13
Hulasokwe Memeanke ksyusu Barnabas yor Saulus ma ti rabrita Brit Eraske
Kyoat desike ti iry ribun matohak Yesus mamin ti nus Antiokhia neke, kika iry manety Hulasokwe wasi nyanoare, ode rajar Hulasokwe tunanare dakun. Iry nekre sir ne: Barnabas, Simon a raabuk i o iry metmet ne, ode Lukius neke yosy a nus Kireneke, ode Menahem ma rsumuk i ti raja Herodes Antipas wai i, rtabal Saulus dakun. Sekwe it bonyo iry nekre moluk a ras ode rawahuk sir ma rsambayan ti ity Ebutke, desikeo Hulasokwe Memeanke ktyanuk ti sir ma kbyohe, “Kilik Barnabas yor Saulus de. Lemade myal sir ma rkarya ma Yaw, ma rba ti rala karya kunal ti sirke.” Lemade iry desikre ras ode rsambayan ti ktela Hulasokwe Memeanke kitanuk ti sir desy, maktei o rsaa simat ti Barnabas yor Saulus, ode raso deruke ma rba.
Barnabas yor Saulus rabrita Brit Eraske o a nuske khatu Sipruske
Lemade Hulasokwe Memeanke kyeuk Barnabas yor Saulus, ma deruke rbai a hnu Seleukiake, hnu neke kimin ti namwatake khahake. Kyoat ranait hnu Seleukiake bonyo, rsai kabalke ma rbity lar ti ma rbai nuske khatu Sipruske. Ode Yohanes Markus tyoha Barnabas yor Saulus dakun ma syaluk sir ti karyaatke. Ode kyoat ranait Siprus bonyo, rnauk sir ti hnu Salamiske. Lemade rabrita Hulasokwe tunanare ti Yahudi-nare sey rasambayan tiare.
6-8 Maktei o iry detelw desike rlakut rosy nuske khatu desike ksuuke ma ti rait ksuu idake, neke hnu Pafoske kimin ti. Ode ti desike ranal a ror iry a Yahudike it ma ani a Baryesus, iry neke ti tel Yunanike ani Elimas. Elimas neke ingkeskwaw, ode ikakmet ma byohe i neke iry manety Hulasokwe wasi nyanoke. Elimas neke ika lui yor Gubernur Sipruske, ma ani a Sergius Paulus. Gubernur neke hye telke. Ma sekwe it bonyo yabuk a Barnabas yor Saulus, kali dyakin ma tyomolu Hulasokwe tunanare. Keskyede Elimas mangkeskwaw desy bya etno eta Barnabas yor Saulus, ode yalkyaw i ma bya etno eta Gubernur desy dakun ma kete kyal nini tyohak Yesuske. Keskyede Saulus (a rahaly i o Paulus) neke, Hulasokwe Memeanke kbyenw a i. Lemade yatos manenen mangkeskwaw desy, 10 ode tyanuk ti i ma byohe, “Hei Elimas! Mola ngkeskwaure wait uskwe khatuke, ma mdwakin ma mulak o mtwalik a irire, ode oi neke kyalamo mbwa etno eta nam a mlay nekre mumu! Kyanmwane lema mumres ti mukakmet a nam a mlay a ity Ebut Hulasokwe ilosunare ne de? 11 Lemade matos! Senweke Hulasokwe yukun o, ma matamure kbyol, ma sekwe enai ne lema mmwatakit namit-namit!”
Kyala mait bonyo Elimas matanare kbyol ma lema myatakit, ma khyury ma yamas ti de yamas ma, ma yobak iry ma reuk a i. 12 Kyoat desy dakun o Gubernur Sergius Paulus iatos ktela madi ti desy bonyo, tyohak Yesuske, ode nam Paulus yor Barnabas raajar khyali ity Ebut Yesuske ne, khyury ma Gubernurke hyeran dakun.
