9
Éneri­chuvare máichavacapa:
—Nutupiruva numetacahe: Puítiripa te etaracu éti etiarihi éti vahi épena­va­némahi, ímaha­nu­numaya eta táepaniraya eta nítupa­ji­jia­si­ravahi eta nucatu­pa­ra­hairahi aquenu­canuya me Viya —máichavacapa.
Ema Jesús tihapamaichava eta máimahi
(Mt 17.1-13; Lc 9.28-36)
Tiuri, sáisipa sache eta nanasirahi ánaqui. Tacahe, ema Jesús manaqui­ca­vacapa ena máimitureana. Nacarinehi máma ema Pedro, ema Jacobo, émapa ema Juan. Tiyananapa eta te étana mari anuque­hepana. Nacarichu éna. Eta ánaqui, náimahapa tihapa­mai­chavahi eta máimahi ema Jesús te namirahu éna. Tétavi­cavapa eta tajapuvahi tajara­ra­sirahi tamutu eta máquehe. Eta mamuiriha, táetaviucha eta tajanu­nu­me­sirahi. Nájina tiratahaina tépachinacha tajanu­nu­me­cahini náicha eta muíriare. Tacahe, tiárami­ca­rea­na­varepa tímere­cavana ena apina ajairana: ema víyarahaini profeta Elías émapa ema víyarahaini Moisés. Téchaji­ri­ca­va­na­ripahi mayehe ema Jesús. Tásiha, ema Pedro tímisia­pavapa, téchajicapa ema Jesús. Ánipa macahe:
—Tata Náquenu, tétavi­cavapa táurica­careva eta viávihairahi eta ani. Tiúripa­na­hi­pucaini vépiya­cahini eta epena­hui­na­pa­chuhini. Pipena­hui­na­ri­chuhini píti, mapenainari­chu­hi­varéni ema Moisés, émapaini ema Elías —máichapa.
Váhinéni máimatie­que­nehaini ema Pedro tájaha­hipuca eta mavara­ha­quenehi macayema. Namutu tíñacavana ichape ena mapanana máimitureana. Tacahe, tiárami­ca­re­varepa eta úcaji táepacú­mu­rihahi éna. Nasama­varepa eta mahu ema Viya tayehe eta úcaji. Ánipa macahe:
—Ema maca, ema yátupi­quenehi nuchicha némuna­ru­quenehi. Éma esuapayare —macahepa.
Tíjahú­cha­va­varepa, te náeseni­ca­varepa, macarinehi ema Jesús. Nájinaripa ena apinana náimaha­que­neanahi.
Tacahe, te tichavanapa tiúcupai­ca­na­varepa, ema Jesús matupa­ra­ca­vacapa éna. Ánipa maicha:
—Vuíchaha ecume­ta­jirica eta juca ímaha­quenehi puiti. Tiámainucava te néchepuca te nécari núti —macahepa.
10 Tásiha, nasuapa eta matupa­raruhi. Napane­re­que­ne­ha­hisera eta macaye­ma­quenehi. Tiyase­re­ji­ri­ca­canapa:
—¿Tájahapuca tacaye­marihi eta máechepu­si­rayare te máecari? —nacahepa.
11 Te tichavanapa tayehe eta anuquehe mari, nayase­recapa éma, ánipa naicha:
—Ena escribá­noana tímitu­canahi eta machavi­rayare tiápechavaya títareca ema víyarahaini Elías, tínapu­ca­yarehi eta pímere­si­ra­va­yarehi piti Cristo. ¿Énapuca téjeca­pa­vanahi ena escribánoana? —náichapa.
