Paulus wasi atyahy mamuna ikesy
ti ribun matohak mamin ti nus
Korintuske
Tun a khatu nekre klyosu kitab ne kralake
Heitlulswo nus Korintus neke nus lanke ma kimin ti lasmyer Akhayake. Ti nus desike iry Korintus-are ribun a lenla rhe ity Ebutke, kali kyalamo rou o rsakitil ti adarare, ode wait ktela raalanare ribun atyat. Paulus neke i ne inety a Brit Eraske a kmuna bai nus Korintuske ne, dendye iry Korintus-are dum a rtohak ti ity Ebut Yesuske (Kis. 18:1-11).
Kyoat Paulus byetik toha nus Korintuske, desikeo iry a Kristen-are wait uskwe khatu mahe tel ma matun a khyeke it a mya, neke ani Apolos (Kis. 18:24–19:1). Apolos neke, i ne isaur Paulus wasi karyake, neke yajar iry a Kristen a mamin ti nus Korintuske (1Kor. 3:6).
Ode hulke enai ne kyelak eta bonyo, iry a Kristen mamin ti nus Korintus desikre rkesy atyahkye ma rosa ti Paulus. Khyali desike mane, Paulus kyesy wasi atyahy ne ma ne. Ode Paulus wasi atyahy ne yal ma hyalas iry Korintus-are ti nam raenanare, neke kisike ksyurat ode ktyerik sir ti wait ktela lema mlaire. Paulus syurat ode tyerik sir, kali ramorif ne lema rety ral sasamke; keskyede ti iry desikre dum a rdakin Apolos dete lemamo usu khatu salik, klala lema rdakin Paulus de. (Matos ti pasal 1:10-12; 3:1-6.)
Paulus dakun o hyalas iry Korintus-are, ti ratanuk a ktela insake ne. Kali ti iry desikre wait atyahy rakeskye, neke rena Paulus kolnye: “Lemamo ity neke lema tasa, mamode ity wait mormyorifare nelnyely e?” Ode rena huruk ma rbohe: “Kolkyabei ma kolnye saw o lai ma wamfwetke Kristen a i, keskyede lai-na lema Kristen a i: desikeo musti mo wamfwet desike ibrai lai desy e?” Nam desikre mumu ne Paulus tyanuk ti pasal 7ke.
Iry a Korintus nekre rena Paulus huruk, ma rbohe, “Bisa ma iry Kristen-are ra heal raabar ti adarare ne ta lema de?” Desikeo Paulus hyalas sir ti atyahy ne dakun.
Ode Paulus syurat ode tyerik iry desikre dakun, kali iry desikre dum a rbitil tenatare ma atat, ti ranal hehe malkyakaw manosy Hulasokwe Memeanke ne.
Ode ti pasal 13ke, Paulus yajar sir ti ktela ralobak irire bain-bain ne. Ode lyosu ti sir ohe ktela loblobak neke eras ma kbyilak ktela ida nekre mumu.
Ti atyahy ne Paulus wasi snuratare, ode nam iajarare ribun a nggora dakun.
Kitab ne kisike kolnye
1. Paulus syalak eraske ba ti Hulasokwe ti eras inal ti iry Korintus-are ne (1:1-9).
2. Paulus iten ma iry matohak mamin ti nus Korintuske, kete it de iilir yor it (1:10–6:20).
3. Paulus wasi snuratke ti ktela insake (7).
4. Snuratke ti kotw a raabar ti adarare ne (8:1–11:1).
5. Snuratke ti wamfwetare ror wamwanire ti ktela rawahuk sir ma rasambayan ne (11:2-16).
6. Ksala rawahuk sir ma raknam o renw ma rnenas ity Ebut Yesuske ti imaty ne (11:17-34).
7. Hulasokwe Memeanke kyal hehe malkyakakwe ma ity ne lema mais (12–14).
8. Iry matohakare ana rmorif huruk kola Yesuske (15).
9. Snuratke ti iry Korintus-are ti khyali kuban a rawahuk ma rasaluk iry matohakare ti nus Yerusalemke (16:1-4).
10. Paulus kyus wasi atyahkye (16:5-24).
1
Paulus wasi tun mamuna ti atyahy ikeskye
1-3 Waikw o hatnimakw e! Atyahy neke kkwesy ti e, neke ti Hulasokwe wasi iry ribun matohak mamin ti nus Korintuske. Hulasokwe yilik e, ma ei ne wasi iry a e, ma nelnyely a e de, ti minety ral sasamke myor Yesus Kristuske ne. Kola dene Hulasokwe yilik wasi irire mumu, neke iry matohak ti ity Ebut Yesus Kristuske, ti wen kabei ta kabei bo, ma Yesus Kristus neke ika Amam Lan ti sir, kola dene ika Amam Lan ma ity dakun ne.
