3
Lamatuak Yesus tao nahai hataholi, nandaa no fai hahae tao ue-leꞌdis
(Mateos 12:9-14; Lukas 6:6-11)
Basa ndia boe ma, Yesus fali seluk neni hataholi Yahudi la Uma Huhule-haladoin neu. Nai ndia, nita hataholi lima kamates seselik esa. Nai ndia boe, hambu hataholi hida lai ndia, ala lasanggak dalak fo fee salak neu Yesus. De ala malok lakandondoo henin Ndia, fo sangga bubuluk, Ana tao nahai hataholi ndia, nandaa no fai hahae tao ue-leꞌdis do taa.
Boe ma Yesus noke hataholi lima kamate seselik ndia nae, “Mai, fo mambadeik muu mata ia.”
Boe ma Ana natane basa hataholi la sila nae, “Mete ma tungga ita anggaman heti-heun, na hata fo ita tao nandaa no fai hahae tao ue-ledis? Ita tao malole do taa? Ita tao tahai hataholi, do ita tao tisan?” Tehuu basa sala kada benee.
Boe ma Yesus dalen hedis nalan seli, huu hataholi la sila tao kada aꞌafik neu heti-heuk, tehuu ala taa tao aꞌafik neu hataholi lima kamate seselik ndia faa boe. Boe ma Ana luli nalan seli, de Ana nakabubulak matan ndule basa sala. Basa boe ma Ana nafada hataholi ndia nae, “Look o limam mai leo!” Hataholi ndia ana look liman neu, de ana hai tutik. Boe ma hataholi Farisi la sila leni deak leu de ala laꞌo ela uma huhule-haladoik ndia. Boe ma leu lala halak lo Herodes partei politik hataholi nala fo ala sangga dalak tao lisa Yesus.
Lamatuak Yesus tao nahai hataholi noꞌu kala leme dano bifin
7-8 Laꞌi esa, Yesus no Ndia ana mana tungga nala, laꞌo heok leni dano Galilea bifin leu. Tehuu huu hataholi noꞌu kala lamanene basa hata fo Ana tao kala sila, de basa sala leme nggolo-nggolok mai fo ala tunggan. Ala leme propinsi Galelea, propinsi Yudea, ma nusa Idumea mai. Hambu hataholi feꞌek luma leme kota Yerusalem, kota Sidon, ma kota Tirus mai. Ma hambu hataholi feꞌek luma leme lee Yarden dulu mai. Basa sala sangga Yesus fo latonggo lon. Huu hataholi la noꞌun seli, losak Yesus nadenu ana mana tungga nala sadia feen ofak esa. Ana sangga kokolak nai ofak lain, fo suek basa sala lamanene, ma ala boso babaan.
10 Makahulun, Ana tao nahai nitak hataholi kamahedik noꞌuk. Huu ndia de hatematak ia basa hataholi kamahedi kala mai lakaseseti fo sadi ala kame laꞌen. 11 Ledoeik hataholi nitu nala kala lita Ndia, tutik ala bala leu dae neu Yesus matan. Boe ma nitu la lakau lae, “Memak O ia Manetualain Anan!”
12 Tehuu Ana kaꞌi nisa kasa nae, “Ei boso mafada hataholi esa boe mae, Au ia see!”
Lamatuak Yesus hele nala hataholi sanahulu dua, dadik leu ana mana tungga nala
(Mateos 10:1-4; Lukas 6:12-16)
13 Basa boe ma Yesus ndaꞌe neni letek esa lain neu. Ana noke nala hataholi luma fo nandaa no Ndia dale hihiin. De ala leni matan leu. 14 Boe ma Ana hele nala hataholi sanahulu dua. De nafada sala nae, “Au hele ala ei fo tungga mahele Au. Au boe oo, sangga adenu ei, fo miu mafada Manetualain hehelun neu basa hataholi lalaꞌen. 15 Ma au sangga fee koasa neu ei, fo ei bisa husi heni nitu la leme hataholi la mai.”
16-19 Hataholi kasanahulu dua kala sila nade nala sila ia:
Simon (fo Yesus foin nade Petrus boe),
Yakobis,
Yohanis, (Yakobis no faꞌdin Yohanis ia, na Sabadius anan dua sala. Yesus foi dua sala nade ‘Boanerges’, fo sosoan ‘sama leo tatas’),*
Anderias,
Filipus,
Bartolomeos,
Mateos,
Tomas,
Yakobis (fo Alpius anan),
Tadius,
Simon (fo mana masok partei politik Selot),
ma Yudas Iskariot (fo mana seꞌo heni Yesus).
