Paulus wasi atyahy ikesy ti ribun matohak mamin ti nus lan
Romake
Tun a khatu nekre klyosu kitab ne kralake
Heitlulswo nus lan Roma neke kanike kimelir ti nuske ktem ne, kali nus lan Roma neke Kaisarke imin ti, ma hyareta nus o hnu ribun nekre, ode negara-nare ribun dakun.
Paulus kyesy atyahy ne ti ribun matohak mamin ti nus lan Romake ne anakyai ti ain a 57ke, ma yajar sir ti ktela mlay a ratohak ti Kristuske ne, kali lenla kika klelan a eras, ma bisa ma Paulus byai nus lan Romake ma yajar sir ti desy. Dendye kyesy atyahy ne ma kyeluk a snurat maka kbuanare, ti iry a Kristen-are wait mormyorif sew kyaki nekre. Dendye kmunmunmuna neke Paulus lyosu ohe, Brit Eras iabrita ti sir ne klyosu ohe, kolkyabei ma irkye bisa ma mlay a i ti Hulasokwe, neke lema khyali ktela eras ialanare, de cuma mo kali tyohak ti Hulasokwe myesan bo (1:17).
Ktela mlay Paulus iajar nekre kisike kolnye: Iry manosy a klolan Yahudike, ode manosy a klolan salik nekre, sir ne mumu neke rala lim o sal (3:9-20). Ode lema irkye it a mlay a i, khyali ktela eras ialanare, ta khyali itoha tnyetak Musake ne (3:27-28; 4:15). Keskyede ity Ebut Hulasokwe byohe, iry matohak ti Yesus Kristuske ne mlay a sir, kali Yesuske myaty ma lyitan eta sir de (3:24-25; 5:8). Dendye kolnye ttohak ti Yesuske, desikeo Hulasokwe yaditi ity toha ity wait lim o sal, ode you ohe ity neke mlay a ity ti I (3:22,26; 4:24-25; 5:1).
Ode ti pasal enasimke ma ti kyait pasal walkwe (Rm. 5–8), Paulus ihes iry matohakare ti ratot mormyorif maoly kabei ne, ti kyoat Hulasokwe yaorif sir desy. Neke ne: sir neke mlay a sir ti Hulasokwe, ode lim o sal lema khyareta sir de, ode tnyetak Musake lema kyety eta sir dakun de. Ode Paulus lyosu dakun ti kolkyabei ma Hulasokwe Memeanke kihareta iry matohakare wait mormyorifare ne.
Kyala kyosy pasal sikwe ma ti kyait pasal a hean a kresi sasamke (Rm. 9–11), neke Paulus yaklol Hulasokwe ibuke, ti iry a Yahudi-nare ror iry a lema Yahudi-nare. Ma iry a lema Yahudi-nare sir ne lulswo lema robak ma rhe Hulasokwe, keskye selsel ne ratot ksala ma mlay a sir ti Hulasokwe ne de, kali rtohak ti Kristuske. Klala iry a Yahudi-nare, biar ma sir neke robak a ksala ma mlay a sir ti Hulasokwe, keskye lema ratot ksala mlay raobak desy, kali lema rbuma rtohak ti Kristuske (9:30-33). Ode khyali klolan Yahudi-nare lema rtohak ti Kristuske ne, dendye Hulasokwe yal eraske ti klolan salik nekre (11:11-12). Keskyede ana kyait sekwe bonyo, Hulasokwe ana yaorif iry Yahudi-nare dakun (11:26).
Ode ti pasal hean a kresi enaruke (Rm. 12), Paulus tyanuk ktela mamunmunake ti iry matohak ity ne ma tamorif ne, neke: Musti mo tal ity tenatare mumu ti Hulasokwe ma kyala Hulasokwe ralake ma kimukmuka i. Ode kete tlura ma iry lema mahe Hulasokwe ne rhury a ity, ma ttoha sir ti nam kyalamo rarekan o raala ti nuske ktem ne. De musti mo tlura ity ma Hulasokwe yaharw a ity ti nam tarekanare, ma ity wait mormyorifare harharw, mamode nenmo bisa ma the bain-bain nam Hulasokwe ibuma taalanare. Nam Hulasokwe ibu desikre eras, ode mlay, ode kyala ralake ma kimukmuka i.