Paulus yajar iry mamin ti hnu Antiokhiake ti lasmyer Pisidiake
13 Lemade Paulus yor lianare rbetik rosy hnu Pafoske ma rbity lar ti ma rbai hnu Pergake o propinsi Pamfiliake. Ranait hnu Pergake bonyo, Yohanes Markus ibrai tyoha sir, de yolik i bai Yerusalem. 14 Klala Paulus yor Barnabas rosy hnu Pergake ma rsaur wait laklakutke ma ti rait a hnu Antiokhiake ti lasmyer Pisidiake.*
Ode ti sew Inamreske bonyo, rbai iry Yahudi-nare sey rasambayan tike, ma rtaklulu ror sir. 15 Ti desike, irkye it a byaca Hulasokwe tunanare kyosy kitab Musa ikeskye, ode kyosy kitab iry manety Hulasokwe wasi nyanoare rakesire dakun. Maktei o, iry maka usu khatu ti sey rasambayan ti desy raso irkye it ma ti yena Paulus yor Barnabas ma byohe, “Waikw e, aramy miten ma kolnye kika tun mo, mtyanuk, ma aramy mtyomolu ma kyalkyaw ara ralamire.”
16 Lemade Paulus imdiry, ode byitil sima daku sir ma mamwaw sir, maktei o tyanuk ma byohe, “Waikw a Israel e, myor iry a lema Yahudi mamtaut Hulasow e, miktemtem a mtyomolu! 17  +Hulasow a Israel-are tasakitil ode taou ti I neke, heitlulswo I ne yilik ity ebnwo matrumat ma wasi iry a sir. Ode kyoat ramin o Mesir ma ramwakun ti, desikeo Hulasokwe hyamela sir ma rmel ma ribun o ratut sir. Lemade yal wasi haret lan ne ma yaditi sir ma rbetik toha lasmyer Mesir desy. 18  +Kyoat rabetik toha Mesir bonyo, ramin ti wen malosy-loskye, ode Hulasokwe syeak sir ti wait mormyorifke nini ainke hean-at ti wen desy, biar ma totatare lema eras dakun. 19  +Lemade Hulasokwe syoly o syarah negara deitw mamin lasmyer Kanaanke, ode yal lasmyer desike ti iry a Israel-are ma wait ma radurak. 20  +Lemade ktela nekre kdi ti mumu ma kyal nini anakyai ainke karyarike atkwe enaat a ksala hean-sim (450).
Kyoat Hulasokwe yal lasmyer Kanaan desy ti iry a Israel-are maktei bonyo, syusu irire ma raeluk-raeluk sir ma raka usu khatu ma rhareta sir. Hulasokwe yala koldyesy nini kyait taras Samuel, iry manety Hulasokwe wasi nyano ne ma ika usu khatu. 21  +Kyoat desike Israel-are raten Hulasokwe ma syusu irkye it ma ika raja ti sir. Dendye Hulasokwe syusu Saul, neke ama-na ani Kish, ma rosy a klolan Benyaminke. Saul neke ika raja ma hyareta sir ainke karyarike hean-at. 22  +Keskye kalyauke bonyo Hulasokwe yaditi Saul toha wasi kmata desy. Lemade Hulasokwe syusu Daud ma ika raja ti Israel-are. Ode ti Daud, lemade Hulasokwe tyanuk kolnye, ‘Katos o Isai anan Daud neke yala ralakw ne ma kimukmuka i. Ode i neke ana tyoha nam kutanukare mumu.’ ”
23  + Lemade Paulus syaur tun itanukare huruk ma byohe, “Ode kyosy Daud tesnwo natu nekre, Hulasokwe syusu irkye it de ma yaorif iry a Israel-are, ma ktyoha nam Hulasokwe itetak ti heitlulswo. Iry maorif irkye neke Yesuske. 24  +Kyoat Yesuske lenla mya bonyo, Yohanes Mababtiske yabrita ti iry Israel-are mumu, ma musti mo rtunik wait lim o sal nekre, ma byabtis sir. 25  +Ode kyoat Yohanes wasi karyake nenma ktei bonyo, tyanuk ti irire ma byohe, ‘Ktyoha e mo, esei ne yaw ne de? Yaw neke lema iry a mikitake. Mnyenas! Kmwa kmuna, keskye ana lema soso bonyo iry a mikita desike mya. Ode yaw ne lema kbwer o ktwahal ma kaka wasi dori-na ktasinare dakun.’
