8
Sakheis ndigu, Yesu namba gi꞉-okhoam
1 Taqa zita-te, yaq Yesu taon neka vemivemiav ate qægoam sège-okhoám. Ezoqa Manqat Mbomambaqape, Mbumbukiam-qa Megeat Matev-qa yaq-te me꞉zømesimám. Ekeza paev ezoqam tuelv namba me꞉-okhoám,
2 neka sakheis vø̄goam. Nginik sakheis, Yesu gèkhakhǽz. Nøme ndigu, enqoni vøzø̄goam-a, nøme ndigu, nqova soqøsoqa vøzømbū-goam. Sævam kopo nømu, Meli Magdala vemiav-ák. Yesu nqova soqøsoqa sevén, gumbo-ngeasam.
3 Neka sævam nømu, iz Zoaná. Ndugu Kuza-gú zás. Ngenek ezoqam, ndigu Elod-qa khoev-te gisasaetam, kawa zømbogoám. Neka sævam nømu, ndugu iz Susaná. Neka sakheis nøme kopoáv gigoam. Ndigu sakheis, ekeza gigiáp gizømbe-tøkeám, ndigu gi-okhoam.
Ezoqa manqei vinivinimba-te, wit nanga gezøgeakhat, taqa yaya etæ manqat
(Met 13:1-9; Mak 4:1-9)
4 Khøuwa nøme, ezoqa kopoáv gimøvab. Vemivemiav ate ndǽgo, Yesu-te gindu-okhoam. Yaq ndego yaya zø-etá, gezø-ein,
5 “Ezoqa mø̀ndøgoám. Khae-té genøwáv, wit nanga vømø̄-zøgeakh. Yaq wit nanga ge꞉panqabumat, nøme nakhoa-té ginø-o꞉atát. Yaq ezoqa tetøkhonøvemém ndǿgo, pipisi vø̄louz.
6 Geté nøme ndigu, nandi-té ginø-o꞉atát. Nandi-te ndøgo, manqei khapekhapémbá qatøke꞉pat. Yaq mbusa qafakhan, gèkusíz. Zapa ndǿgo, ibøkha mbaín.
7 Wit nanga nøme, gapuk-té ginø-o꞉atát. Yaq gapuk ndøgo, wit namba qæ-eqa, ndigu gèvøtøgeám.
8 Geté wit nanga nøme ndigu, manqei eqeieqei-té ginø-o꞉atát. Yaq kopømbá gi-eqanat, nanga vø̄qataz. Wit nanga kopokopo-te, louzi nonqo andled-andléd gitøkebupat.”
Yesu nqanek yaya etæ manqat qamømbøe-navøem, yaq āv gene-akhá nqǽgo, “Gekha ezoqām ndego, gea tømbogoat neka yoge kopømba vømbógoāt, yà beyogé!”
Yesu gekha zapā, ezoqa yaya mba gezø-etæam
(Met 13:10-17; Mak 4:10-12)
9 Yesu nqanek yaya ge-eta, yaq tegi paev ezoqam, manqa mokho-qa mbøebevøpém.
10 Yaq gezø-qavøiu, “Mbumbukiam zo mba zøtáke, zo nogi paev ezoqam, mokho manqat tøzøte-zøtez, teqa Megeat Matev-qa yaq-te. Geté ndigu ezoqa nøme, no yaya mba nøzø-etǽ. No yaya tæzømbe-etǽ ndǿgo: Ndigu ndø̀qeivát. Geté mokho gembó-ndapemák. Neka ndigu ndø̀-ewagát. Geté manqa mokho gembó-ndapemák.”
Ezoqa manqei vinivinimba-te, wit nanga gezøgeakhat, taqa yaya etæ-qa manqa mokho
(Met 13:18-23; Mak 4:13-20)
11 Yaq Yesu tegi paev ezoqam gezø-ein, “Yaya etæ-qa manqa mokho nqánek: Wit nanga ndigu, Mbumbukiam-qá Manqát.
12 Nøme ndigu, nakhoa-te gi-o꞉atat, taqa manqa mokho nqánek: Ezoqa nøme, ndigu Mbumbukiam-qa Manqat giyogemɨn, yaq nqova soqaqape até gendewavɨn, Mbumbukiam-qa Manqat vø̄e-vibamɨn, tiqa mbøni mokho-te ndøugu. Ndego tenegoatún ndǿgo, soqaín ndǿgo, ndigu ti-unimanqatinim, yaq Mbumbukiam khandi vøzǿ-etoām.