Ode ti atyahy ne dakun o Paulus lyosu ti ribun matohak mamin ti nus lan Romake ohe, myaboka ksyalik ma byuma inal a yor sir. Dendye yobak klelan a eraske it ma byai Spanyol, mamode bisa ma syery ei Roma, ma ti syeak a sir ma yor sir ti desy sekwe enai ne aduk.
Atyahy ne kisike kolnye
1. Paulus wasi tun mamuna ti atyahy a ikeskye (Rm. 1:1-15).
2. Brit Eras desike Hulasokwe amalkyauke desy ma kyaorif iry a matohakare (Rm. 1:16-17).
3. Irkye sal i kali biar ma hye ohe Hulasokwe imin, keskye lema byuma tyoha I (Rm. 1:18-20).
4. Irkye mlay i ti Hulasokwe kali tyohak ti Yesus Kristuske (Rm. 3:21–5:21).
5. Kete tlura ma lim o sal khyareta ity tenatare de (Rm. 6).
6. Tnyetak Musake lema kyety eta ity de (Rm. 7).
7. Hulasokwe Memeanke khyareta ity ralat a kralanare ma tamorif ne bisa ma ttoha Hulasokwe ibuke (Rm. 8).
8. Hulasokwe yilik irire ma ktyoha wasi rekryekkye bo, biar ma iry a Yahudi sir ta iry a lema Yahudi sir dakun (Rm. 9–11).
9. Tal ity ralat a kusunare ma tmorif ti Hulasokwe (Rm. 12:1–15:13).
10. Paulus lyosu wasi karya ikarya ti Hulasokwe ne (Rm. 15:14-33).
11. Paulus yosa wasi salamke ti ribun matohak mamin ti nus lan Romake (Rm. 16).
1
Paulus wasi tun mamuna ti atyahy ikeskye
1 Waikw o hatnimakw mamin ti nus lan Roma e! Yaw neke Paulus, ma Yesus Kristuske wasi at yaw. Ode Hulasokwe yilik yaw ma kuka nyaso ti Yesuske, ode syusu yaw ma ti kabrita Brit Eras manosy Hulasokwe ti irire mumu.
2 Brit Eras desike heitlulswo Hulasokwe ihatetak ti wasi irire de. Ode Brit Eras neke heitlulswo Hulasokwe lyosu ti iry manety wasi nyanoare, ma sir ne rakesy ti Kitab Nelnyelkye kralake ne.
3 Brit Eras rakesy desike klyosu Hulasokwe Ananke. Ma I neke irkye idur hahak I ma yola irkye. I neke raja Daud tesnwo natu I.
4 Ode Hulasokwe syusu ohe, I neke Hulasokwe Anan a I, ti kyoat Hulasokwe Memeanke kamalkyauke kiala I ma imorif huruk toha iry mamatire ne. I neke Yesus Kristuske, ma ity wait Amam Lan a I.
5 Ode kyosy a I, dendye Hulasokwe syusu rala eraske ma yaw, ma yilik yaw ma kuka nyaso ti Yesuske. Dendye Yesuske yaso yaw ma ti kabrita Brit Eraske ti iry a lema Yahudi-nare mumu, ti bangsa kabei ta kabei bo, mamode sir ne rtohak ode rtoha I, ma rleru o rbitil Anike.
6 Ode ei ne dakun ti nus lan Roma ne, Hulasokwe yilik e de, ma Yesus Kristuske wasi iry a e dakun de.
7 Lemadendye waikw o hatnimakw mamin ti nus lan Roma e! Kkwesy atyahy ne ti e, neke ti iry a Hulasokwe ilobak ode iilik sir ma wasi iry a sir ne! Kuten ma lemamo eras manosy ity Amat Hulasokwe, yor Anan ity Ebut Yesus Kristuske kimin a e. Ode kuten huruk ma inaka eras manosy Hulasokwe, ode manosy Kristuske, neke kyor e ma kimin ti ralamy kralanare mumu dakun.
Paulus byuma byai nus lan Romake ma yabrita Brit Eraske
8 Waikw o hatnimakw e! Lenla kswaur tunakure bai lulkwe, desikeo khyehyei neke kswalak eraske ba ti wasikw Hulasokwe khyali e. Bisa ma kala koldyesy, khyali nam Yesus Kristuske iala ma ity ne. Ode kswalak eraske ba ti I, kali iry mamin ti hnu kabei ta kabei ti nuske ktem ne, neke rahes wasimy tohtohakke ti mitohak ti Kristuske ne.