Yaw neke Paulus yaw, ma Yesus Kristuske syusu yaw ma kuka nyaso ti I, ma ktyoha Hulasokwe ibuke. Yaw neke kor ity wait a Sostenes, ara miru ne myosa atyahy ne ti e. Lemade aramy miten ma lemamo eras manosy ity Amat Hulasokwe, yor Anan ity Ebut Yesus Kristuske kimin a e. Ode aramy miten huruk ma inaka eras manosy Hulasokwe, ode Kristuske, neke kyor ei ne mumu dakun.
Paulus syalak eraske ba ti Hulasokwe ti eras inal ti iry a Korintus-are ne
Waikw o hatnimakw e, kyaki-kyaki ne kswalak eraske ba ti Hulasokwe khyali e. Hulasow ne, I ne kusakitil ode kuou ti I ne. Ode kswalak eraske ba ti Hulasokwe, kali khwe ohe Hulasokwe syusu rala eraske ti e, neke yal wasi eras sai ta sai ti e, ti minety ral sasamke myor Yesus Kristuske ne. Ode khyali myety ral sasamke myor Yesus Kristuske, lemade Hulasokwe yal eras mausw desike ti e de, neke bisa ma mhye ei lulw o lyaw ti sai ta sai bo, ode bisa ma mlyosu Hulasokwe tunanare wasi kbuanare ti irire. Hehe malkyakaw a Hulasokwe inal ti e desy* ksyusu ohe, Brit a aramy miabrita ti e desy, ti kihali Kristuske ne mlay. Lemadendye Hulasokwe yal hehe malkyakaw desy mumu ti e de, ma lema ktyol ti e elik. Mamode bisa ma myal hehe desy ma mkyarya sai ta sai ti Hulasokwe. Ti kyoat desy dakun o sew kyaki nekre, myal ralamy kusunare ma mikita sew ity Ebut Yesus Kristuske ti ima huruk ne.
Ode ity Ebut Yesus Kristuske ana yalkyaw wasimy tohtohakke, ma malkyakaw ode kimbwakar, nini kyait teike ti kyoat yulak I huruk mai nuske ktem ne. Dendye kyoat a yulak I mai nuske ktem ne huruk, desikeo lema mika salamy, de nelnyely a e ti Hulasokwe. Hulasokwe ana yala koldyesy, kali lema bisa ma imluak wasi tnyetakke it elik, de kyaki-kyaki ne nam itetakare yala ma kdi ti mumu. Ode I ne yilik e ma myety ral sasamke myor Anan ity Ebut Yesus Kristuske de.
Paulus iten ma iry matohak mamin ti nus Korintuske kete it de iilir yor it
10 Waikw o hatnimakw e! Ity Ebut Yesus Kristuske yal wasi haretke ma yaw, ma kal ralakkwe kralake ma kuten toha e ma musti mo mimorif ne myety ral sasamke, de kete mihe a misakar e. Ode musti mo mryekan a mlakye, ode myohut ti sasam ma mtyoha. 11 Waikw o hatnimakw e, ktwanuk koldyesy, kali iry mamin ti Kloe wasi sekye kralake rma ma rahes ma yaw ohe, ei neke it de iilir yor it. 12 +Ode rlosu ohe ti ei neke dum a rbek ti ror yaw, ode dum a rbek ti ror Apolos, ode dum dakun o rbek ti ror Petrus, klala dum a rbek ti ror Kristuske.