13 Neka wit nanga ndigu, nandi-te gi-o꞉atat, taqa manqa mokho nqánek: Ezoqa nøme, Mbumbukiam-qa Manqat khanakhanakh-us ndø-ndapemɨ́n. Geté ta manqat ndøgo, uni mbuvøemáv, tiqa mokho-te. Yaq tiqa unimanqatin matev Mbumbukiam-te, khapekhapé outupáv. Khamasim matev qazø-fakhanɨn, ndigu nakhamas-té ginø-o꞉azɨ́n.
14 Neka wit nanga nøme ndigu, gapuk-te gi-o꞉atat, taqa manqa mokho nqánek: Ezoqa nøme, Mbumbukiam-qa Manqat ambá giniyogé. Geté tiyagat, ndigu tiqa yage-qa yaq-te fofogeap khàpe zømbe-khouwevɨ́n, neka gigiap kopoav neka manqei-qape-qa khanakhanakh matev-qa yaq-te, poev khape vøzømbē-khouwevɨn. Yaq tiqa unimanqatin gèvøtagɨ́n. Kopømba mbaín, mokho tøfakhan.
15 Neka wit nanga ndigu, manqei eqeieqei-te gi-o꞉atat, taqa manqa mokho nqánek: Ezoqa nøme, tiqa mbøni eqeieqeí neka unimanqatín. Ndigu Mbumbukiam-qa Manqat ùnime꞉-yogemɨ́n. Ndigu føgøføgakh até gembó-geageapát neka yovitáv. Yaq Mbumbukiam-qa Manqat, tiqa mokho-te ndøugu, mokho ndøfakhanɨ́n.”
Qoqa Klisten matev, ande waev me ndægo, ndøkhònao᷄
(Mak 4:21-25)
16 Yaq Yesu manqat nøme gezø-ein, “Lampa toqomag, yaq kopømba mbaín, baket mokho-te o lou-qase mokho-te toqo-khonao. Geté lampa asøzam nonqo-té qonǿwuá. Yaq gekha ezoqām ndigu, khoev-te ti-ozat, waev géqeivát.
17 Gekha matēv ndøgo, ndøkhonøwe, bavokhó qandó-fakhán. Neka gekha mokho manqāt ndøgo, ndøkhonøwe, gendó-veveám. Yaq ezoqa ewaqape, gé꞉zøtéz.
18 Yaq nakémbá, aiyá qagó. Noqa manqat ùnime꞉-yogé, manqat nqæmanqate. Gekha ezoqām ndego, mokho gendap, Mbumbukiam otevat nøme mba mbøé-etoám. Geté gekha ezoqām ndego, mokho ndapeav ndøgo, yaq até otevat-qasé-a, ndego ezoqam ndematavap ndømbogo, Mbumbukiam segéviwám.”
Yesu-gu evo neka emekheis, gekha ezoqâm?
(Met 12:46-50; Mak 3:31-35)
19 Khøuwa nøme, Yesu-gu evo neka emekheis ndøfakház. Geté ndigu kopømba mbaín, Yesu-te vǿe-ōz. Zapa ndǿgo, ezoqa khàpumu-khouwéz.
20 Yaq ezoqa nøme, āv gimbøe-einím nqǽgo, “Qogu qavo neka qamekheis ngó꞉wani, bavokho. Qo ndǿqamekhám.”
21 Yaq Yesu gendo-qavøiu, “Nogu evo neka nqamekheis ndígu, Mbumbukiam-qa Manqat ndiyoge neka ndimbopaev.”
Yesu manqat mba ge-ein, khamøe sa qavøitav
(Met 8:23-27; Mak 4:35-41)
22 Khøuwa nøme, Yesu ekeza paev ezoqam namba, khagua-té ginøketáb, gezø-ein, “Yaq-keoqá qazinǿ-qantáv.” Yaq sasa ndøsøkuzim.
23 Giqantavat, Yesu venanqei mbovín. Yaq gèbúv. Yaq anana-mba mø̀ndu꞉bǿen, mbe-qape tāndōfeā. Khamøe qando-okhoam, lokh bøi-té qanø-tøvøyát, ambá vø̄-qambuanemɨn.
24 Yaq até gindigonem, Yesu gèti꞉nám, gimbo-einim, “Evézøza, Evézøza. Ni avønín zígeón.”
Yaq Yesu gendosuzam, vø̄-itan. Yaq khamøe ndøgo, vø̄fegimam-a, vø̄vumøyat, manqat sasanqa-us mbo-eín. Yaq ndøgo sègevøitáv. Qavøitav mbómā.
25 Yaq Yesu ekeza paev ezoqam gezø-ein, “Zo unimanqatin mbaîn, Mbumbukiam-te?”
Yesu matev av ge꞉matanam ndægo, yaq tegi paev ezoqam, nqova ndafe kandambá neka møe vø̄gonem. Yaq, yaqyaq-a gibond, “Ngenek gekha ezoqâm? É, até khamøe fegim neka khamøe vumøe, manqat mba mbomanqaté. Yaq ndøgo manqa o-mba mbøendapé.”
