11
Eta máepenira ema Lázaro
Matiarihi ema achane ticaijare Lázaro. Éma, máemuna­ca­sarehi ema Jesús. Ticavasahi tayehe eta avasa­rechicha ticaijare Betania, návasa­hivare ena mapara­pe­naveana, esu María ésupa esu Marta. Te jena sácheana, ticajumahi muraca ema achane. (Esu suca María, ésuhi esu tisipa­pe­vachahi ema Jesús tayehe eta táijiye­quenehi perfumeama. Suájape­va­cha­hivare te suchutimaca.) Tacahe, ena náni apinana esenana ticapa­ra­pe­cacana náimiva­ne­recapa, nameta­pa­na­yarehi ema Jesús eta macaju­mairahi muraca ema Lázaro. Te máechapa ema Jesús, macahepa:
—Eta juca jumare, vahi títaimahi ema Lázaro. Matupa­ra­hai­chusera me Viya, mavarairahi nímereca eta máitupa­ji­jia­sirava éma, nímere­si­ra­yareva eta nítupa­ji­jia­si­ravahi nuti Machicha, apaesa nacuna­chahavi ena achaneana —macahepa.
Jéhesare, ema Jesús yátupihi eta máemuna­sirahi ema Lázaro, énapa ena esenana mapara­pe­naveana. Váhisera mayana­va­nehini máimaha­panahíni ema máemuna­casare. Manasi­richaha apinahi sache. Tásiha, te apanapa sache, ema Jesús máichahavipa viti máimitureana:
—Viyana vichava te Judea.
Víti vijicapapa:
—Tata maestro, cáperichaha ena ticatia­na­ca­vianahi navarahahi ticapa­caviana. Tásiha, puiti pivara­haichaha piyanayare ánaqui nayehe —víchapa.
Ema Jesús máechaji­sihahi eta mavane­ca­sivahi. Máichahavipa:
—Vahi táeñamaváca­rehini. Yátupi eta sache ticayehe doce hora. Te vipaica te sáchemuhu, vahi vicáyutetuímahi taicha vímairi­ricahi tayehe eta tijarahi. 10 Nácanisera tipaicanahi te yátimuhu, ticayu­te­te­re­jia­na­yarehi taicha vahi náimairi­ri­cahini. Ema Tata tijanea­canuhi núti taicha nítauchahi tamutu eta mavara­ha­queneana. Vahi máisapahini jácani náichanuhini; tapaenumava máimaha tiuri —macahepa.
11 Tacahe, te táequenepa, macahe­varepa:
—Ema vémuna­casare Lázaro máenahi tímacahi. Nuyana­ya­resera nucaja­mi­pa­nayare.
12 Víti víchapa:
—Tata, te tímaca­hipuca éma, étapa táicutiarahi eta mativa­reraya —víchapa ema.
13-14 Víti vímija­chaichucha yátupihi tímaca. Tásiha, ema Jesús matupirupa timeta­ca­havihi:
—Tépenaipa ema Lázaro. 15 Núrisa­mu­resera eta májina­nuirahi eta ánaqui. Tiúripanaya eta eyehe taicha ímahaya eta níchaque­neyare apaesa esuapanu. Puiti viyanaya vímaha­pa­nayare —macahepa.
16 Tacahe, ema vichamuri Tomás máichahavipa viti machamuriana:
—Viyana víti apanavare. Te nacapa­capuca éma, nacapa­ca­ha­vi­rineva víti apanava —máichahavipa ema Tomás. (Tatiari­hivare eta máchucarapi Chame.)
Ema Jesús, ema téchahi eta macaeche­pu­si­rayare ena náepena­queneana, máimicha­vayare macaita­reca­
17-18 Tiuri, viyanapa vicaijuhe eta avasa­rechicha Betania. (Eta Betania tachacayahi eta Jerusalén, apina kilómetro y medio eta tayere­hivahi.) Tásiha, te viánehipaipa, timeta­ca­ha­vianapa cuátroripa sache eta náecarairahi ema Lázaroini. 19 Camuria­na­hi­cha­hasera ena achaneana te napena ena mapara­pe­naveana, esu Marta ésupa esu María. Nacami­ti­si­ri­panahi apaesa vahi nacuiya­ha­ra­cavaicha ena apinana. 20 Tacahe, te suéchapa esu Marta eta máiteca­pi­ra­yarehi ema Jesús, tiyanapa suácapahi. Ésusera esu María sunasi­richuhi te tajuhe eta peti. 21 Te suéchajicapa esu Marta ema Jesús, sumetacapa eta máepenirahi ema suparapeini. Tásiha, suíchapa:
—Tátachicha, te pitiari­hi­nahini eta ani, vahi ñicuepe­nahini eñi nuparapeini. 22 Váhisera néñamava. Nucasi­ñavihi eta piyehe. Pímahainepa píti eta pícharacaya eta piyasea­si­rayare eñi Viya —suíchapa.