13 Waikw e, mryekan o nam miala desikre eras e? Lema eras! Kali nam miala desikre kola dene Kristuske tenanke ti kihe a kisakar i ne! Ta mryekan o yaw ne kmwaty ti tul masanwalw ike ma klwitan eta e e? Ta mryekan o irire ral anikkwe ma rbabtis a e e? Nam desikre mumu neke lema mlay! 14 +Dendye kswalak eraske ba ti Hulasokwe, kali ti ei neke lema kbwabtis irire ribun, de cuma mo kbwabtis irkye enaru bo, neke Krispus yor a Gayus. 15 Dendye lema irkye it a bisa ma tyanuk ma byohe, “Paulus yal anike ma byabtis ity, ma ttoha i.” Lema koldyesy! 16 +De nenmo knwenas kal ohe, kola kal Yesuske Anike ma kbwabtis Stefanus yor wasi sekye kralake dakun. Keskye lema knwenas o kyalake kbwabtis iry salik dakun ta lema. 17 Kali Kristuske lema yaso yaw ma ti kbwabtis irire bo, de yaso yaw ma musti mo kbwa ti kabrita Brit Eraske, kali karyaakkwe desy. Ode kyoat a kabrita Brit Eraske, desikeo lema kabrita kyor irkye wasi hehe irekanke. Kali kolnye kabrita kyor irkye wasi hehe irekanke, desikemo haret a manosy Kristuske imaty ti tul masanwalw ike ne, lema kika kbuan.
Kristuske imaty ti tul masanwalw ike ne ksyusu haret manosy Hulasokwe ode ksyusu hehei lulw o lyaw manosy Hulasokwe dakun
18 Lemade waikw o hatnimakw e! Iry mabasara mamaty rala nekre rrekan ohe, Brit a Yesus Kristuske imaty ti tul masanwalw ike ne, ma isos irkye wasi lim o sal ba ne, neke brit a ktemke desy. Keskyede iry a Hulasokwe iaorif a ity ne, the ohe Brit a Yesus Kristuske imaty ti tul masanwalw ike ne, ne kiaorif a ity ne. Desike ne ksyusu Hulasokwe wasi haret malkyakakwe ma desy. 19 +Kali rkesy ti Kitab Lanke kralake ma kbyohe,
 
“Hulasokwe ana iskyui-iskyay nam a iry mahei lulw o lyaw nekre rarekanare,
ode ana bya etno eta iry mahei lulw o lyaw nekre wait rekryekire ma lema kdi ti.”
 
20 +Koldyesikemo, kolkyabei ti iry mahei lulw o lyaw nekre de? Ta iry mahe snurat o tnyetak Musa nekre de? Ta iry a mahe tel ma raresitun ti nuske ktem ne de? Klala ti Hulasokwe, desikeo sir ne mumu neke wait hehe desikre ktem bain-bain, kola iry ktemare ne. 21 Kali Hulasokwe yohut ma ktyoha wasi hehei lulw o lyakwe ohe, irire lema bisa ma ral wait hehe manosy nuske ktem ne ma rhe Hulasokwe. De yohut ohe, Brit Eras aramy miabrita ne, neke yal ma yaorif iry a matohak ti Iare. Klala ti iry a lema mahe Hulasokwe ne, neke ktyoha sir mo Brit Eras desike brit a ktemke desy. 22 Neke iry Yahudi-nare rrekan o Brit Eras desike brit a ktemke desy, kali rbuma ratos nyatos masalsyalik iare, desikeo nenmo rtohak nam ratomolunare. Ode iry a Yunani-nare rrekan o Brit Eras desike brit a ktemke desy, kali rbuma ral irkye wasi hehe manosy nuske ktem ne, ma rhe ohe nam ratomolunare mlay ta sal, desikeo nenmo rtohak. 23 Keskyede aramy neke, aramy myabrita Kristuske. Kristus neke I ne Hulasokwe isusu I ma ika Raja ode iaorif irkye ne,§ ma I ne imaty ti tul masanwalw ike ne. Brit aramy miabrita desike ne kyala iry a Yahudi-nare ma ralatare ksunw ksyalik. Ode iry a lema Yahudi-nare rrekan o, Brit aramy miabrita desike, brit a ktemke desy bo.
