13
Et‑leerota ejemplo
(Mr. 4:1-9; Lc. 8:4-8)
1 Huäri taahuarit Jesús jóapo yeu siika. Huanäi bahue mayoat yejtek.
2 Huanäi juebena gente áu náu yájjak. Áapo éntok barcopo kibakeka, áma yejtek. Jü gente éntok sïmetaka bahue mayoa see päriapo aaney.
3 Huanäi juebenak am majtiak, ejemplommeyi ínel jíaka:
—Jü et‑leero echíseka yeu siika.
4 Huanäi ä echay, huate báchia böo mayoat huáttek. Të huikichim áma yájaka ä buäka.
5 Huate éntok tétam násuk huáttek, kaa yún buíata ayukaïpo. Huanäi läuti síuhuek, kaa yún ä buíakaï béchïbo.
6 Të täata yeu sik tájjak, entok kaa ä nahuakaï béchïbo huaakek.
7 Huate éntok huícham násuk huáttek. Huanäi jü júya huíchära yötuka, ä jíabi mëak.
8 Të huate buía türikuu huáttek. Huanäi taakak; huépul báchia síhueka cien báchiam ámuek; jü senu éntok sesentam; senu éntok treintam.
9 ¡Jü jíkkaij béchïbo nákakame jikkaijnake!
Jume ejemplom jita béchïbotukähui
(Mr. 4:10-12; Lc. 8:9-10)
10 Huanäi jume discíipulom áu rúkteka, ínel áu jiaahuak:
—¿Jatchiakasë ejemplommey ámeu nooka?
11 Huanäi Áapo am yómmiaka ínel ámeu jiaahua:
—Bueïtuk eme akem ä mák‑ri, juka enchim át jüneenakëhui, juka téhuekapo réy nésauta obiachisi maachik. Të bempörim éntok, ëe.
12 Bueïtuk jábe junne jita jípureme, chë júne huatek mákna; huanäi chë yún ä jípunake. Të jü kaita jípureme, juka ä jípurëu junne ä úuhuaana.
13 Huäri béchïbone ejemplommey ámeu nooka; bueïtukim bíchaka kaa bitcha, entokim jíkkajaka kaa jíkkaja, entokim kaa át jüneiya.
14 Júnëli ámet áu chúppa, jü profeeta Isaíasta nokakähui, ínel jíaka:
Nákakem jíkkaijnake, të katem át jüneenake;
éntokem bíchaka bínnake, të katem huitti át jüneenake.
15 Bueïtuk ï pueblota jíapsi námakaka tahuala;
entokim náka páttilataka kaa jíkkaja;
entokim bem pusim páttiala,
pusimmey kaa bít béchïbo,
entok nákammey kaa jíkkaij béchïbo,
entok bem jíapsiy kaa am jüneenakë béchïbo.
Të ínëline kaibu ára am anianake.
16 ’Të yúmalasi al‑leeri enchimmet ayka; bueïtukem puseka bitcha, éntokem nákaka jíkkaja.
17 Bueïtuk tua lútüriapone ínel enchimmeu jiaahua, juebena profeetam entok juebena lútula Dios huáateme, akim ä bít péaka taahuak, juka én enchim bíchähui; të katim ä bitchak. Entokim ä jíkkaij péiyay, juka én enchim jíkkajähui, të katim ä jíkkajak.
Jesús juka et‑leerota ejemplo am téjhuak
(Mr. 4:13-20; Lc. 8:11-15)
18 ’Akem ä jíkkaja eme, juka ejemplo et‑leerota bétana.
19 Bueïtuk jábe junne, juka réy nok nésauta jíkkajame, të kaa at jüniätek, íri báchiat böo mayoat ethuakamta bénna; bueïtuk jü diablo áu yepsaka, úttiapo ä úuhuanake, juka ä jiápsipo ethuakamta.
20 Entok kétchi jü tétam násuk ethuakame, ïri júnen juka nokta jíkkajaka, sep läuti al‑leaka ä mabetnake.
21 Të kaa tüisi naahuak; íäri béchïbo kaa bíbinhuatu; bueïtuk Diosta noki béchïbo obiachisi áu huée táytek entok kaa tüisi bít táytihuak, tëitinake.
