame taŋgo nane Yesus tuku mindesiŋ kulatkinaig
62 Yesus nu kumna le mafena le pris gabat mbal Farisi mbal ndoŋ kumba ka Pilatus tugum promba maŋgurka sakinaig: 63 Suŋgo, yabri taŋgo ta nu minna ait mbolŋge pasa ande sakina ta sine kile maŋ iduseg. Nu teŋenmba sakina: Ye kumi sulumba mara armba kusreka keŋnu mbolŋge maŋ tiŋgamŋgit ŋgina. 64 Ta tuku ne naŋe kame mbal kukulniŋga le nane kumba ka ki ait keŋmba mbolŋge nu tuku kumu kulatkuwaig. Kuga ta nuŋe dubinaig taŋgo nane nu tuku mindesiŋ kuayar tumba ka yubeŋga nu buk tiŋgat ŋga taŋgo pino saniŋguwaig le nuŋe yabri ambokok ta suŋgo ŋayowikat ŋga sanaig.
65 Taŋaka sanaig le Pilatus nu ndek nane saniŋgina: Tane kame mbal afu kilmba ka nu tuku kumu ta kulat mayewap ŋga saniŋgina le 66 nane kumba ka ndame ta mbolŋge katesewam tuku wasik pilmba kame mbal taŋge patikinaig.