26 Hei waikw o hatnimakw a Abraham tesnwo natu e, ode iry a lema Yahudi mamtaut Hulasow e! Brit Eras maorif ity neke, Hulasokwe yal ma ity mumu de. 27 Keskye iry mamin ti Yerusalem desikre ror wait usu khatunare, lema rhe o Yesus ne Hulasokwe syusu I ma ika Raja ode yaorif irkye. Biar ma kyaki-kyaki ne ti sew Inamreske ne rbaca tun a iry manety Hulasokwe wasi nyanoare rakesy ti Kitab Lanke dakun, keskye lema rhe kbuanare. Lemade rtunik tnyetak matmyatkye ti Yesuske. Ode kyoat rala ktela desy, mane kihury ma tun a heitlulswo iry manety Hulasokwe wasi nyanoare rakesy desikre kdi ti. 28  +Ode biar ma iry desikre lema ratot Yesuske salake it ma khyury ma rukun I ma myaty, keskyede iry desikre raten mirmirmirin toha Gubernur Pilatus ma tyabahunw a I. Dendye rtabahunw a I. 29 Ode iry desikre rala ktela desikre mumu ma ktyoha tun heitlulswo iry manety Hulasokwe wasi nyanoare rakesy desikre ti khyali Yesuske. Maktei o irire rnauk Yesuske tbunanke toha tul masanwalw ike, ode ti ramlin tbunan desy ti bobke kuranke. 30 Keskyede Hulasokwe yala I ma myorif huruk. 31  +Ode mingguke enai ne ma seure rait ne Yesuske syusu tenanke ti iry matoha Iare. Sir neke liah o heit nekre ranonor Yesuske, ti kyoat ranosy propinsi Galileake ma rbai nus Yerusalemke. Iry desikre ratos I a kmuna, ma kyala kyosy desike rabrita Yesuske ti iry a Yahudi-nare.
32 Lemadendye senweke aramy mmya ma myabrita Brit Eraske ti e mane. Brit Eras neke heitlulswo Hulasokwe tyetak ti ity ebnwo matrumat ma nam nekre mumu ana kdi ti. 33  +Ode selsel ne nenmo Hulasokwe yala ma nam itetak desy kdi ti ma ity, kyoat iala Yesuske ma myorif huruk ne. Neke ktyoha tun rakesy ti kitab Mazmur pasal enaruke ma kbyohe,
‘Oi neke Anakw a O, ode senweke Amamw a Yaw.’
34  +Yesus neke Hulasokwe yala I ma myorif huruk toha iry mamatire, ma ana lema myaty de. Ktela neke heitlulswo Hulasokwe ihes kbuanke ti ity ebnwo matrumat ma tyanuk kolnye,
‘Mlay bain o ana kal eras a nelnyelkye ti e, kola dene heitlulswo kuhatetak ti ebnwo matrumamy raja Daud.’
35  +Ode kimin ti kitab Mazmur pasal salik dakun ma raja Daud tyanuk ti Hulasokwe ma byohe,
‘Ana lema mlwura wasimw Iry Nelnyely ne ma tenanke khyon ti asake kralake.’
36 Keskye tun Daud itanuk desikre lema ksyusu ti Daud tenanke, kali kyoat raja Daud myorif, desikeo tyoha nam Hulasokwe itanuk ti iare, maktei o myaty, ode ramlin a i ma yor ebnwo matruma, lemade tbunanke kibtasy ma khyon busu bo. 37 Keskyede Yesuske tenanke lema koldyesy, kali Hulasokwe yala I ma myorif huruk. 38 Lemadendye waikw e, aramy myabrita ti e ohe musti mo mhye o khyali Yesuske, mane ity wait lim o sal nekre bisa ma Hulasokwe syos ba. 39 Lemade kolnye esei ta esei bo ma tyohak Yesuske, desikemo Hulasokwe syos wasi lim o sal desikre ba, ode Hulasokwe yohut ohe iry matohak Yesus desike mlay a i. Klala esei ta esei bo ma kolnye tyoha tnyetak Musake bo, desikemo tnyetak desikre lema bisa ma kyaorif iry desy.
40 Lemadendye mironrony mamak a e, ma nam iry manety Hulasokwe wasi nyano desikre rakesy ti wait kitab ne, kete kdi ti e. Kali ti kitab desy, Hulasokwe tyanuk ma byohe,
41  +‘Hei iry a madakin ma mahmwai Yaw e! Mtyomolu!
Ana mhyeran, desikeo mmyaty!