22 Jü huícham násuk ethuakame, ïri júnen juka Diosta noki jíkkajakame; të jü ániat kaa yúmasi huéeme, entok jü yún bem tómi péäu, Diosta noki bem mabetakäu nánayote. Huanäi kaa tataka.
23 Të jü türi buíapo ethuakame, ïri júnen nokta jíkkajaka át jünéakame. Huanäi takanake. Huépul báchia síhueka cien báchiam ámuenake; jü senu éntok sesentam; senu éntok treintam.
Júya tirijkom násuk ayukame ejemplo
24 Júchi täbui ejemplota ámeu nookak, ínel jíaka:
—Jü téhuekapo réy nésahui, juka yoremta ä huajpo tü báchiata ä echakä bénna.
25 Të seenu, tirijkom áttiakamta ée béj‑reme, tukaapo jume yoremem kócheyo, júya kaa türi báchiata tirijkom násuk echaka siika.
26 Huanäi juka etta yötuka ä taka táytek, jü júya kaa türi két áma síhueka yötuk.
27 Huanäi jume huajta áttiakamtau tekipanuame ínëlim áu jiaahuak: “Señor, ¿jache kaa báchiata türik áma eechak, em huajpo? ¿Játchiaka júntuk ket júya kaa türika áma síuhuek?”
28 Huanäi áapo ínel ámeu jiaahuak: “Jábe nee béj éame íkäi yáuhuak.” Huanäi jume áu tekipanuame ínel áu jiaahua: “¿Jachë áman sájaka itom ä popón ïaa?”
29 Áapo ínel ámeu jiaahuak: “Ëe, bueïtuk jáchin aykem juka júya kaa türik pónätek, két jume tirijkom áamak popónnake.
30 Akem ä tójja; éläposu nánabeu yötunake, juka etta jójonaka ä tóboktiahuäu tájti. Huanäi jume tirijkom chúktia naatehuayo, ínapone am téjhuaanake, jume tirijkom chúktíame, báchem juka júyata kaa türik náu tójaka, lólopola ä súmma, ä táanä béchïbo; të jume tirijkomem náu tójaka am ëeria, jum íäri béchïbo kárita ín yáaläpo.”
Mojtaasa báchiata ejemplo
(Mr. 4:30-32; Lc. 13:18-19)
31 Júchi täbuik ejemplota ámeu nookak, ínel jíaka:
—Jü téhuekapo réy nésahui, mojtaasa báchiata senu yoremta ä huajpo ä echakä bénna.
32 Të ïri báchia lútüriapo sïme báchiam béppa chë ilitchi; të yötukätek sïme júya jíurim béppa chë yoyötu. Huanäi júya buëuruka tatahua. Ínëli jume huikichim téhueka bétana áu yájaka áma totosate.
Levaduurata ejemplo
(Lc. 13:20-21)
33 Júchi täbuik ejemplota ámeu nokaka, ínel jiaahuak:
—Téhuekapo réy nésahui, levaduura jámutta nükäu bénna, báisi jünakteri ariinampo ä töak. Huanäi sïme náu küteka huécheka taahuak.
Jáchin Jesústa ejemplommea am majtiähui
(Mr. 4:33-34)
34 Jesús íkäi sïmeta ejemplommey ámeu nookak, jü gentetahui. Am majtiätek, ejemplommey jíba ä jojoay,
35 bueïtuk íkäi profeetata nokakäu áhuä chúpanakë béchïbo, ínel ä jíakähui:
Ejemplommeyne ín teni étaponake,
huaka ániata kësampo naateka ésotane étapoka ä jüneriatebonake.
Jesús ä jüneriatebo, juka júya kaa türi ejemplota
36 Jume gentem sákatuasuka, Jesús jóapo kibakek. Huanäi jume discíipulom áu rúkteka, ínel áu jiaahua:
—Itomë téjhua jáchin ä jiau bárëhui, juka júya kaa türi huajpo ayukamta ejemplo.
37 Am yómmiaka Áapo ínel ámeu jiaahua:
—Ínapo jü Yoremta Üusi jü tü báchiata echame.
38 Huaj päria ínel jü ánia; jü báchia türi éntok, jume réy nésaupo usiarim; jü júya kaa türi éntok jü kaa tü yóreme diablo usiari.
