9
1 Jeesus kutsus kaksteist jüngrit kokku. Ta andis neile väe ja mõjuvõimu kõigi kurjade vaimude üle ning võime haigustest terveks teha.
2 Siis saatis ta nad Jumala riigist kuulutama ja haigeid terveks tegema.
3 „Ärge võtke midagi teekonnale kaasa,“ ütles ta neile. „Ei käimiskeppi ega kotti, ei leiba ega raha, isegi mitte teisi riideid.
4 Kuhu majja te iganes sisenete, sinna jääge, ja kui lahkute sellest majast, siis lahkuge sellest paigast.
5 Kui inimesed keelduvad teid vastu võtmast, siis raputage linnast lahkudes tolm oma jalgadelt hoiatuseks nende vastu.“
6 Nad lahkusid ja läksid ümberkaudsetesse küladesse, kuulutasid head sõnumit ja tegid haigeid terveks kõikjal, kuhu nad läksid.
7 Nelivürst Heroodes kuulis kõigest, mis toimus, ja ta oli väga hämmeldunud. Mõned ütlesid, et Johannes on surnuist üles tõusnud,
8 teised, et Eelija on ilmunud ning mõned, et üks vanaaja prohvetitest on tagasi tulnud.
9 Heroodes ütles: „Ma olen kindel, et lasin Johannesel pea maha võtta. Kes siis on see mees? Ma kuulen tema kohta kõiki neid asju.“ Ja ta üritas leida võimalust Jeesusega kohtumiseks.
10 Kui apostlid tagasi tulid, rääkisid nad Jeesusele, mida nad olid teinud. Seejärel lahkus ta koos nendega ja läks linna nimega Betsaida.
11 Kuid rahvas sai teada, kuhu ta läks, ning järgnes talle sinna. Ta võttis nad vastu ja selgitas neile Jumala riiki ning tegi terveks need, kes vajasid tervendamist.
12 Õhtupoole tulid kaksteist jüngrid tema juurde ja ütlesid: „Sa peaksid rahva nüüd ära saatma, et nad saaksid minna lähedal asuvatesse küladesse ja majapidamistesse ning otsida endale ööbimiskoha ja toitu. Siin, kus me oleme, ei ole midagi.“
13 „Andke teie neile midagi süüa!“ ütles Jeesus.
„Kõik, mis meil siin on, on viis leiba ja kaks kala. Kui sa just ei taha, et me läheksime kõigile süüa ostma,“ vastasid nad.
14 Kohal oli umbes viis tuhat meest.
„Pange nad umbes viiekümnestesse rühmadesse istuma,“ käskis ta oma jüngreid.
15 Jüngrid tegid nii, ja kõik istusid maha.
16 Jeesus võttis viis leiba ja kaks kala ning taeva poole vaadates õnnistas toitu ja tegi selle tükkideks. Ta andis jüngritele järjest toitu, et nad jagaksid seda rahvale.
17 Kõik sõid, kuni kõht sai täis, ja seejärel koguti kokku kaksteist korvitäit jääke.
18 Üks teine kord, kui Jeesus palvetas omaette ja temaga koos olid ainult tema jüngrid, küsis ta neilt: „Kes ma kogu selle rahvahulga arvates olen?“
19 „Mõni arvab, et Ristija Johannes, teised arvavad, et Eelija, ning mõned ütlevad, et üks vanaaja prohvetitest on surnuist üles tõusnud,“ vastasid nad.
20 „Aga kuidas on teiega?“ küsis ta. „Kes ma teie arvates olen?“
„Jumala Messias,“ vastas Peetrus.
21 Jeesus keelas neil rangelt sellest kellelegi rääkida.
22 „Inimese Poeg peab kogema kohutavaid kannatusi,“ ütles ta. „Rahva vanemad, ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad hülgavad ta. Ta surmatakse, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
23 „Kui keegi tahab mind järgida, siis peab ta ennast salgama, iga päev oma risti võtma ja mind järgima,“ rääkis Jeesus neile kõigile.
24 „Sest kui tahate oma elu säästa, siis kaotate selle; ja kui kaotate oma elu minu pärast, päästate selle.
25 Mis kasu oleks teil kogu maailmast, kui oleksite lõpuks kadunud või hävitatud?
26 Kui te häbenete mind ja minu sõnumit, häbeneb inimese Poeg teid, kui ta tuleb oma hiilguses ning Isa ja pühade inglite hiilguses.
27 Ma räägin teile tõtt: mõned siinseisjaist ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki.“
28 Umbes kaheksa päeva pärast sellest rääkimist võttis Jeesus Peetruse, Johannese ja Jaakobuse kaasa ning läks üles mäele palvetama.
