1 Vennad ja õed, (ma räägin siin inimestele, kes tunnevad seadust),* kas te ei näe, et seadusel on volitused kellegi üle ainult siis, kui ta on elus? 2 Näiteks abielunaine on seaduse järgi oma abikaasaga seotud sel ajal, kui abikaasa on elus, aga kui mees sureb, siis saab naine vabaks oma seaduslikust kohustusest mehe ees. 3 Seega, kui naine elab teise mehega sel ajal, kui tema abikaasa elab, rikub naine abielu. Aga kui naise mees sureb ja ta abiellub seejärel teise mehega, siis ei ole ta abielurikkumises süüdi.

4 Samamoodi, mu sõbrad, olete surnud seadusele Kristuse ihu kaudu ning seega kuulute nüüd kellelegi teisele − Kristusele, kes äratati surnuist üles −, et me võiksime elada viljakat elu† Jumalale. 5 Sel ajal kui meid valitses vana olemus, tegutsesid meis patused ihad (nagu nähtub seadusest) ja tõid kaasa surma. 6 Aga nüüd oleme seadusest vabastatud ning oleme surnud sellele, mis hoiab meid ahelais, et me saaksime teenida vaimu uudsuses ja mitte seaduse vana kirjatähte.

7 Mida me siis järeldame? Et seadus on patt? Muidugi mitte! Ma ei oleks teadnud, mis on patt, kui seadus ei oleks seda määratlenud. Ma ei oleks mõistnud, et teiste inimeste asjade endale tahtmine on vale, kui ei oleks seadust, mis ütleb: „Ära ihalda endale seda, mis kuulub kellelegi teisele.“‡ 8 Kuid selle käsu kaudu leidis patt võimaluse õhutada minus igasuguseid isekaid soove, sest ilma seaduseta on patt surnud. 9 Ma elasin, mõistmata, mida seadus tegelikult tähendab, aga kui sain aru käsu tähendusest, ärkas patt taas ellu ja ma surin. 10 Ma avastasin, et seesama käsk, mis oli mõeldud elu toomiseks, tõi hoopis surma, 11 sest patt leidis käsu kaudu mooduse minu petmiseks ja kasutas käsku minu tapmiseks!

12 Siiski on seadus püha ja käsk püha, õige ja hea. 13 Kas nüüd miski, mis on hea, tapab mind? Muidugi mitte! Kuid patt ilmutab end patuna, kasutades head minu surma põhjustamiseks. Niisiis ilmneb käsu abil, kui halb on patt tegelikult. 14 Me mõistame, et seadus on vaimulik, kuid ma olen liigagi inimlik,§ patu ori. 15 Ma tõesti ei saa aru, mis toimub. Ma teen seda, mida ma ei taha teha, ja ma vihkan seda, mida ma teen! 16 Aga kui ma ütlen, et ma teen seda, mida ma ei taha, näitab see, et ma tunnistan, et seadus on hea ja õige. 17 Seega ei ole see enam mina, kes seda teeb, vaid minus elav patt, 18 sest ma tean, et minus ei ole midagi head selles osas, mis puutub minu patusesse inimolemusse. Kuigi ma tahan teha head, ei ole ma selleks võimeline. 19 Head, mida ma teha tahan, ma ei tee; samal ajal halba, mida ma ei taha teha, seda ma just teen! 20 Ometi kui ma teen seda, mida ma ei taha teha, siis ei tee seda mina, vaid minus elav patt.

21 See on põhimõte, mille olen avastanud: kui ma tahan teha seda, mis on hea, on alati olemas ka halb. 22 Minu sisemisele olemusele valmistab Jumala seadus rõõmu, 23 kuid ma näen enda sees tegutsemas teistsugust seadust, mis on sõjajalal seadusega, mida mu mõistus on otsustanud järgida, ja nii olen ma minu sees oleva patu seaduse vang. 24 Olen äärmiselt õnnetu! Kes päästab mind sellest ihust, mis põhjustab mu surma?* Tänu Jumalale, Sest tema teeb seda Jeesuse Kristuse, meie Issanda kaudu! 25 Olukord on selline: kuigi ma ise otsustan mõistusega kuuletuda Jumala seadusele, järgib mu inimloomus patu seadust.