13
Olugero lwʼomusigi
(Mak 4:1-9; Luk 8:4-8)
Awo oku lunaku olunyere oolwo oYesu nʼawuluka omu nyumba, nʼayaba oku mbale kwʼenyanza oGaliraaya, nʼatyama. Ekiziima kyʼabantu kinene ni kikumbaanira egyali, kale awo oYesu nʼaniina omu lyato, era nʼalityamamu, ngʼekiziima kyʼabantu kyonakyona kyemereire oku mbale kwʼenyanza.+ Era nʼabasonzolera ebintu bingi ngʼakolesya ngero ati, “Wabbairewo omulimi eyaabire okusiga ensigogye. Oweyabbaire ngʼasiga, egimo gyagwire ku nzira, enyonyi ni giiza ni gigirya. Era ensigo egindi ni gigwa mwitakali eryʼoku bubbaalebbaale, tigyalwire ni gimera olwakubba eitakali eeryo tiryabbaire lyabiriri. Neye eisana oweryocerye eino ni liwotoca ebimera ebyo era ni bikala olwakubba emiri gyabyo gyabbaire tigyabiriire ansi omwitakali. Ensigo egindi ni gigwa mwitakali eryabbairemu amawa, kaisi ni gakulira aamo nʼensigo egyo, kale amawa ago ni gagiita. Nʼensigo egindi ni gigwa omwitakali erisa, ni gimera, era ni gibala ensigo egindi 100, nʼegindi 60, nʼegindi 30. Aale omuntu aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula.”
Ekigeresya engero
(Mak 4:10-12; Luk 8:9-10)
10 Awo abeegi ni baigerera egiri oYesu ni bamubuulya bati, “Lwaki oyegesya abantu mu ngero?” 11 Kale iye nʼabairamu ati, “Inywe mwasunire enkabi egyʼokumanya ebyama ebikwata oku bwakabaka bwʼomwigulu, neye abantu abo ibo tibagisunire. 12 Ekyo kityo olwakubba oyo aali nabyo balimwongeraku nʼebindi, era nʼabba nabyo bingi ino. Neye oyo abula, nʼakatono akaali nako balikamutoolaku.+ 13 Enu niiyo ensonga lwaki ntumula nabo mu ngero:
‘Newankubbaire babonia neye nga tibeezya kumanyica;
newankubbaire bawulisisya neye nga tibategeera ebintumula.’
14 “Era kituukirire mwibo oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi Isaaya ati:
‘Amatwi gaanywe gawuliranga ebintumula,
neye nga kwibyo mpaawo ekimutegeeraku naire;
amaiso gaanywe gabonianga,
neye nga mpaawo ekimubona naire.
15 Ekyo kityo olwakubba abantu abo basuukire maisiyaaye
ni bateezya kuntegeera niki ekinanyere ekyendi,
basinyiire amatwi gaabwe ni gasiyalala batyo ni bateezya kuwulira ebyo ebimbakoba.
Era nʼamaiso gaabwe gayofuwaire ni bateezya kubona ebyo ebinkola.
Neye singa tiniikyo, bankategeire niki ekinanyerenyeere ekyendi,
nʼebyo amaiso gaabwe ebigabona nga nkola,
nʼebyo amatwi gaabwe ebigawulira nga ntumula egibali.
Batyo bankacuukire omu myoyo gyabwe ni baira egyendi, era ni mbalokola.’+
16 “Neye inywe muli bʼenkabi olwakubba amaiso gaanywe gabona, nʼamatwi gaanywe gawulira. 17 Ekyo kityo olwakubba mbakobera amazima nti abanaabbi bangi nʼabantu abatuukirirye beegombere okubona ebimubona, ni batabibona, nʼokuwulira ebimuwulira, ni batabiwulira!”+
OYesu asonzola olugero lwʼomusigi
(Mak 4:13-20; Luk 8:11-15)
18 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Aale atyanu muwulire amakulu gʼolugero lwʼomusigi. 19 Ensigo egyagwire oku nzira, niibo abantu abawulira obukwenda obukwata oku bwakabaka bwʼomwigulu era ni batabutegeera, era oSitaani nʼaiza nʼabutoola omu myoyo gyabwe. 20 Kaisi ensigo egyagwire omwitakali eryʼoku bubbaalebbaale, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba era ni bakyaniriza mangu nʼeisangaalo. 21 Neye ni babba ooti bimera ebidamba emiri egyabirira nakimo ansi omwitakali. Ibo baikirirya ekibono kya Kibbumba okumala ekiseera kityayi kiti, kaisi owebagwa omu bigosi ooba okubayiigaania olwʼekibono kya Kibbumba amangu ago ni bakizwaku. 22 Igyo egyo egyagwire omwitakali eryamereremu amawa, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba. Neye okweraliikirira ebintu byʼe kyalo nʼokubabbeyabbeya nʼebya busuni nʼamasanyu gʼekyalo kinu, owebifuga emyoyo gyabwe bikaisya ekibono kya Kibbumba okubabbeera okukola ebikole ebisa. 23 Neye ensigo egyo egyagwire omwitakali erisa, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba nʼomwoyo omusa nakimo, kaisi ni bakikuuma era ni beekalangula okukolanga ebikole ebisa. Ekikoba kiti abantu abo ni babba ooti kimera ekyabalire, ngʼonsigo omoiza abala emirundi 100, ooba 60, ooba 30.”
