21
Paulus yulak i bai Yerusalem
Kyoat aramy mituli arami myor kerkerat manosy Efesus desikre maktei bonyo, aramy mbyity lar a myosy a Miletus ma aramy mkyorw bai nus Koske. Ode bolbolke bonyo aramy mbyity lar ti huruk ma mbyai nus Rodoske. Maktei o aramy myosy nus Rodoske ma mbyai nus Patarake. Ode kyoat aramy minait nus Patarake bonyo, aramy myena myobak kabal mabai lasmyer Fenisiake. Lemade aramy msyai kabal mabai Fenisia desy ma aramy mbyity lar ti ma aramy mbya. Ode aramy mbya nini myatos nuske khatuke it ti kseri seryabke, neke Siprus, keskyede aramy mbyilak ma mbyai nus Tiruske ti propinsi Siriake. Lemade aramy msyara aramy ti namwata Tiruske, ma kabal a kebunare rnauk lan ranetire ti nus desy. Lemade aramy myorw ti nus desy ma aramy mbya ti myobak iry matohak Yesuske. Ode kyoat aramy minal a myor sir bonyo, aramy myor sir mingguke sasam. Ode Hulasokwe Memeanke kkyarya ti iry matohak Yesus desikre, ma rsurat Paulus ma kete byai nus Yerusalemke. Keskyede kyoat sew a deitw desike kisakut bonyo, aramy myala ma mbyity lar ti huruk, desyo iry matohak Yesus desikre ror sawat o anat nekre, ror aramy mbyai namwata nus desike kserike. Ode ti namwata desike aramy msyakitil ma msyambayan ti Hulasokwe. Aramy msyambayan maktei bonyo, it de tyuly a it, maktei o aramy msyai kabal desy huruk. Ode iry matohak Yesus desikre rulak sir bai wait a seire.
Lemade aramy mbyity lar a myosy Tirus ma ti aramy myait a nus Ptolemaiske. Ti desike aramy mbya ti msyeak iry matohak Yesus mamin ti nus desy, ode aramy myor sir ti desy sekwe sasam. +Bolbolke bonyo aramy myosy a nus Ptolemaiske ma mbyai nus Kaisareake. Ti nus desike aramy mimin ti Filipus wasi sekye. Filipus neke iry mabrita Brit Eraske dakun, ode i neke yosy a iry deitw a heit railik sir o Yerusalem ne dakun. Ode Filipus neke anan wamfwetke enaat, ma warar sir a nggora, ma sir neke iry manety Hulasokwe wasi nyanoare dakun.
10  +Ode aramy mimin ti desy sekwe enai ne, desikeo iry manety Hulasokwe wasi nyanoke it a yosy propinsi Yudeake ma mya, iry neke ani Agabus. 11 Agabus ne mya ma yait aramy, ode yal Paulus wasi lelelke ma myesan a dyalun sima o lwau bo, ode tyanuk ma byohe, “Hulasokwe Memeanke ktyanuk ma kbyohe, ana iry a Yahudi-nare rdalun iry maka wasi lelel ne, kolnye imin ti Yerusalem, maktei o ral i ba ti iry a lema Yahudi-nare.”
12 Kyoat aramy mitomolu tun desy bonyo, aramy myor iry matohak mamin ti Kaisarea nekre miten mirmirmirin toha Paulus ma kete byai Yerusalem. 13 Keskyede Paulus hyalas ma byohe, “Waikw e! Kyanmwane miser ma mihury ma ralakkwe kitol ne de? Biar ma rkumak yaw ma rdalun yaw o Yerusalem, dete lemamo rtabahunw a yaw dakun ti khyali kutoha ity Ebut Yesuske ne, keskyede ana kubake bo.”
14 Lemadendye aramy mimres ma mbyu eta Paulus, kali byu ma bya bo. Lemade aramy mtyanuk ma mbyohe, “Desikemo aramy miten ma nam ity Ebut Hulasokwe ibuke ana kdi ti o.”