39 Jü kaa türik echákame ínel jü diablo yore béj‑reka huéeme; jü tirijko chúpila tóboktiahuame éntok ánia lüteme; jume etta tóboktéame éntok ángelesimme.
40 Jáchin juka júya kaa türik popónhuaka ä táahuakahui, ilë bénanake, jü ánia lüteme.
41 Jü Yoremta Üusi ä ángelesim áman bíttuanake, jum réytaka ä nésahuëhui, jume kaa tühuata huatem jotuame entok jume kaa türik joame náu am tóijnakë béchïbo.
42 Huanärim ornota béetëu am guötianake. Ímïrim emo tam kumeka buannake.
43 Huanäi jume yúmalasi Diosta nésahui joame, bem Áchay réytaka nésahuepom täa machiriata bénasim bélojkosi bíttunake. ¡Jü jíkkaij béchïbo nákakame jíkkaijnake!
Tesooro ésori
44 ’Entok kétchi jü téhuekapo Diosta réy nésauri tómi béjhuata júya päriapo ésota bénna. Huanäi senu yoreme ä tíaka, júchi ä éssok. Íäri béchïbo tüisi al‑leaka sïmeta ä jípurëu nénkaka, huanäi huákäi buíata jínnuk.
Jü téta perla yún béj‑reme
45 ’Entok kétchi jü téhuekapo Diosta réy nésauri juka jábeta jita jinnü bénna. Ïri türi perlam jariaka am jíjinnu.
46 Huanäi juka perlata ujyolisi musäla machik téaka, sika sïmeta ä jípurëu nénkaka, ä jínnuk.
Jume jítërim
47 ’Ínëli kétchi jü téhuekapo Diosta réy nésauri jítërim bénna. Ímëri bahuéu jímmahuakätek, kúchum kaa nánälaim nunüye, tuttürim entok kaa tuttürim.
48 Huanäi senu huëpo tápunakätek, mayoau bícham yeu huíhuikhua. Huämïrim joteka jume türim yeu püaka, huaripom am öore; jume kaa türim éntokim päkun yeu guöguötia.
49 Ilë bénanake jü ánia lüteme: jume ángelesim yeu kannake; huanärim jume kaa tühuata joame näikimtenake, jume yúmalasi Diosta nésahui joame násuku.
50 Huanärim horno béetëu guötiana; ímïrim emo tam kumeka buannake.
Tómi béj‑reme jauhuey huéri entok bemela
51 Jesús ínel ámeu jiaahua:
—¿Jachem sïmekut jüniaka taahua?
Huanäi bempo ä yómmiak, ínel jíaka:
—Jeehui, Señor.
52 Áapo ínel ámeu jiaahua:
—Huäri béchïbo jü escriiba jü téhuekapo Diosta réy nésauri bétana tüisi áu majtialame, senu áchayhuariapo famiiliata bénna. Tómi béj‑remta áttiaka, bebëmelak entok kaa bebëmelak áma yeu huíike.
Jesús Nazaretpo aane
(Mr. 6:1-6; Lc. 4:16-30)
53 Ínëli huëpo chúkula, Jesús ejemplom am majtiasuka, áma yeu siika.
54 Huanäi ä pueblo Nazareu notteka, am majtiay bem sinagogampo. Huanärim áa bétana buére éiyay, ínel jíaka:
—¿Jáksu ïri ä nüka ä jípure, juka jita täyahuamta? Entok, ¿juka obiachik kara johuamta ä joähui?
55 ¿Jachu kaa ïri ájäria, jü carpinterota üusi? ¿Jachu kaa María ti téhuak, ä áyehua; entok ä sailam, Jacobo, José, Simmom entok Judas?
56 ¿Jachu kaa jume sïme ä huayim ímï itomak aane? ¿Jákübosu júntuk ïri íkäi sïmeta jípure?
57 Ä nokähuim kaa béj jóaka éiyay. Íäri béchïbo Jesús ínel ámeu jiaahua:
—Sïme profeeta yörihua; të ä buiärapo entok ä jóapo, ëe.
58 Huämïri kaa yún ä yáuhuak, juka obiachisi kara johuamta ä joaïhui, bempörim kaa ä súale béchïbo.