12-13 Majicapapa ema Jesús:
—Yátupi, ema víyarahaini Elías títeca­pa­yarehi, máetupi­ri­pa­na­yarehi tamutu. Nútisera numetacahe: Títeca­ripahi ema Elías, váhisera náimatihini ena escribánoana. Váhivare najaca­pahini ena tuparai­rucana éma. Nacatia­na­ca­hisera nacapacahi éma, tacuti eta táechaji­si­ha­que­neanahi eta Sagrada Escritura eta máichava­que­ne­va­yarehi éma. Ene nucaheyare núti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya. Ticatia­na­ca­nua­na­ya­re­hivare, tépuru­nua­na­yarehi. Ichape eta náemeca­ta­ji­chi­ra­nuyare eta náimica­pa­si­ranuya, tacutihi eta táechaji­si­ha­quenehi eta Sagrada Escritura eta nuyehe —máichapa ema Jesús.
Ema Jesús macanaraca ema amaperu mávaháruhi ema éreana
(Mt 17.14-21; Lc 9.37-43)
14 Tacahe, te tichavanapa éna te návihahi ena apamuriana máimitureana, natiarihihi ena camuri­queneana achaneana te nachacaya. Natiari­hi­hivare ena apamuriana escribánoana, nacana­ra­ji­ri­ca­vacahi ena máimitureana. 15 Eta náimairahi ema Jesús, náraminehi ena achaneana. Tijuna­pa­ra­canapa namutu náechaji­panaya. 16 Te títeca­panapa te návihahi ena máimitureana, ema Jesús mayase­re­mu­rihapa éna. Ánipa maicha:
—¿Tájaha eta ecana­ra­ji­ri­ca­vacahi ena nani escribánoana? —máichapa.
17 Tacahe, tiúchuji­cá­vanepa ema émana achane. Majicapapa, ánipa maicha:
—Tata maestro, picata­jicanu. Námapahi piyehe ema maca nuchichasami. Éma, vahi téchajica maicha ema éreana. 18 Mavarahapa jácani ema éreana, máijahúchava máquipaicahi ema nuchicha. Tásiha, ema amaperu ticari­sa­sa­jacapa, tinira­ta­quia­he­chavapa muraca. Tivirajipa máicha ema éreana, muraca­qui­ha­varepa. Nuyaseacahi ena pímitureana eta náimiju­nai­ra­ya­rehini ema éreana. Váhisera nárata­hahini —máichapa ema achane.
19 Tacahe, máichapa ema Jesús:
—¡Tétavicava emasua­pa­ji­rai­vavaca eti achaneana! ¡Cúvera­re­ca­cha­sicaini eta nucami­chi­ra­hé­nahini! Iáma ani ema amaperu —máichapa.
20 Tacahe, náepanapa ema amaperu. Te máimahapa ema éreana ema Jesús, enurujipa macaeñamaca ema amaperu. Tacahe, tiáquipai­cavapa te apaquehe. Téchari­ri­pái­cavapa ticari­sa­sa­jacapa. 21 Tacahe, mayase­recapa ema Jesús ema maiya ema amaperu. Macahepa:
—¿Tiyere­ri­pa­hipuca eta juca máichava­que­nevahi? —macahepa.
Majicapapa ema achane:
22 —Te amuya­richaha. Máejeharipa máquipaica ema mara éreana te yucu téhevare une, taicha mavaraha macapaca éma nuchicha. Pítisera, te pirata­ha­pucaini, pájapa­nu­havini picata­ji­ca­ha­vi­samíni —macahepa ema achane.
23 Majicapapa ema Jesús:
—¿Tájaha picaye­maquene eta píchanuhi eta te nurata­ha­hi­pucaini núti? ¡Pítina­pucaini, te pirataha! ¡Pácasiñanu! ¡Tamutu títuji­cacare te ecasiña eti achaneana! —máichapa ema Jesús.
24 Enurujipa majicapa ema achane. Tijaranu eta majica­pirahi, ánipa macahe:
—¡Nucasiñavi, tata! ¡Pímica­tacanu eta néchuria­sirahi eta nucasi­ñai­ravaina piyehe! —macahepa.
25 Tacahe, máimahapa ema Jesús ena achaneana tiúruji­ca­va­naripa mayehe. Tásiha, macajachapa ema éreana, ánipa maicha:
—¡Piti váinaraji, piti pétuhu­qui­ñarahi, úpahi pícha éma! Núti nuvanecavi: ¡Pijuni­ji­cayare ema maca amaperu! ¡Vaipa picuchavaucha ema maca! —máichapa ema Jesús.
