8
Ko ja Jesús jyʉnajky jam kopkkʉjxm, may ja ja̱ꞌa̱yʉty oj pyanʉjxʉdʉ. Ta ñimʉwingoonʉ tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja leprʉ pa̱ꞌa̱m. Ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum, es tꞌanma̱a̱y:
—Windsʉ́n, mij pʉn mdsejpy, mba̱a̱dʉts xyaꞌꞌagʉdaꞌaky.
Net ja Jesús tkʉꞌʉnikooñ, es tꞌanʉʉmʉ:
—Ndsejpyʉts es mꞌagʉda̱ꞌa̱gʉt.
Es ko tꞌanma̱a̱ydyaay dʉꞌʉn, netyʉ ja leprʉ puma̱ꞌa̱y ꞌyagʉdaky. Esʉ Jesús tꞌanma̱a̱y:
—Ix jaygyukʉ. Katʉ pʉ́n xyꞌanʉʉmʉ. Nʉjx winguwa̱ꞌa̱gʉ ja teety, es yak ja mwindsʉꞌkʉn éxtʉmʉ Moisés dyajnigutujkʉ, es dʉꞌʉn nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty tnijáwʉdʉt ko tʉ mꞌagʉdaꞌaky.
Jesús dyaꞌꞌagʉdaꞌaky tuꞌugʉ solda̱a̱dʉ windsʉnʉ tyuumbʉ
Ko Jesús jyajty ma̱ ja Kafarnaúm ka̱jpn, tuꞌugʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n ñimiinʉ, es myʉnuꞌxtákʉ, ꞌyanʉꞌʉmxʉty dʉꞌʉn:
—Windsʉ́n, yʉ nduumbʉts mabajngʉjxy ꞌyity ma̱dsʉ ndʉjk, tʉ xyujxnʉ es jyantsyꞌayoy mʉk.
Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Ʉjtsʉts nʉjx nyaꞌꞌagʉdaꞌaky.
Ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n ꞌyadsooy:
—Windsʉ́n, kyajts ʉj xyñitʉkʉ es mij mdʉ́kʉt ma̱dsʉ ndʉjkʉn. Jeꞌeyʉ ko mjʉna̱ꞌa̱nʉt, es agʉda̱ꞌa̱gup ja nduumbʉts. Ʉj kʉꞌʉm nmʉda̱jtypyʉts ja nwindsʉ́n diꞌibʉts xyꞌanaꞌamp, es nandʉꞌʉn nmʉdátyʉts ja solda̱a̱dʉty diꞌibʉts nꞌaneꞌempy. Kots nꞌanʉʉmʉ yʉꞌʉjʉty niduꞌuk: “Nʉjx”, nʉjxp, es kots nꞌanʉʉmʉ jatuꞌuk: “Min”, miimp, es kots ndukꞌaneꞌemy yʉ nduumbʉts ti ttúnʉt, tyiimpy.
10 Ko ja Jesús tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, dʉꞌʉñʉ oj wyʉꞌʉmʉ es tꞌanma̱a̱ydyʉ diꞌibʉ naty panʉjxʉdʉp:
—Tʉyꞌa̱jtʉn nꞌanʉʉmʉdʉ ko ma̱ nidʉgekyʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty, kyajts nba̱a̱ty ni pʉ́n mʉt kajaa myʉbʉjkʉn éxtʉmʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y. 11 Ʉjts miits nꞌanma̱a̱ydyʉp ko may myíndʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tsoꞌondʉp ma̱ xʉʉ pyʉdsemy es ma̱ xʉʉ kyunaxy, es ñaxwaatstʉt kyáydyʉt mʉdʉ Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob ma̱ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn. 12 Per ja diꞌibʉ dʉꞌʉn tʉ jyapa̱a̱dʉdʉ es ꞌyíttʉt ma̱ yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, yʉꞌʉjʉty yajjʉbijppʉdsʉ́mdʉp awa̱ꞌa̱tstuuy ma̱ ja kootsꞌát, ma̱ ja̱ꞌa̱yʉty jyʉꞌʉy ya̱ꞌa̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉdʉ ayoꞌon.