15 Ode sekwe enai ne aramy mimin ti nus Kaisareake de. Lemade aramy misosan ara lanamire, ode aramy mbyetik toha Kaisarea ma aramy mbyai Yerusalem mane. 16 Ode kyoat aramy miba bonyo, iry matohak Yesus manosy Kaisareake dum a rlakut ror aramy, ma ror aramy ma mbyai a Manason wasi sekye ma aramy mimin ti. Manason neke yosy a Siprus nuske khatu desy, ode i neke tyohak Yesuske soso de.
Paulus bya ti syeak Yakobus ti Yerusalem
17 Kyoat aramy myait Yerusalem bonyo, iry matohak Yesuske mumu ne ralatare eras ma rbalan aramy. 18 Ode bolbolke bonyo, Paulus yor aramy ma mbya ti msyeak Yakobus,* desikeo kerkeratare mumu ne rawahuk sir ti desy dakun. 19 Lemade Paulus iten alanke ti kerkerat desikre, maktei bonyo nenmo ihes ktela it ktela it a Hulasokwe iala ti iry a lema Yahudi-nare ne, ti kyoat a ilakut ma iabrita Brit Eraske ne. 20 Ode kyoat iry desikre ratomolu tun itanuk desikre bonyo, rleru Hulasokwe Anike. Keskye rlosu ti Paulus ma rbohe, “Ara waimy o, mhwe ohe iry Yahudi-nare ribun o ratut sir a rtohak Yesuske, ode sir mumu neke rkumak malkyakaw tnyetak Musake dakun. 21 Keskyede rtomolu britke toha iry makakmetare ma kbyohe oi neke majar iry Yahudi mamin ti nus salik nekre mumu ma kete rtoha tnyetak Musake. Ode mswurat dakun ma kete ratosa anatare ode kete rtoha ity wait ktela kubkubak Yahudi nekre. 22 Ode iry Yahudi matohak Yesus nekre rtomolu o mmwai ne de. Mane kolkya? 23  +Lemamo mtwoha nam aramy mitanuk ne: Ara liamkye enaat neke rahatetak ti Hulasokwe de. 24 Dendye mor sir ma mbyai Hulasokwe Seike ma myala tenamire ma nelnyely ma ktyoha ktela kubkubakke. Ode mswelw heal a iry deat desike raabar ti Hulasokwe ne, ma bisa ma ratkyory hukatare ma ktyoha ity wait ktelake. Mala koldyesy ma iry ribunke rhe ohe, tun irire rabrita khyali o neke lema mlay, kali o dakun o mtwoha tnyetak Musake. 25  +Lemade Paulus o, tun aramy mitanuk desike ara wasimy snuratke ti o ma desy. Klala ti iry a lema Yahudi matohak Yesuske ne, lema koldyesy. Kali aramy myosa atyahkye ti sir de ma klyosu ohe aramy myohut maktei de, ma kete rrekan ohe musti mo rtoha tnyetak Musake mumu, de rtoha ida nekre bo. Neke kete ra heal a raabar ti adarare ne, ode kete ra heal rakokar telatare ma ramaty ne, ode kete ra heal kisi lar o wahar nekre, ode kete ra o renw larke dakun. Ode kete wamfwetare ror wamwanire it de yala tot atyatke ti it. Nam nekre mumu neke aramy mkyesy ti atyahkye ma myosa ti sir de.”
26 Lemade bolbolke bonyo, Paulus yor iry deat desy ma raktemtem a rba ti rala ma rala tenatare ma ktyoha ktela kubkubak desy ma nelnyely a sir. Lemade rbai Hulasokwe Seike ti rlosu ti iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe ohe, ana sekwe itw desikeo ktela rala desike nenmo ktei. Ma ana iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe bisa ma rabar iry desikre it o it hinat nam ti Hulasokwe.
Rkumak Paulus ti Hulasokwe Seike
27 Kyoat sew deitw desike nenma kisakut bonyo, iry Yahudi manosy propinsi Asiake ne ratos Paulus ti Hulasokwe Seike, lemade rsuy iry ribunke ma rkumak i, 28 ma telatare lan ma rbohe, “Hei iry a Israel e! Mlyobak aramy ma tkumak iry ne! Kali i ne iajar irire mumu ti kabei ta kabei bo ma rahmway iry a Yahudi ity ne, ode rahmway tnyetak Musake, ktyabal Hulasokwe Seike dakun. Ode senweke yor iry a lema Yahudi-nare huruk ma rsukar ei Hulasokwe Seike ma raraik wen nelnyely ne.”
