15
Juka yoremta jíapsi nanasontume
(Mr. 7:1-23)
1 Huanärim Jesústau rúktek, huate escriibam entok pariserom, Jerusaléniu joome, ínel jíaka:
2 —¿Jatchiaka jume em discíipulom juka yoiyöturim boojoriau kaa johua? Bueïtuk katim bábaijma, páanim buä bárëteko.
3 Áapo am yómmiaka ínel ámeu jiaahua:
—¿Jatchiaka eme kétchi, juka Diosta nésahuekähuem kaa johua, yoiyöturim boojoriau enchim jo bárë béchïbo?
4 Bueïtuk Dios nésahueka ínel jiaahuak: “Em átchay entok em áiye, Akë am yöre, të jábe ä áchaybet entok ä áyebet, bétte nokta am béj‑reka ámet nokakätek, kaita át temajeka mëtuna.”
5 Të eme ínëlem jiaahua: “Jábetaka junne ä áchaybeu entok ä áyebeu ínel jíäteko, jü áy ára enchi ín aniä eyhui, Diostau bíchaa nä näikiala”,
6 huanäi ínëli jíaka, béja kara am aniaka tatahua, jume áchayhuariam. Ínëli jü Diosta nésahui kaita béj‑reka tatahua, juka yoiyöturi boojoriau enchim jo bárë béchïbo.
7 ¡Eme Dios huáatihuamta bénasi emo antua! Tüisi enchim bétana nookak jü Isaías, ínel jíakari:
8 Ïri pueblo ä teniay jíba nee yöre,
të bem jíapsi mékka inou aane.
9 Bueïtuk kía béjja, jü bem nee yörëhui,
doctriinata bénasim yore ä majtia, juka yoremem nésauta.
10 Huanäi juka juebena genteta núnuka ínel ámeu jiaahua:
—Akem ä jíkkajaka éntokem át jüneiya.
11 Kaa yoremta nasonte, jü tempo kimume; ál‑la jü tempo yeu huéeme, ïri ál‑la yoremta nanasonte.
12 Huanäi ä discíipulom áu rúkteka, ínel áu jiaahua:
—¿Jachë kaa júneïya? Bueïtuk jume pariserom íkäi nokta jíkkajaka, kaa tüisi ámeu huétchek.
13 Të Áapo am yómmiaka ínel ámeu jiaahuak:
—Sïme júya óuhuo, téhueka bétana ín Áchay kaa echakäu, nahuamak békti popónna.
14 ¡Akem am tójja! Liliptimtakam huate liliptim huíksasaka. Bueïtuk jü líptitaka täbui líptita huíksimëteko, náhuichikam guójökun kóm huáttinake.
15 Peero ä yómmiaka ínel áu jiaahuak:
—Itomë ä téjhua, jáchin ä jiau bárëhui, íkäi ejemplota.
16 Jesús ínel jiaahua:
—¿Jachu eme két juka kaa jüneehuamta jípure?
17 ¿Jachem kaa át jüneiya? Sïme tempo kimume tönáu bíchaa huéiye; chúkula éntok yeu jujuyäutehua.
18 Të jü tempo yeu huéeme, huáijhua jiápsipo yeu huéiye; ïri ál‑la juka yoremta nanasonte.
19 Bueïtuk jiápsipom yeu huéiye, jume kaa tü éerim, jü yore suahuame, jü jubeka entok júchi täbuik jipureme, jü kaa emo jubeka kía náu jíapsihuame, jü jita ékbuahuame, jü kaa lútüriapo jábetat nokhuame, entok jü Diosta béj‑reka béttek nokhuame.
20 Ïri sïme, juka yoremta nasonte; të jü kaa áu mám báksiaka jïbuähuame, kaa yoremta nanasonte.
Jámut Cananeapo joometa Diostat éahui
(Mr. 7:24-30)
21 Jesús jumü yeu sika, Tiro entok Sidón buiärau bíchaa siika.
22 Senu jámut Canaa buiärapo yeu simlataka, chay nokaka ínel jiaahuay:
—¡Señor, Davidta Üusi, nechë nák jiokole! In jámut asoa lemoonio át aneka jiokot áhuä bíttua.
23 Të Jesús huépul nokta júne kaa ä yómmiak. Huanäi ä discíipulom jiokot éaka áu rúktek, ínel jíaka:
—Akë ä simtua, bueïtuk itot chäka huéeka chaysime.
24 Áapo am yómmiaka ínel jiaahuak:
—Israel kabaram emo tärulammeune jíba bíttuari.
25 Huanäi áapo áu rúktek, entok tónommia kíkteka ínel áu jiaahua:
—¡Señor, nechë jinëu!
26 Áapo ä yómmiaka ínel jiaahua:
—Kaibu türinake, jume itom usim páanim buä éähui, am úuhuaka ili chüum am mik béchïbo.
27 Të áapo ínel áu jiaahua:
—Jeehui, Señor; të jume ili chüum bem teko mesapo juka lelebelaik kom huáttemta júnem buabuäye.
28 Huanäi Jesús ä yómmiak, ínel jíaka:
—Empo jámmut, ¡yún emót aika, jü Dios éehuame! Emou yáatunake, tua em ä huáatiä pámani.
Huanäi ä jámut ásoa türilataka taahuak, huämi orapo naateka.
Jesús juebena kökoreme tütek
29 Jesús huämi yeu sika, Galiléa bahue mayoau yepsak. Huanäi júya káhuit jikau sika áma yejtek.
30 Huanäi juebena gente áu rúktek, lolöim, liliptim, múurom, kaa emo mám yekame, entok huate yún kökoreme huériaka. Huanärim Jesústau am rúktiak, ä guókpo. Áapo entok am tütek.
31 Ínëli jü juebena gente buére éiyay, múurom nokame bíchaka, jume kaa emo mám yekame türilame, jume lolöim naa kateme, entok jume liliptim bíchame. Huanärim Israelpo Diosta tüisi úttiley.
Jesús naiki miilim jïbuätuak
(Mr. 8:1-10)
32 Jesús ä discíipulom núnuka ínel jiaahua:
—Juka gentetane jiokolë, bueïtukim béja báij taahuare ínomak aneka, entokim buähuamta kaa jípure, jïbuä béchïbo. Kaa jïbuälame sákatua béchïbo éntokne kaa báare. Jáchinai júnem böot katëtek, tébäi tamunake.
33 Huanäi ä discíipulom ínel áu jiaahua:
—¿Jáksute ítapo yún páanim jípure ímï mékka jóa ániapo, sïmem jóbosi jïbuänakre béchïbo?
34 Huanäi Jesús ínel ámeu jiaahua:
—¿Jaiki páanimsem jípure?
Bempo ínel jiaahua:
—Guoy búsanim, entok ili jaiki kútchum.
35 Huanäi nésahuek, juka genteta buíapo jote sáhueka.
36 Huanäi jume guoybusam páanim nüka entok jume kútchum, ínëli Diosta baysausuka, am rébektiaka ä discíipulom am mákkak; jume discíipulom éntok genteta.
37 Sïmetakam jïbuäk, entokim jóbuak. Huanäi jume lelebelaim yeu bëkame náu tójjak, guoybusan canajtam tátapunim.
38 Jume jïbuäkame éntok, naiki mil ohuimtukaimme, jáamuchim entok ili usim kaa áma näikiaka.
39 Huanäi jume gentem sákatuasuka, barcopo jämuka buiära Magdala téäu yepsak.