Yesu ezoqam nqova soqøsoqa gembo-ngeasam
(Met 8:28-34; Mak 5:1-20)
26 Yesu ekeza paev ezoqam namba, Gelasa ezoqam-qá manqei-té ginøqantáv. Ta manqei ndøgo, Gelili manqei yaq-keoqá qagó.
27 Yesu khagua-te gendovuao, yaq vemiav-ak kopo ndowáv. Ndego nqova soqøsoqa mbøigoám. Viav kopoáv, ndego ndabua uzumáv neka ve-te sømbimáv. Geté nandi nqa-té geyagám. Ta nandi nqa-te ndøgo, løvøte ezoqam ndø-osupám.
28 Yaq ngenek ezoqam Yesu ge-omet, kandambaqapé sege-ogeá, ekeza kha, teqa megemege-te, manqei vø̄elavao. Yaq āv gene-akhá nqǽgo, “Yésu, Mbumbukiam-ge Yo, ndego Eqeiwat-Qape, qo no gekha qonǿgō? Mbumbukiam-qa iz-te, nqataqá-viam, no nqosøgeap nø-etòa᷄m.”
29 Ndego nqanek manqat ge-ein, zapa ndǿgo. Yesu nqova soqa fakhane manqat mbo-eín. Ndego nqova soqa oskia ndøqanøtumám. Khøuwa kopoáv. Bov neka pingim, auli sen ambá gimbøe-løvønøvememɨ́n. Geté ndego sège-løvuzuín. Yaq nqova soqa, ndego ezoqam-av manqei-té genø-ituín.
30 Yaq Yesu gembobevap, “Qo gekha îz?”
Yaq ndego gendo-qavøiu, “Noqa iz Bawan-qapé.” Nqanek tene-eín ndǿgo. Zapa ndǿgo, nqova soqøsoqa kopoáv, teqa mokho-te gimbøigoam.
31 Yaq ndigu nqova soqøsoqa, Yesu āv gimbøe-viømém nqǽgo, “Ni manqei ozu-te, nqa vaev mbain ndøgo, ndøkhofòta᷄n.”
32 Ta manqei avønin-te ndøgo, bøsi nen mø̀ndøwanám. Kopoav-qapé. Manqei poyat-té givagimám. Yaq nqova soqøsoqa, Yesu gimbo-viømem, “Ni ambá bøsik mokho-té qonø-khofotanɨ́n?” Yaq Yesu sègezøták.
33 Yaq ndigu nqova soqøsoqa, gèfakház, ndego ezoqam-qa mokho-te gu꞉goam, bøsik-te vømø̄-oz. Yaq bøsik manqei khavoe-té ginøbøín, ibøkha-te vømø̄-geonim.
34 Yaq ezoqam ndigu, bøsik gizø-kewagam, nqanek matev giqeivim, ndigu møe ndøbøín, yaq taon-te neka vemivemiav-te, ezoqa emanqat vømøzømbē-vototap.
35 Yaq ezoqa tinduzáv ndǿgo. Matev qeivi-qa ndøgoám, ma qæfakhan ndøgo. Yaq Yesu-te gimøfakhaz, ti-ometám ndǿgo, ndego ezoqam, nqova soqøsoqa gimbo-fakhaz, ndabua ndø-uzupám neka matavap kopømba vømbōgoam. Yesu-qá zenda tokhotapak megemege-té gonoqotám. Yaq ndigu møe ndøgoném.
36 Yaq ezoqam ndigu, matev bøi gi꞉qeivim, emanqat zømbe-votót, ndego nqova soqøsoqa gimbogoam, ande āv kenē-khakhæv.
37 Yaq ezoqa ewaqape, Gelasa manqei-te giyagam, Yesu āv gimbøe-viømém nqǽgo. Tiqa manqei, yà be-iváv. Zapa ndǿgo, ndigu møe kandambá gigonem. Yaq Yesu gèketáo, sasa ndøsøkuzim.
38 Yaq ndego ezoqam, nqova soqøsoqa gimbo-fakhaz, Yesu namba okho-qa mboviám. Geté Yesu ndego takeáv, gembo-ein,
39 “Qakeza vemiav-té qonǿqaváq, ezoqa voqomé-zømās, Mbumbukiam ande āv keqambē-matanam.”
Yaq ndego ekeza vemiav-té genøwáv. Manqat sège-manqatát, vemiav-te ate qægoam, Yesu ande āv kembøē-matanam.