26 Tacahe, tipiara­recapa ema éreana. Mavayu­yu­jicapa tiyayacare ema amaperu máicha. Tacahe, majuni­jiacapa ema amaperu. Ema amaperu ticutipa máepenaquene. Tacahe, nacahepa ena achaneana:
—Tépena­samipa —nacahepa.
27 Tacahe, ema Jesús macara­ta­vauchapa, macaeche­pucapa ema amaperu. Tacahe, titupihapa ema amaperu, tiúripa. Tájina máichava.
28 Tacahe, te táequenepa, náiputsiacapa ema Jesús ena máimitureana. Nayase­recapa:
—¿Tájaha tacayemahi eta vahi várata­hahini vicuchu­cahini ema éreana mayehe ema amaperu? —náichapa.
29 Tacahe, majicapapa éma:
—Ema maca éreana, muraca­panahi éma. Eta ecuchu­siraina ena nani macuti­que­neanahi tavaraha íchanu­mayare eta eyuja­ra­siraina étapa eta íchiraya eta ayuna —máichapa.
Tiápechavavare ema Jesús tímereuchava eta máepenirayarehi
(Mt 17.22-23; Lc 9.43-45)
30 Tacahe, tiyana­na­varepa tipaicana. Nánucuhapa eta provincia Galilea. Vahi mávara­hahini ema Jesús eta nasamai­ri­ri­cahini ena achaneana eta nánucuirahi éna, machu nahapa­pi­ri­ca­pucaini eta máimitu­si­ra­vacahi ena máimitureana. 31 Eta máimitu­si­ra­vacahi, ánipa macahe:
—Nuti Manere­ji­runuhi ema Viya, járaja­painapa eta sácheyare eta máijara­si­ránuya mácani achane nayehe ena ticatia­na­ca­nuanahi. Ticara­ta­ca­nua­nayare, ticapa­ca­nua­na­yareva. Téhesera te mapana­que­nénapa sache eta népeniraya, néchepu­cayare —macahepa.
32 Énasera ena máimitureana váhiquene nacaicu­tia­rahini eta macaye­ma­quenehi. Natsiri­ha­ca­pasera nayase­re­cahini.
¿Nájahapuca ema apóstole ticapicahupana?
(Mt 18.1-5; Lc 9.46-48)
33 Tacahe, títeca­panapa eta te avasare Capernaúm. Te peti náiteca­pihahi, mayase­re­ca­vacapa ena máimitureana. Ánipa macahe:
—¿Tájahapuca eta ejica­pae­ma­ra­cacahi eta epaisi­rapahi te achene? —macahepa.
34 Tásiha, vahi najica­pahini, taicha vahi návara­hahini náimereu­cha­vahini eta najica­pae­ma­ji­ri­ca­cai­rapahi eta nájahai­ra­ya­repuca mácani ticapi­ca­hu­panahi. 35 Tásiha, téjacapa ema Jesús. Máichuha­muripa ena dócequeneana eta napauchi­rayare náejaca eta te machacaya. Tacahe, máichavacapa:
—Nácani navarahahi ticapi­ca­hu­pa­na­nayare te etaracu, tavaraha náechapa­ji­ri­cavaca namutu ena nachamuriana. Nacachu­ri­cayare eta náemuna­raivahi nayehe ena apamuriana —máichavacapa.
36 Tacahe, máichuhapa ema émana amape­ruchicha. Majupacapa te namirahu éna. Tacahe, máichavacapa:
37 —Nácani tijaca­pa­nayare ena amaperuana níchave­nénahi núti, ena nani yátupi náimerecaya eta náemuna­si­ranuhi núti taicha tímicu­ti­ji­ri­cavahi nútinahini najacapa. Taicha nácani tijaca­pa­nuanahi núti, éneri­chu­yareva tacahehi eta najaca­pirahi ema Ticachichanu, ema tivane­canuhi —máichapa.