9 Ode Hulasokwe hye ohe, kyaki-kyaki ne kswambayan ti I kali khyali e. Hulasow neke I ne kunal ralakkwe kralake bain-bain ma kukarya ti I ne, neke kabrita Brit Eraske khyali Anan Yesus Kristuske.
10 Ode ti wasikw sambayan desikre kyaki-kyaki ne kuten toha Hulasokwe ma yal klelan eraske it ma yaw, ma ana lema soso bonyo, bisa ma kbwa ti ksweak a e ti desy.
11 Kali kmwaboka e a ksyalik ma kbwuma ti kait e ti desy, ma kal eras manosy Hulasokwe Memeanke ti e, ma kyalkyaw wasimy tohtohakke ma ktyabal a ktyabal toha.
12 Neke kbuanke o kyoat kor a e ti desy, desikeo ei neke myalkyaw ralakkwe kralake, khyali wasimy tohtohakke. Ode yaw dakun o kalkyaw ralamy kralanare, khyali wasikw tohtohakke dakun. Lemade ity neke ana it de yalkyaw it rala ma desy.
13 Waikw o hatnimakw e, kbwuma ei neke mhye bain-bain ohe, kyala kyosy kabei de, neke krweky ma kbwa ti kait a e ti desy, keskye nam dum a kbya etno eta yaw nggora. Ode kubuma ti kunait e ti desy, mamode bisa ma wasikw karya neke kika kbuan ti e, ma wasimy tohtohakke ti Kristuske ne ktyabal ma malkyakaw, ode iry salik mamin ti Roma desikre ana rtohak ti Kristuske dakun, kola dene iry a lema Yahudi mamin ti wen salno salik nekre rtohak ti Kristuske dakun de, khyali wasikw karya ne.
14 Kali Hulasokwe yaso yaw ma ti kabrita Brit Eraske ti iry a lema Yahudi-nare mumu. Dendye musti mo kbwa ti kabrita Brit Eras desy ti iry a mamin ti kota-nare, ode iry a mamin ti hnuare, ode iry a maskolare, ode iry a lema maskolare dakun.
15 Kali koldyesike mane kdwakin a ksyalik ma kbwa ti kabrita Brit Eraske ti e dakun, ti nus lan Roma desy.
Brit Eras desike Hulasokwe amalkyauke desy ma kyaorif iry a matohakare
16 Ode yaw neke lema kmway ma kabrita Brit Eras desy, kali Brit Eras desike Hulasokwe amalkyauke desy, ma kyaorif iry a matohakare mumu. Brit Eras desike iry Yahudi-nare rtomolu kmuna de, maktei o nenmo iry a lema Yahudi-nare rtomolu kyosy lyakwe.
17 Kali Brit Eras desike klyosu ohe, kolkyabei ma irkye bisa ma mlay a i ti Hulasokwe, neke cuma mo kali tyohak ti Hulasokwe. Ktela desike kola ne rakesy ti Kitab Lanke ma kbyohe, “Iry a Hulasokwe byohe mlay a sir ne, neke ana rmorif nini nam, kali rtohak ti Hulasokwe.”
Irkye sal i kali biar ma hye ohe Hulasokwe imin keskye lema byuma tyoha I
18 Hulasokwe syusu keyerake kyosy wen sra eraske, ma yukun iry a lema mabuma matoha nam Hulasokwe ibuke, ror iry a maala ktela atyat nekre mumu ne. Hulasokwe yala koldyesy, kali iry desikre wait ktela atyat desikre ne kiba etno eta irkye, ma khyury ma irkye lema hye nam a mlay Hulasokwe iajarare.
19 Hulasokwe yukun sir koldyesy, kali nam a bisa ma tahe ma kilosu Hulasokwe ne, neke irkye hye elik de. Kali nam desike Hulasokwe myesan a syusu ti irire mumu de.