Yesu sævam gukhakheinøvem, ndugu kouk qambowavam, neka mbasønakam vø̄khandi꞉v
(Met 9:18-26; Mak 5:21-43)
40 Yesu kewan yaq-keoqa nqawa geqantavat, gemøqa, yaq ezoqa kopoáv, khanakhanakh mbogoném, ge꞉fakhan. Zapa ndǿgo, ndigu gèmbøe-kewagám.
41 Yaq nqáe! Ezoqam tendowáv ndǿgo. Teqa iz Zailés. Ndego Zu ezoqam-qá guliguli khoev megeat ezoqám. Yaq ndego até gendego, Yesu-qa zenda tokhotapak-qa megemege-te, ekeza kha, manqei me꞉laváo, ekeza khoev-te okho-qa yaq-te vømbōviam.
42 Zapa ndǿgo, tegu yu, ndugu viav ande av tuelv ndægo qambøegoam, gènanimtát. Neka ndego nakheis nøme mbaín.
Yaq Yesu gemat, ezoqa bawan-qape gèqanabát, ambá vø̄tøgutømemɨn.
43 Ta bawan mokho-te ndøgo, sævam kopo mø̀ndu꞉goám. Ndugu kouk mbowavám. Nupøkhán mbá. Viav ate qægoam, tuélv, qambowavam. Ndugu tugi moni ate gi꞉goam ambá guni-ngiæzotám, mulømula etoam ezoqam-te. Geté ezoqa kopo, kopømba mbaín vǿe-khakheinøvēm.
44 Yaq ndakin ngunuk sævam, Yesu-qá zita-té gunduwáv, teqa ndabua ov-qase vømbō-khanaz. Yaq nqova mbaín. Tuqa kouk waev, sègembo-navøém.
45 Yaq Yesu gebevap, “No gekha ezoqām ndǿkhantan?”
Geté ezoqa ewaqape gò꞉naomém. Yaq Pita gembo-qavøiu, “Evézøza. Ezoqa bawan-qape khàpumu-khouwév, qoqa kha ngikhanazumit.”
46 Geté Yesu gendo-ein, “Ezoqa mø̀ndø-khantán. No tøtenøtén ndǿgo. Zapa ndǿgo, noqa bazaføgakh nøme, ezoqam-té qanøwáv.”
47 Yaq ngunuk sævam gui-otev av nqægo, Yesu mø̀ndøqānd, yaq sègendowáv. Kha wageap-ús. Yaq Yesu-qa megemege-te, ekeza kha, manqei me꞉laváo, ezoqa ewaqape-qa bøi-te vø̄vøndøyam, gekha zapayā gunī-khantav, yaq ndaføyambā sege-eqeieqei-ēv.
48 Yaq Yesu gumbo-ein, “Ngólam. Qoqa unimanqatin nandav, tø̀khakheinøqavém. Mòqoqáv. Qo mbøni betaqàva᷄ev.”
49 Yesu ate av-té manqat ge꞉manqatam, yaq Zailes-qa khoev-te, ndego Zu ezoqam-qa guliguli khoev gezømbo-megetam, ezoqam tendowáv ndǿgo, vømbō-ein, “Qogu yu mø̀ndønaním. Nandev nømendim ezoqam, sekemba mbopòuwe᷄꞉t, tendowav.”
50 Geté Yesu nqanek manqat ge-ewag, yaq ndego Zailes āv gembøe-eín nqǽgo, “Qo ndøfofògea᷄p. Soqó-unimanqatín. Ndugu segé-khandí꞉v.”
51 Yesu Zailes-qa khoev-te gemøfakhan, yaq ezoqa nøme gèzømbe-khafén, te namba ti꞉-oz. Geté ti-mba ndígu tekhatób, Pita neka Zion neka Zems, neka nakhasam-gi evøndipakha.
52 Ezoqa ewaqape, eiv neka osombo ndøgoném, nakhasam-te. Geté Yesu gezø-ein, “Eiv ság! Ngunuk nakhasam nanimateáv. Geté venanqei ndøbuvít.”
53 Yaq ndigu Yesu gèvøngi꞉nám. Zapa ndǿgo, ndigu mø̀ndæzøtéz, ndugu mø̀ndønanīm.
54 Geté Yesu até gendego, mbasønakam zenda vømbōgea, sasa ndø-akha, “Khapúlav. Mòqo-itán!”
55 Yaq tugu nqova, nqawá gumøndæ-veséz. Yaq ndaføyambá, ndugu sègendo-suzám, vø̄-itan. Yaq Yesu mbasønakam-te, lou etoam manqat ndø-eín.
56 Nakhasam-gi evøndipakha, ndigu nqova ndafe kandambá. Geté Yesu gèzømbe-khafén. Ezoqa nøme bezø̀-ei᷄n, av matev qæfakhan ndægo.