24 Keskyede ti iry a Hulasokwe iilik sir ma wasi iry a sir ne, neke dum a Yahudi sir, ode dum a lema Yahudi sir. Sir neke rhe ohe, Kristus neke Hulasokwe wasi haretke desy, ode Hulasokwe wasi hehei lulw o lyakwe desy. 25 Klala iry salik rrekan o Brit Eras desike brit a ktemke desy bo. Keskye mlay bain o Brit Eras aramy miabrita desike ksyusu ohe, Hulasokwe wasi hehei lulw o lyakwe lan, ma kbyilak de kbyilak irkye wasi hehe manosy nuske ktem ne. Ode iry salik dakun neke rrekan ohe, ktela Hulasokwe iala ti Kristuske ne lema malkyakaw. Keskyede ktela Hulasokwe iala ti Kristuske desy ksyusu ohe, Hulasokwe wasi haretke malkyakaw ksyalik, ma kbyilak de kbyilak irkye wasi haretke.
26 Lemade waikw o hatnimakw e! Mnyenas wasimy mormyorifare ti kyoat Hulasokwe yabuk e ma mitoha I ne. Kyoat desike irire ti nuske ktem ne rrekan ohe, ti ei neke irkye ru ta telw a rhe ei lulw o lyaw. Ode ti ei ne dakun o irkye ru ta telw rhareta, dete lemamo rety alalan bo. 27 Keskye Hulasokwe yilik irire, neke yal sir toha iry mamin nuske ktem ne rarekan ma rabohe ktem a sir ne. Yala koldyesy ma kyala iry mahei lulw o lyaw ti nuske ktem ne ma rmay. Ode Hulasokwe yilik irire dakun, neke yal sir toha iry mamin nuske ktem ne rarekan o, iry desikre lema rber o rtahal ne. Yala koldyesy ma kyala iry mahareta mamin ti nuske ktem ne ma rmay. 28 Ode iry a lema manety alalanare, ode iry a rahmway sirare, neke sir ne lema rber o rtahal ma ktyoha nuske ktem ne kibuke, iry nekre Hulasokwe yilik sir de. Hulasokwe yala koldyesy ma ksyusu ohe, nam sai irkye iresi i ti mumu ti nuske ktem ne, mlay bain o lema kika kbuan. 29 Kali koldyesike mane lema irkye it elik ti nuske ktem ne, bisa ma byitil tenanke daku Hulasokwe. 30 De Hulasokwe myesan a yeti yahuk e ma myety ral sasamke myor Yesus Kristuske, ode kyosy a Kristuske, bisa ma the Hulasokwe wasi hehei lulw o lyakwe. Ode khyali Kristuske imaty ma ilitan eta ity ne, dendye Hulasokwe yohut ma mlay a ity ti I, ode yala ity ma ity neke iry a nelnyely a ity ti I, ode yaditi ity toha haret lim o sal ti kihareta ity ne. 31 Lemadendye kola dene rkesy ti Kitab Lanke ma kbyohe, “Kete mlyeru animire ti ktela mialanare, de musti mo mlyeru ity Ebutke Anike ti ktela ialanare bo.”+
* 1:6 Tunke khatu kibohe, hehe malkyakaw, neke ti tel mabuske desike kbyohe, karunia, dete lemamo talenta dari Roh Kudus. 1:8 Tunke khatu kimbwakar neke ti tel mabuske kbyohe, “teguh, kokoh, kuat yang tidak goyang.” + 1:12 Kis. 18:24 1:12 Any a Petrus neke tel Yunanike desy. Klala ti tel Ibranike rabuk i o, Kefas. Kefas neke Petrus ani idake desy dakun. Lemade kyoat Paulus ikesy kitab Korintus ne, desikeo kyesy any a Petrus ne o Kefas. + 1:14 Kis. 18:8; 19:29; Rm. 16:23 + 1:16 1Kor. 16:15 + 1:19 Yes. 29:14 + 1:20 Ayb. 12:17; Yes. 19:12; 33:18; 44:25 § 1:23 Yesuske wasi kmatake, neke ti tel Yunanike o rbohe, Kristus. Klala ti tel Ibranike o rbohe, Mesias. Kmata deru neke mais. Ma ti tel Maslyarkwe kmata deru neke kbuanke o, Iry a Hulasokwe isusu ma ika Raja ode iaorif irkye ne. + 1:31 Yer. 9:24