13 Net ja Jesús tꞌanma̱a̱y ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n:
—Nʉjx ma̱ mdʉjk, es yajtúnʉdʉ dʉꞌʉn éxtʉm tʉ xymyʉbekyʉn.
Ta ja tyuumbʉ netyʉ oj ꞌyagʉdaknʉ.
Jesús dyaꞌꞌagʉdaꞌaky ja Peedrʉ myʉꞌt toxytyʉjk
14 Jesús oj ñejxy ma̱ tyʉjkʉ Peedrʉ, es tꞌijxy ja Peedrʉ myʉꞌt toxytyʉjk mabajngʉjxy pya̱ꞌa̱mgoꞌknʉ mʉdʉ mʉk jʉʉn. 15 Ta ja kyʉꞌʉ ttoonʉ. Net ñiwatsʉ ja jʉʉn. Ta pyʉdʉꞌknʉ es tmooy ja kyaꞌay ꞌyukʉn.
Jesús dyaꞌꞌagʉdaꞌaky may ja puma̱ꞌa̱yʉty
16 Es ko oj tsyiꞌtnʉ ja xʉʉ, net tmʉmindʉ ma̱ Jesús may ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ myʉda̱jttʉp ja kaꞌoybyʉ. Es mʉt tuk a̱a̱gajxyʉ dyajpʉdseemy ja kaꞌoybyʉ, es nandʉꞌʉn dyaꞌꞌagʉdaky nidʉgekyʉ ja puma̱ꞌa̱yʉty. 17 Tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn jyajty es yajkuydyúnʉt diꞌibʉ ñiga̱jx ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ ko jyʉnáñ: “Yʉꞌʉ yajpʉdʉꞌk ja nbagiꞌixꞌa̱jtʉm es dyajnejxy ja nba̱ꞌa̱mꞌa̱jtʉm.”
Pʉ́nʉty pyatsoonándʉp ja Jesús
18 Jakumbom mejyñbyʉꞌa̱a̱y ko ja Jesús tꞌijxy tyukmíkyʉty ja mayjyaꞌay, ta tꞌanma̱a̱y ja ꞌyʉxpʉjkpʉty es ꞌyawinnáxtʉt ma̱ ja mejyñ. 19 Tuꞌugʉ diꞌibʉ tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjkp ja ꞌyanaꞌamʉn tmʉwingooñ ja Jesús, es tꞌanma̱a̱y:
—Windsʉ́n, nbanʉjxaambyʉts mij oytyim ma̱a̱ty mnejxy.
20 Jesús ꞌyadsooy:
—Yʉ wax myʉda̱jtypy ja ꞌya̱a̱nk esʉ joon jʉyujkʉty myʉda̱jttʉp ja pyaꞌan, per ʉj ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, kyajts nmʉdaty ja ngukóyʉts ma̱dsʉ ngʉba̱jk nyajpoꞌxʉt.
21 Jatuꞌuk ja ꞌyʉxpʉjkpʉ ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Windsʉ́n, nbanʉjxʉpts mij, per extʉ koonʉmdsʉ ndeedyʉts ꞌyoogʉt esʉts nꞌokkʉꞌʉy nꞌoktá̱jʉdʉts, net nbanʉjxʉt.
22 Netʉ Jesús tꞌadsooy:
—Pamiingʉts tyam es nikaꞌak yʉ oꞌkpʉty, waꞌanʉ wiink ja̱ꞌa̱yʉty dyajnaxtʉ́kʉdʉ. Jaꞌats nꞌandijpy diꞌibʉ kyaj jyotmaydyúñʉty esʉ Dios tmʉdúnʉt.