Ana mhyeran kali ti taras e neke, ana kala ktela masunkwe ti e,
keskye ana lema mtyohak, biar ma irire rlosu ktela ne ti e dakun.’ ”
42 Paulus tyanuk tun desikre maktei, ma yor Barnabas rala ma rbetik toha Yahudi-nare sey rasambayan ti desy, desike bonyo iry desikre raten ma deruke ana rtanuk a rsaur wait tun desikre ti sir huruk, ti sew Inamres ana mama ne. 43 Ode kyoat sambayanke ktei bonyo, iry ribun mamin ti desikre, neke iry Yahudi-nare ror iry a lema Yahudi mamtaut Hulasokwe ma rasukar kubkubak a Yahudike ne, neke rlakut ma rtoha Paulus yor Barnabas. Lemade deruke rajar iry desikre ode rsurat sir ma rmorif mo rney manenen sir ti Hulasokwe ode ti eras manosy a I ne.
44 Ode kyait sew Inamreske huruk bonyo, iry ribun mamin hnu desike nenma rma mumu ma rawahuk sir, ma rtomolu Hulasokwe tunanare. 45 Keskyede kyoat iry Yahudi-nare ratos iry ribun desikre bonyo, ralatare ksunw ode rsoi ralat, dendye rahmway Paulus ma rbohe ikakmet.
46 Keskyede Paulus yor Barnabas deruke lema ramtaut, de rtanuk ma rbohe, “Musti mo aramy myabrita Hulasokwe tunanare ti iry Yahudi e ne kmuna, keskyede lema myou! Koldyesikemo, ei ne mmyesan a msyusu ohe lema mbyer o mtyahal ma mmyorif nini nam. Lemadendye mimin desy, klala senweke aramy mbya ti myabrita Hulasokwe tunanare ti iry a lema Yahudi-nare! 47  +Kali ity Ebut Hulasokwe yaso aramy ode tyanuk de byohe,
‘Kswusu o ma mety a madelahke ba ti kdyelah iry a lema Yahudi-nare. Neke kaso o ma mbwa ti mabrita ti sir ohe Hulasokwe yaorif irkye. Ode mety a brit neke ti irire ma ti kyal nuske ktem ne mumu.’ ”
48 Ode malmata iry a lema Yahudi desikre ratomolu Paulus yor Barnabas tun ratanukare bonyo, ramukmuka sir a ksyalik, ode rleru ity Ebutke tunanare. Ode iry a Hulasokwe iilik ma ramorif ti wen sra eraske nini nam neke, rtohak a Yesuske. 49 Lemadendye ity Ebutke tunanare kimelir ti lasmyerke ktem desy mumu.
50 Keskyede usu khatu Yahudi-nare rsuy iry lan manety lulw ti hnu Antiokhiake rtabal wamfwet a lema Yahudi-nare keskye rtoha kubkubak Yahudike. Wamfwet desikre iry lan sir dakun. Mane iry desikre rsuy de rkait irire ma rala atyat Paulus yor Barnabas ma ksunw, ode resak deruke ma rbetik toha lasmyer a Antiokhiake. 51  +Lemadendye Paulus yor Barnabas rritik a ahkwe toha lwautare, ma klyosu ohe Hulasokwe ibu a ituly iry desikre de. Maktei o deruke rtutuk iry desikre ti desy, ode rbai hnu Ikoniumke. 52 Keskye iry matohak Yesus mamin ti Antiokhia desikre Hulasokwe Memeanke kibebenw a sir ma ramukmuka ramarmara sir a ksyalik.
* 13:14 Hnu Antiokhia neke enaru. Ma Paulus yor lianare ralakut a khyehyei neke rbetik toha hnu Antiokhia mamin a propinsi Siriake (ayat 1-4), ode ti ayat 14 neke kbyohe, rait a hnu Antiokhiake. Antiokhia ida neke kimin a lasmyer Pisidiake o propinsi Galatiake. + 13:17 Kel. 1:7; 12:51 + 13:18 Ul. 1:31 + 13:19 Ul. 7:1 + 13:20 Hak. 2:16; 1Sam. 3:20 + 13:21 1Sam. 10:17-21 + 13:22 1Sam. 13:14; Mzm. 89:21 + 13:23 2Sam. 11:7-16 + 13:24 Luk. 3:3 + 13:25 Yoh. 1:20,27 + 13:28 Mat. 27:22-23,57-61 + 13:31 Kis. 1:3 + 13:33 Mzm. 2:7 + 13:34 Yes. 55:3 + 13:35 Mzm. 16:10 + 13:41 Hab. 1:5 + 13:47 Yes. 49:6 + 13:51 Mat. 10:14