Olugero lwʼebisubi ebikolokosimbo
24 Awo, tete oYesu nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼomuntu eyasigire ensigo egyʼengaano ensa omu musirigwe. 25 Neye obwire abantu owebabbaire nga bagonere, omulabewe nʼayaba yena nʼasigamu ensigo gyʼebisubi ebikolokosimbo, era ni yeeyabira. 26 Kale engaano owegyamalire okukula ni gisowola era ni gisulya ebigala, awo ebisubi ebyo byona ni byeraga.” 27 Kale awo abaweererya ba nanyere omusiri ni baaba ni bakoba onyere bati, “Musengwa, kaisi titwasigire nsigo ensa omu musiri? Kaisi tete ebikolokosimbo ebyamereiremu byazwire yaina?”
28 Awo iye nʼabairamu ati, “Omulabe niiye eyakolere ekyo.” Kaisi abaweereryabe ni bamubuulya bati, “Otaka twabe tubiiyemu?” 29 Neye iye nʼabairamu ati, “Bbe muleke, olwakubba owemwabba mubiiyamu, mwezya okwiyiramu nʼengaano gyona. 30 Wazira muleke byonabyona bikulire aamo paka okwikesa. Omu kiseera ekyo, nalikoba abakesi nti, ‘Musooke mukumbaanie ebikolokosimbo mubisibe binywa babyoce, kaisi engaano mugikumbaanie era mugireete omu kideero kyange.’ ”
Olugero lwa kansigo aka kalidaali
(Mak 4:30-32; Luk 13:18-19)
31 Awo oYesu nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼakansigo aka kalidaali, iko omuntu akeyatwaire nʼakakoma omu musirigwe. 32 Waire nga kamo oku bunsigo obukira okubba obutono omu nsigo gyonagyona, neye owekamera, kakula ni kasuuka kimera kya syodo ekinene ekikira ebirime bya syodo ebindi byonabyona ebibba omu musiri. Era ni kibba ooti musaale, nʼenyonyi ni girukaku ebisaasiriro nʼokusiibanga omu masaga gaakyo.”
33 Tete oYesu nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼobukazumbulukuca obutono buti, ibwo omukali obuyakoleserye okusumba emigaati. Waire wona yakandire obusye bungi, obukazumbulukuca bwasalaaniire omu gutole gwonagwona.”+
OYesu ekiyazwireku nʼakolesya engero
(Mak 4:33-34)
34 OYesu yayegesyanga ebintu ebyo byonabyona abantu ngʼakolesya ngero. Mpaawo ekiyabakoberanga nga takoleserye ngero. 35 Ekyo kyabbaire kityo kaisi oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi kituukirire, ekikoba kiti:
“Nalitumula nga nkolesya ngero;
nalibbutula ebimbaire nkaali okubiikulira abantu,
okuzwera omu kubbumba kwʼekyalo.”+
OYesu asonzola olugero lwʼeisubi okolokosimbo
36 Awo oYesu nʼazwa omu kiziima kyʼabantu, era nʼayaba omu nyumba. Era abeegibe ni baaba egyali, ni bamukoba bati, “Otusonzolere amakulu gʼolugero lwʼeisubi okolokosimbo omu musiri gwʼengaano.”
37 Kale oYesu nʼabairamu ati, “Iye asiga ensigo ensa niiye oMwana wa Muntu. 38 Era omusiri niikyo ekyalo, igyo ensigo ensa niibo abantu abo abakola oKibbumba ebyataka. Kaisi eisubi okolokosimbo, niibo abantu abakolera oku bya Sitaani. 39 Era omulabe eyalisigiremu niiye oSitaani. Eikesa niiyo enkomerero yʼekyalo kaisi abakesi niibo abamalaika. 40 Kale kityo nakimo ngʼeisubi okolokosimbo owebalikumbaania ni balyoca, niiye owekyalibba oku nkomerero yʼekyalo. 41 OMwana wa Muntu yalituma abamalaikabe, okulondamu omu bantu bʼobwakabaka bwʼomwigulu abo bonabona abazweraku abantu okukola ebibbibibbi, nʼabo bonabona abakola ebibbibibbi. 42 Era abantu abo balibasindika omu musyo ogwʼamaani eino, eeyo ewalibba okukunga nʼokuŋiiya amaino. 43 Kaisi abantu abatuukirirye bamesye ooti isana nga bali omu bwakabaka bwa Itewabwe. Aale omuntu aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula!”