Jesús dyajmoꞌoty ja poj es dyajtʉmijtkʉ ja mejyñ
23 Net ja Jesús es ja ꞌyʉxpʉjkpʉty tyʉjkʉdʉ ma̱ tuꞌugʉ barkʉ, es ꞌyawinnaxánʉdʉ ma̱ ja mejyñ. 24 Tiꞌin myiiñ tuꞌugʉ mʉk poj. Ta ja mejyñ ñikapy extʉ tyʉjkʉnʉ nʉʉ barkoty. Ma̱a̱bʉ natyʉ Jesús. 25 Ta ja ꞌyʉxpʉjkpʉty oj ñinʉjxʉdʉ es oj yúxʉdʉ. Ta tꞌanma̱a̱ydyʉ:
—¡Yajtsóktʉgʉts, Windsʉ́n! ¡Tyap ngupaꞌtsʉnʉ!
26 Ta ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉdʉ:
—¿Ti ko nʉgoo mꞌoktsʉꞌkʉdʉ? Miits mmʉda̱jttʉp jeꞌeyʉ waanʉ ja mmʉbʉjkʉnʉty.
Ta pyʉdeꞌky ja Jesús, es tꞌooy ja poj es ja mejyñ. Ta oj wyʉꞌʉmʉdyaꞌay amoñʉ es tʉmijtkʉ. 27 Es ja ꞌyʉxpʉjkpʉty ak dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ, es ñayjyʉnánʉdʉ:
—¿Pʉ́nʉ da dʉnʉ tya̱a̱dʉ?, ko extʉ yʉ poj es yʉ mejyñ tʉ myʉmʉdóyʉty.
Gadarʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ myʉda̱jttʉp ja kaꞌóybyʉty
28 Ko Jesús jyajty mejyññináxy ma̱ Gadarʉ ñax, majtskʉ yedyʉjk pyʉdseemy kampyoonóty. Ta ñimiinʉdʉ. Nimajtsk tmʉdattʉ ja kaꞌóybyʉty es nʉgoo jyantsyꞌawa̱ꞌa̱nꞌáttʉ, ko ni pʉ́n mba̱a̱t kyanaxy ma̱ tadʉ tuꞌa̱a̱. 29 Ta oj yaxkaꞌaktʉ:
—Diosʉ ꞌyUꞌunk, ¿ti mdunaampy mʉt ʉʉdsʉty? ¿Tii jaꞌa mnʉmiimpy es xytyʉydyuna̱ꞌa̱ndʉts ma̱a̱nʉm tkapa̱a̱ty ja tiempʉ?
30 Natuknasꞌixʉ jamʉ naty nimayʉ ʉdsʉm jyʉꞌxʉꞌʉktʉ, 31 es ja kaꞌóybyʉty yajjʉnánʉdʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty, es ja Jesús tꞌanma̱a̱y:
—Pʉn xyajpʉdsʉmándʉpts ma̱ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y, naꞌijxtʉgʉts esʉts ndʉ́kʉt ma̱ tadʉ ʉdsʉ́mʉty.
32 Netʉ Jesús ꞌyadsoojʉ:
—Oy. Tʉ́kʉdʉ.
Ja kaꞌóybyʉty pyʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja ja̱ꞌa̱yʉty, es tyʉjkʉdʉ ma̱ ja ʉdsʉ́mʉty. Net nidʉgekyʉ ja ʉdsʉ́mʉty ñʉjxtʉ jantsy pʉyeꞌegyʉ nax jʉjpꞌám es kyupʉyʉꞌkna̱jxtʉ mejyñóty, es jap oj jyiꞌxta̱ꞌa̱ydyʉ.
33 Diꞌibʉ kywentʉꞌa̱jttʉp ja ʉdsʉm ñayꞌadsʉꞌkʉdʉ, es kyaktʉ. Ko jyajty ma̱ ja ka̱jpn, ta tmadyaktʉ tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ éxtʉmʉ naty tʉ tyuñ tʉ jyátyʉty mʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ myʉda̱jttʉ ja kaꞌóybyʉty. 34 Net nidʉgekyʉ ja kuga̱jpnʉty tsyoꞌondʉ es tninʉjxtʉ ja Jesús, es tmʉnuꞌxtáktʉ es pyʉdsʉ́mʉt jam es ñʉjxʉt wiinktuuy.