23 Ema Jesús majicapapa:
—Tiuri eta péñamirahi ema piparape. Váhisera picupica. Tichavayare títareca te pimirahu —máichapa.
24 Esu Marta suíchavarepa:
—Yátupi, Tata, néchahi eta ñichavi­rayare títareca te táitecapapa eta sácheyare náechepu­siraya ena náepena­queneana —sucahepa.
25 Ema Jesús máichavarepa:
—Jéhevare núti, nucaita­rerahi nácani nucaeche­pu­reanaya. Táitusiava numetacavi: Nácani tisuapa­nua­nayare, tayana­pa­nepuca náepena, nucaita­re­ca­ya­resera núti. 26 Ene ecaheyare éti éhica­nuanahi, tayana­pa­nepuca épenayare, nútisera nucaita­re­ca­heyare. Tásiha, tájinapa tímiape­chaimahi épenahini. ¿Pisuapa­nupuca eta níchiravihi? —máichapa.
27 Ésu sujicapapa:
—Nusuapavi, Tata. Pítira yátupiquenévihi Cristo, Ñichichavi eñi Viya. Pítiripa piti vicucha­paquenévihi píteruyarehi te juca apaquehe —suíchapa.
Ema Jesús tíyaha te tachacaya eta máecari ema Lázaro
28 Te títapi­ricapa eta suéchaji­sirahi esu Marta mayehe ema Jesús, tiyanapa suíchuha­panahi esu suparape María. Sujajaicapa, ani tacahehi eta suíchirahi:
—Eñi Maestro ñirarihi eta ani. Ñicava­nairipi piyanayaréji —suíchapa.
29 Te susamapa esu María eta matiari­hirahi ema Jesús, téchepu­ru­ca­vanepa. Tiyana­varepa suácapahi. 30 Taicha ­ ema Jesús vuíchaha máiteca­pahini te napena. Manasi­richuhi eta te suácapinehi esu Marta. 31 Eta náimairahi ena suchimarana eta suéchepu­sirahi súchusirahi esu María, tiyananapa náehieque­nehahi. Náimijachahi éna tiyana­yarehi ésu te máecari ema suparapeini, tíyaha­pa­na­yarehi.
32 Tacahe, te suíteca­pauchapa ema Jesús, esu María sutupirupa tépuyucahi te máivape­chacaya. Tásiha, suíchapa:
—Tátachicha, te pitiari­hi­nahini eta ani vahi ñicuepe­nahini eñi nuparapeini —suíchapa.
33-35 Tásiha, tíyahapa esu María, énapa ena téhica­napahi ésu. Eta máimairahi ema Jesús eta náiyairahi, ticati­sa­mu­re­va­varepa éma apanavare. Tíyaha­varepa. Tásiha, mayase­recapa:
—¿Táviha écarihahi? —máichapa.
Ena najicapapa:
—Yare, Tata, pímaha.
36 Tacahe, ena natiari­hi­queneana eta náimairahi eta máiyairahi ema Jesús, téchaji­ca­canapa:
—Piáha. Tíyahavaréra éma apanava. Tétavi­ca­vahipucáji eta máemuna­sirahi —nacahepa.
37 Ena apamuriana, ánivare nacahe:
—Ema maca ticaimai­ri­ricahi ema púchuqui. ¿Tájahapuca vahi macana­ra­cahini ema Lázaroi­nisami, apaesa vahi macuepenahini? —nacahepa.
Eta máechepusira ema Lázaro te máecari
38 Tacahe, ichape eta macati­sa­mu­re­vairahi ema Jesús. Mapauchapa eta ecari naseca­jueruhi te mari. Tatiari­hivare eta márime tajiha­jacahi eta tapajacura eta ecari. 39 Tacahe, ema Jesús mavane­ca­vacapa:
—Ecaerajica eta jara tachujihi eta máecari.
Ésusera esu Marta suíchapa:
—Tata, németeaca tijecheripa jácani taicha cuátrorípahi sache eta ñépenirahi ­ —sucahepa.
40 Ema Jesús máichavarepa:
—Cápachi numeta­cavipa, te pisuapanu yátupina, pímahayare eta macuna­cha­ca­revahi ema Viya taicha nímerecaya eta tamutuirahi marataha —máichapa.
41 Tacahe, nacaera­jicapa eta márime. Tásiha, ema Jesús máesenicapa te anuma, tiyuja­ra­ca­numapa:
—Tata, nuhasu­lu­pa­yachavi eta pisami­ranuhi. 42 Váhiquene péñauchanu eta jácani nuyasea­ruviana. Puiti nuyaseacavi eta pítupa­jijiásirava, apaesa náimaha ena nani achaneana natiari­hi­que­neanahi, apaesa nacunachavi. Náechavare eta pítirahi pivanecanu —macahepa éma.