20 Kali biar ma lema bisa ma tmatakit Hulasokwe, keskye kyosy a iala nuske ktem ne mumu ne, dendye bisa ma the o Hulasow ne yoly kabei. Kali kyosy nam iala nekre mumu ne bisa ma the ohe, wasi haretke kyal nini nam, ode bisa ma the ohe, I ne Hulasow a I. Dendye lema irkye it a bisa ma yalak tenanke ma tyanuk de byohe, “Yaw ne, lema sal yaw, kali lema khwe ohe Hulasokwe imin!”
21 Keskye lema koldyesy, kali irire mumu ne rhe ohe Hulasokwe imin de, keskye lema rleru I o Hulasow a I, ta lema rsalak eraske ba ti I, de rrekan nam a ktem lema maka kbuanare, ode ralat a kralanare kimin ti kelerakokke bo.
22 Iry desikre rbohe rhe ei lulw o lyaw, keskye iry desikre ktem a sir.
23 Ode rsambayan o rou ti adar a raka sir ma rola dene iry o, manu o, heal malamy o, heal a lwau deat nekre, biar ma rhe ohe, iry o heal o ail desikre mumu ne ana rmaty ma rabtasy dakun. Klala lema rbuma rsambayan o rou ti Hulasow Lan Lahuk a lema bisa ma imaty ne.
24 Lemadendye Hulasokwe tyutuk lakhidik iry desikre, ma wait ktela atyat radakin ma raala nekre khyareta sir. Mane kihury ma it de yor it ne, rala ktela maray a manety inamnyekunare ne.
25 Hulasokwe yala koldyesy, kali lema rtoha nam a mlay Hulasokwe iajarare, de reluk nam a mlay Hulasokwe iajar desikre kyor nam lema mlaire. Ode lema rbuma rsakitil ode rou ti Hulasow a maala lait o lasmyer ne, ode lema rbuma rtoha ma rsambayan ti I. De rbuma rsambayan ti nam a Hulasokwe iala nekre bo. Keskyede Hulasow maala lait o lasmyer ne, I neke myesan a byer o tyahal, ma irire mumu ne musti mo rleru Anike ti kiba knaru ne. Amin.
26 Kali koldyesike mane Hulasokwe tyutuk lakhidik sir, ma wait dakdyakin atyat manety inamnyeku desikre khyareta sir. Mane khyury ma wamfwetare lema rdakin ma renaf ror wamwanire, ma ktyoha ktela kyalamo irkye ialake, de rdakin ma renaf ror wamfwetare bo.
27 Kola dene wamwanire dakun, ma lema rdakin ma renaf ror wamfwetare, ma ktyoha ktela kyalamo irkye ialake, de rmaboka wamwanire ma renaf ror sir bo, ma rala ktela maray manety inamnyekunare. Lemadendye Hulasokwe yoil ma yala masunkwe ma kdyan sir, ma ktyoha wait a ktela atyat raala desikre.
28 Iry desikre dakun o lema rhaduli ma rhe Hulasokwe de. Dendye Hulasokwe tyutuk lakhidik sir, ma nam atyat rarekan desikre khyareta sir bo. Mane kihury ma rala ktela atyatare, ma lema kola ktela mlay a irkye musti mo iala nekre.
29 Mane wait mormyorifare kbyenw ti ktela atyat salno salik nekre, neke: rala ktela lema mlaire, rahatw, robak ma ramesa namit-namit, rala irire ma ralatare ksunw, rsoi ralat, rtabahunw iry, it de syorw sala it ma khyury ma railir, rdakin ma rakakmet a irire, raatil iry, ode rdakin ma rahes irire.
30 Ode rala irire ma anitare kiray, ramnisik Hulasokwe, rahmway irire, rbitil tenatare ma atat, ratun bakbak, robak ksala harharw ma rala ktela atyat sai ta sai bo, ode lema rtomolu enat o amat dakun.
31 Ode rrekan a kdusake bo, ode tun ratetakare lema rtoha ma rala, ode lema ralobak iry, ode lema rala ral eraske ror irire.
32 Ode biar ma rhe Hulasokwe wasi tnyetakke de, ti kibohe, kolnye iry a maala tot atyat maoly desikre, Hulasokwe musti mo tyunik tnyetak matmyatkye ti sir, keskyede iry desikre kyaki-kyaki ne rala ktela atyat desikre ba bo. Ode lema rala koldyesy kmyesan bo, de ramukmuka sir, ti kolnye iry salik rala ktela atyat desikre dakun.