29  +Iry desikre rtanuk koldyesy, kali dai nenmo ratos Paulus yor Trofimus iry Efesus desy ti Yerusalem, ma iry desikre rrekan o Paulus yor i bai Hulasokwe Seike kralake dakun, keskye lema koldyesy.
30 Lemadendye iry ribun mamin ti Yerusalemke ktem desy mumu rkeyer a ksyalik. Lemade ra-la rba ti rkoal eta Paulus ti Hulasokwe Seike, ode rkumak i ma rhait i ei mloskye, maktei o rholat eta holholatare mumu ti Hulasokwe Seike. 31 Ode malmata iry desikre robak ma rtabahunw a Paulus, desikeo iry dum a rety brit ti suldat Romawi-nare wait uskwe khatu batalionke, ma rlosu ohe ororke lan a ksyalik ma ksyorw Yerusalemke ktem ne mumu. 32 Lemade uskwe khatu desike, yor wasi suldatare ror wait usu khatu kompi-nare, neke raktemtem a rlaha mety ma ra-la rbai oror desy. Ode kyoat iry ribun desikre ratos uskwe khatu desy yor wasi suldatare bonyo, ramres ma roban Paulus. 33 Lemade uskwe khatu batalion desike bya ti kyumak Paulus, ode yaso wasi suldatare ma ral ranteke enaru ma rdalun a i. Maktei o uskwe khatu desike yena iry mamin ti desikre ma byohe, “Esei ne de? Ode iry neke yala sai de?”
34 Keskyede ti iry ribun desikre dum a rboran ma rtanuk kolnye, ode dum a rboran ma rtanuk koldyesy, ma khyury ma uskwe khatu desike lema hye o sai ne kidi ti ne. Lemadendye yaso wasi suldatare ma ror Paulus bai wenatke. 35 Kyoat ranait trabare ti suldatare wenat desy bonyo, iry ribun desikre ralkyaw sir ma adoko rait Paulus ma roban a i, ma khyury ma suldatare musti mo rhar Paulus. 36 Ode malmata iry ribun desikre rtoha sir desikeo rboran ma rbohe, “Mtyabahunw a i!”
Paulus iten ma itun
37 Kyoat suldatare rala ma ror Paulus ei wen ramin tike kralake bonyo, Paulus tyanuk ti suldatare wait uskwe khatu batalion desy ma byohe, “Amam lan o, bisa ma ktwanuk tunke it ti o ta lema de?”
Desikeo uskwe khatu desike hyalas i ma byohe, “De mhwe tel Yunanike e? 38 Koldyesikemo oi neke iry Mesir o e? Ode ain maba sokre oi ne musuy irire ma lema rtoha haret Romawike ne e? Neke mety lulkwe ti irkye aryaritke ribunke enaat ma rety a wait kraire ma mbyai wen malosy-loskye ne e?”
39 Desikeo Paulus hyalas uskwe khatu desy ma byohe, “Amo, lema koldyesy. Yaw neke iry Yahudi yaw, ma kosy a nus Tarsuske, nus neke kanike kimelir ti propinsi Kilikiake de. Dendye kuten ma mlwura yaw ma ktwanuk tunke it ti iry ribun nekre aduk.”
40 Lemadendye uskwe khatu desike lyura Paulus ma itun. Desikeo Paulus bya ti imdiry ti trab a suldatare wenat desy, ode byitil sima daku iry ribun desikre ma kele rteka sir. Ode kyoat mamwaw sir bonyo, Paulus yal tel Ibranike ma itun a yor iry ribun desy ma byohe,
+ 21:8 Kis. 6:5; 8:5 + 21:10 Kis. 11:28 * 21:18 Yakobus neke Yesuske wai amury i, ode i ne ika usu khatu ti iry matohak Yesuske ti Yerusalem. + 21:23 Bil. 6:13-21 + 21:25 Kis. 15:29 + 21:29 Kis. 20:4