43 Te títapi­ricapa eta mayuja­ra­sirahi, máimara­racapa eta ecari. Tipiaracapa muraca, ánipa macahe:
—Lázaro, péchepuca eta te jara piávihahi. Yare, piúchuca —máichapa.
44 Tacahe, ema máepenaquenénihi tiúchucapa. Mámapaichuhi eta máyuru­hanahi étapa eta máepaca­mirahi. Tásiha, ema Jesús mavane­ca­vacapa naveruruaca eta máyuru­hanahi, apaesa tiyana­yarepa te peti.
Ena tuparai­rucana napane­rechapa nacara­ta­ca­yarehi ema Jesús
(Mt 26.1-5; Mr 14.1-2; Lc 22.1-2)
45 Tacahe, ena suchima­ranahi esu María, eta náimairahi eta juca máichaquenehi ema Jesús, camuria­na­rinehi ena tisuapanahi éma. 46 Natiari­hisera ena apamuriana tiyananapa nayehe ena fariséoana ticatia­na­cahahi ema Jesús. Eta namauri­sirahi eta juca, tiyanana nameta­pa­navaca ena tuparai­ru­ca­na. 47 Tacahe, ena tuparai­rucana náimichuhapa namutu ena juéseana, ticuru­ji­ca­canapa. Tásiha, nacahepa:
—¿Tájaha víchara­ca­vayare, tátanaveana? Ema maena achane Jesús, tétavi­cavahi eta máitupa­jijiási­ravahi máichahi eta tiárami­careana. 48 Vahi táuricahini vísapahini máimiya­na­vahini máitare­cahini, machu námuturiana náehica ena achaneana, masapi­hai­na­papuca nasuapayare éma. Machu ena aquenucana romanoana náimija­chi­na­papuca tatiari­hiyare eta tíñepiyare. Tisema­nai­na­papuca. Náraja­pai­na­papuca eta ani. Náquipai­si­na­ha­vi­na­papuca eta viávasa. Nasapi­hai­na­papuca tivere­ji­ca­ha­via­nayare eta viávacu­reanahi —nacahepa.
49 Matiarihihi ema achane ticaijarehi Caifás. Émahi ema ichape­quenehi tiyuja­ra­carahi te jena áñohi. Tacahe, máichavacapa éna:
—Éti vahi ímatie­queneha eta víchara­ra­ca­vayare. 50 Németeaca núti tiúripana máepena ema émanaina achane mavachareca eta náitare­siraina namutu ena apamuriana achaneana —máichavacapa.
51 Eta juca máechaji­ri­ruvahi ema Caifás, váhinéni étainahini táichahini eta máechema­raivahíni éma. Étahi eta émairahi ema ichape­quenehi tiyuja­ra­carahi te jena áñohi. Manaca­sa­mu­re­ruichuhi ema Viya eta máechaji­sihahi eta máepeni­rayare ema Jesús náichavene ena israelítana. 52 Étasera juca máepeni­ra­yarehi ema Jesús, mavacha­re­cainapa eta naviurevahi namutu nácani machane­ra­na­yarehi ema Viya te apana­pa­ne­ne­queneana avasareana. Vahi tácari­chuhini eta naviurevana ena israelítana. Taicha te táequenénapa, mavarahahi macuru­ji­mu­ri­ha­yarehi, étamu­ria­na­yarehi namutu éna.
53 Tacahe, tacutipa eta napane­reruhi ena tuparai­rucana eta nacapa­si­rayare ema Jesús. 54 Eta tacahe, ema Jesús vaipa máimere­ca­vahini eta te Jerusalén. Majuni­jicapa eta Judea. Tiyanapa eta te mávapahi apaquehe tachacaya eta avasare ticaijare Efraín. Manasi­panapa ánaqui, vítipa viti máimitureana.
55 Tacahe, semanayare eta Pascua, vipiestara viti israelítana. Namutu ena achaneana tiávihana te apanana avasareana tiyana­ra­canapa tayehe eta Jerusalén. Tisipa­ha­ca­va­na­yarehi taicha náimijachahi ani tacahehi tacuija nacuqui­chi­ravaina eta náimere­si­ra­vayare me Viya. 56 Tacahe, ena achaneana nacune­paipahi te Jerusalén ema Jesús. Eta návihairahi te Templo, téchaji­ri­ca­ca­naripa. Ánipa nacahe:
—¿Tájaha ecayema? ¿Títeca­yarepucáji ema Jesús puiti juca piéstaya? —nacahepa.
57 Énaripa ena tuparai­rucana tivane­re­canapa ena ticunea­nayare ema Jesús. Te matiari­hi­napuca, nameta­pa­na­yarepa ena tuparai­rucana. Tásiha, éna náimica­ra­ta­ca­yarepa.