Tímicatacahavianahi nácani vahi ticatianacahaviana
(Lc 9.49-50; Mt 10.42)
38 Tacahe, ema Juan mametacapa, ánipa máicha:
—Tata maestro, vímahahi ema émana achane máquiji­ca­vacahi ena éreanana te píjare ticuti­rinehi pítinahini píjaraca eta máitupa­ji­jia­si­ravahi. Tásihasera vicavacahi éma, taicha vahi viúmuri­vai­nahini —máichapa ema Juan.
39 Émasera ema Jesús máichapa:
—Vahi ecucavaca éma. Taicha te máichahipuca ema mácani eta tiáramicare, mámapicahi eta níjare, vahi macaeca­hi­nuhini. 40 Tímica­ta­ca­havianahi nácani vahi ticatia­na­ca­ha­vianahi. 41 Jéhesare, nácani ticumpi­ra­chaheana eta une éti étaripa táichavenera eta étirahi nuchane­ra­nai­rahehi nuti Cristo, vahi námapu­ru­jimahi. Yátupihi ticava­chae­que­nea­na­yarehi éna —macahepa.
Ichape eta máicuñayare mácani tímiaquipaica te pecatu ena amaperuana
42 Tímiyanava eta máimitu­re­sirahi ema Jesús, ánipa macahe:
—Tacutiquene mácani tímiáqui­paicaya nácani ena téhica­nuanahi mánsuque­neanahi. Tiúripa­na­hi­pucaini táijahú­cha­vahini máepenahini mativai­nahini éma. Váhiri­chu­pucaini macucai­cu­ñahini, taicha vahi macuimia­qui­pai­cahini ena téhica­nuanahi —macahepa.
Ecunevaicha ichape, machu náepujuquichahe eta te yucu máemahacacaquene
(Mt 18.6-9; Lc 17.1-2)
43-48 Éneri­chuvare máichavacapa:
—Jéhevare, te tavara­hapuca táimipe­ca­tu­ra­cha­heyare eta evahu, tapami­si­ra­hé­na­papuca íchayare eta tamauri­queneana, tiúripana eyuchatica, apaesa vahi tacuímiá­qui­paicahe tayehe eta pecatu. Étaripa eta ívape, te tavara­hapuca támahe íchayare eta tamauri­queneana, tiúripana eyucha­ti­cavare, apaesa vahi tacuímiá­qui­paicahe tayehe eta pecatu. Étari­pavare eta iúquiha, te táimiaqui­pai­ca­hepuca tayehe eta pecatu, tavarairahi táimahayare eta tamauri­queneana tájipa­racana, tiúripana evecu­hau­quichava. Taicha tiúripana eta ejaca­pa­carehi éti eta esiapiraina eta te mávasa ema Viya, tayanapane táejiaca­vapuca eta iáquehe. Páurehe­sa­misera éti, te náepuju­qui­cha­hepuca eta te yucu infierno, tayana­panéni tamutu­cha­hahini eta iáquehe. Taicha ánaqui máemaha­ca­ca­quenehi eta yucu. Máitavacaca eta ecata­ji­vai­ra­nayare. 49 Tacuti eta vépura­rajica eta icheve eta viniru, ene nacaheyare ena tiyana te yucu, ticaepu­ra­ra­ca­sia­nayare tayehe eta yucu. ­
Vahi ecuisapa táepaha eta ecamunucarevahi
(Mt 5.13; Lc 14.34-35)
50 Eta icheve, tétavi­cavahi eta táurivahi, taicha ticamu­nu­carehi. Ene ecaheyare éti eta ecamu­nu­ca­revahi eta nayehe ena achaneana. Váhi tacuepaha eta ecamu­nu­careva. Vahi ecucuti eta tajachira eta icheve, taicha tájina eta táicheve­vai­nahini. Tacuijavare tahapa­picahe eta iúrivahi —máichapa ema Jesús.