Olugero lwʼekyobusuni ekibise
44 Awo oYesu tete nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼekyobusuni omuntu ekiyabisire omu musiri, kaisi omuntu ogondi nʼakivumbula era yena nʼakibisa awandi tete. Era olwʼeisangaalo eringi eriyabbaire nalyo nʼayaba nʼatunda ebintubye byonabyona ebiyabbaire nabyo, nʼagula omusiri ogwo.”
45 OYesu nʼabagerera ati, “Tete obwakabaka bwʼomwigulu era tubufaananiaku nʼomuntu omusuubuuzi, eyabbaire anoonia amabbaale agʼebbeeyi. 46 Era oweyavumbwire eryʼebbeeyi eino egiriri, yaabire nʼatunda ebintubye byonabyona ebiyabbaire nabyo, nʼaligula.”
Olugero lwʼakatimba kʼenyanyi
47 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Era tete obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼakatimba kʼenyanyi, abazibuli akebategere omu nyanza ni bapapalya enyanyi egya buli ngeri. 48 Kaisi owekaizwire, abazibuli ni bakakuusira oku lukalu. Awo ni batyama ni balondyamu enyanyi ensa ni bagiteeka omu biibo, kaisi embiibbi ni bagidyaka eedi. 49 Era kityo niiye owekyalibba oku nkomerero yʼekyalo. Abamalaika baliiza ni baabulamu abantu abakola ebibbibibbi mwabo abatuukirirye. 50 Kaisi abo abakola ebibbibibbi balibasindika omu musyo ogwʼamaani eino, eeyo e walibba okukunga nʼokuŋiiya amaino.”
51 Kale awo oYesu nʼabuulya abeegibe ati, “Mutegeire ebintu ebyo byonabyona ebimbeegeserye?” Ibo ni bamwiramu bati, “Niikyo ekyo.” 52 Awo nʼabakoba ati, “Kale atyanu buli mukugu omu byʼaMateeka ga Musa, iye asuuka omwegi omu bwakabaka bwʼomwigulu, ali ooti muntu aali nʼenyumbaye kaisi omu kisenge ekyabisamu ebintu, nʼatoolerangamu ebintu ebiyaaka nʼebikaire.”
Abʼe Naazaleesi bagaana oYesu
(Mak 6:1-6; Luk 4:16-30)
53 Awo oYesu oweyamalire okubagerera engero egyo, nʼazwa omu kitundu ekyo, 54 nʼayaba e Naazaleesi omu kibuga kyʼe waabwe nʼatandiika okwegesya omwikumbaaniro lyabwe. Era abantu ni bawuninkirira, ni bakoba bati, “Omusaiza onu yasunire atya amalabuki ago nʼobwezye okukola ebyewunyo binu? 55 Oyo tiniiye omutaane wa mubaizi? Omaaye tiniiye ogubeeta oMalyamu? Nʼabagandabe tiniibo oYaakobbo nʼoYusufu,* nʼoSimooni nʼoYuda? 56 Era aboonyokobe bonabona tibabba kwaiswe kunu na iswe? Kaisi oolwo atoola yaina amalabuki agatyo nʼobwezye obwo bwonabwona?” 57 Awo ni bamukwatira engongi.
Neye iye oYesu nʼabakoba ati, “Onaabbi bamuwa ekitiisya wonawona okutoolaku omu kitundu kyʼe waabwe, nʼomu nyumba yʼe waabwe.”+
58 Era eeyo tiyakolereyo ebyewunyo ebingi olwakubba abantu baayo tibabbaire nʼokwikirirya.
+ 13:2 13:2 Luk 5:1-3 + 13:12 13:12 Mat 25:29; Mak 4:25; Luk 8:18; 19:26 + 13:15 13:15 Isa 6:9-10 + 13:17 13:16-17 Luk 10:23-24 + 13:33 13:33 Luk 13:20-21 + 13:35 13:35 Zab 78:2 * 13:55 13:55 Omu Biwandiike ebimo bamweta Yose. + 13:57 13:57 Yok 4:44