Mese anggama la fee salak leu Yesus, lae nitu la malanggan fee Ndia koasa so
(Mateos 12:22-32; Lukas 11:14-23; 12:10)
20 Basa ndia, boe ma Yesus no ana mana tungga nala loe fali leme letek ndia lain mai. De ala maso leni uma esa dalek leu. Tehuu hataholi noꞌu kala mai lakaseseti lala Ndia bali, losa Yesus asa taa lalak laꞌa so bali. 21 Lita leondia boe ma hataholi lae, “Mete sudik Yesus dei. Ana nafalende heni nasaneu nala aoinan so.” Huu kaꞌa-faꞌdi nala lamanene hataholi la kokolak lae leo ndia, de ala sangga mai lala falik Ndia.
22 Faik ndia, mese anggama la leme Yerusalem mai de lafada hataholi malai ndia kala lae, “Wei Ei boso kada tungga-tungga mia Yesus ndia. Ana husi heni nitu leondiak ndia, na, huu Ana hambu koasa neme malangga nituk mai, fo hataholi lateme loke lae Baalsebul.”
23 Yesus namanene leondia, boe ma Ana noke nala basa sala de nafada nae, “Taa masok langgautek! Neme bee mai fo malangga nituk bisa husi seluk aoinan! 24 Mete ma nai nusak esa, lauinggu nala lahuu, na neme bee mai nusak ndia bisa nakatataka! 25 Ma mete ma uma isi la lasii-lalaꞌu ao esa no esa, na neme bee mai fo bei lakatataka! 26 Leondiak boe oo, mete ma nitu la esa musu no esa, na, neu ko ala latanggela-latanggali. Mete ma leondiak, na, neu ko basa sala lakalulutuk!
27 Mete ma hataholi la sangga leu lamanaꞌo hataholi balakaik esa uman, na neu ko ana musi hengge nakahuluk maumak dei. Basa ndia, dei fo ala lamoa lala hataholi ndia bua nala.
28 De, Au afada memak ei: Manetualain sadia koka heni hataholi la sala-singgo nala so. Ma mete ma hataholi kokolak manggalauk neu hataholi feꞌek, na Manetualain bei fee ambon neun. 29 Tehuu mete ma hambu hataholi nambalani kokolak manggalauk neu Manetualain Dula Dale Malalaon ndia, na Manetualain taa fee ambon neun losa daeinak babasan.”
30 Yesus nae leo ndia, na, huu hataholi sila lae, “Hataholi ndia nitu nalak so!”
Hataholi fo mana tungga Manetualain hihii-nanaun, na, sila ndia LamatuakYesus bobonggi tetebe nala.
(Mateos 12:46-50; Lukas 8:19-21)
31 Basa boe ma, Yesus inan no fadi nala, leni uma ndia leu, fo, sangga latonggo lon. Nai ele, ala lambadeik kada deak. De ladenu hataholi neu noke Yesus nai uma dale. 32 Leꞌdoeik ndia, Yesus nanggatuuk, de bei kola-kola no hataholi noꞌu kala. Boe ma hataholi la lafada lae, “Ama! O inam no O faꞌdi mala lai deak. Ala sangga latonggo lo Ama.”
33 Tehuu Yesus nafada nae, “Au inang ma Au tolanoo tetebe nggala sila, see?”
34 Boe ma, Ana mete ndule hataholi mana manggatuuk ndule Ndia. Boe ma Ana kokolak nae, “Ei basanggei ia, Au inang ma Au tolanoo tetebe nggala. 35 Huu see ndia tungga Manetualain hihii-nanaun, na sila ndia Au bobonggi tetebeng sisila.”
3:10 Markus 4:1; Lukas 5:1-3 * 3:16-19 a: Susula dedeꞌa Yunani nana sulak nae ‘tatas anan’, ma sosoan nae ‘heheo-hilun leo tatas’. Hataholi malelak luma lae Yakobis no Yohanis hala maliin leo tatas, huu lasiꞌa lasapalak leo tatas. 3:16-19 b: Partei Selot ia sangga dalak fo lakamboꞌik leme mana palenda Roma mai. Boe ma ala foi partei ndia nade ‘Patriot’. 3:22 Mateos 9:34; 10:25 3:27 No leondiak, na, Yesus nafada nae Ndia balakain lena heni nitu la malanggan fo loke na, lae Baalsebul. 3:29 Lukas 12:10