29 Sel ajal kui ta palvetas, muutus tema näo välimus ning riided muutusid pimestavalt valgeks.
30 Säravas hiilguses ilmus kaks meest. Need olid Mooses ja Eelija. Nad hakkasid Jeesusega rääkima.
31 Nad kõnelesid tema surmast, mis pidi peagi Jeruusalemmas aset leidma.
32 Peetrus ja teised magasid. Kui nad ärkasid, nägid nad Jeesust hiilguses ja kaht meest tema kõrval seismas.
33 Kui kaks meest hakkasid lahkuma, ütles Peetrus Jeesusele: „Õpetaja, siin on hea olla. Teeme mõne varjualuse: ühe sulle, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.“ Tegelikult ei teadnud ta, mida ta räägib.
34 Kui ta alles rääkis, tuli pilv ja laienes nende üle. Nad olid pilvesse sisenedes kohkunud.
35 Pilvest kõneles hääl, mis ütles: „See on minu Poeg, Valitu. Kuulake teda!“
36 Kui hääl kõnelemise lõpetas, oli Jeesus seal üksinda. Nad hoidsid selle enda teada ega rääkinud tol ajal kellelegi, mida nad olid näinud.
37 Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla tulid, ootas Jeesust tohutu suur rahvahulk.
38 Üks mees rahva seast hüüdis: „Õpetaja, palun vaata mu poega! Ta on mu ainus laps.
39 Üks vaim vaevab teda ja ta hakkab siis karjuma. See vaim tekitab talle krampe ja laseb suust vahtu välja voolata. See ei jäta teda üldse rahule ja tekitab palju valu.
40 Ma palusin su jüngritel see vaim välja ajada, aga nad ei suutnud.“
41 „Missugune uskmatu ja rikutud rahvas te olete! Kui kauaks pean ma siia teie juurde jääma ja teid taluma?“ ütles Jeesus. „Too oma poeg siia!“
42 Kohe kui poiss tuli, tekitas kuri vaim talle krambid ja heitis ta maha. Kuid Jeesus segas vahele, noomis kurja vaimu ja tervendas poisi ning andis ta tema isale tagasi.
43 Kõik olid sellest Jumala väe ilmingust jahmunud. Aga kuigi kõik olid sellest hämmastunud, hoiatas Jeesus oma jüngreid:
44 „Kuulake tähelepanelikult, mida ma teile räägin: inimese Poeg antakse ära inimeste kätte.“
45 Aga nad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles. Selle tähendus oli nende eest varjatud, nii et nad ei mõistnud selle mõtet ning nad kartsid temalt selle kohta küsida.
46 Siis tekkis jüngrite keskel vaidlus, kes neist on suurim.
47 Kuid Jeesus, teades, mille üle nad vaidlesid, valis ühe väikese lapse ja võttis ta enda kõrvale.
48 Seejärel ütles ta neile: „Igaüks, kes võtab selle väikese lapse vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes mind läkitas. Kes iganes on teie seas väikseim, on suurim.“
49 Johannes hakkas kõnelema ja ütles: „Õpetaja, me nägime, et keegi ajas sinu nimel välja kurje vaime, ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei ole üks meist.“
50 „Ärge takistage teda,“ vastas Jeesus. „Igaks, kes ei ole teie vastu, on teie poolt.“
51 Kui Jeesuse taevasse minemise aeg lähenes, otsustas ta minna Jeruusalemma.
52 Ta läkitas käskjalad enda eel Samaaria küladesse, et asjad tema jaoks valmis panna.
53 Kuid inimesed ei võtnud teda vastu, sest ta oli otsustanud tõtata Jeruusalemma.
54 Kui Jaakobus ja Johannes nägid seda, küsisid nad Jeesuselt: „Õpetaja, kas tahad, et kutsume tule taevast alla, et see põletaks nad ära?“
55 Kuid Jeesus pöördus ja noomis neid.
56 Siis läksid nad edasi järgmisesse külasse.
57 Sel ajal kui nad kõndisid, ütles üks mees Jeesusele: „Ma järgnen sulle, kuhu iganes sa lähed!“
58 Jeesus lausus mehele: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, kuid inimese Pojal ei ole kohta, kuhu oma pead toetada.“
59 Ta ütles ühele teisele mehele: „Järgne mulle!“ Aga mees vastas: „Õpetaja, las ma lähen kõigepealt koju ja matan oma isa.“
60 „Las surnud matavad oma surnud,“ vastas Jeesus. „Sina mine ja kuuluta Jumala riiki.“
61 Veel üks mees ütles: „Issand, ma tahan sind järgida! Aga las ma kõigepealt lähen koju ja jätan oma perega hüvasti.“
62 Kuid Jeesus ütles talle: „Mitte keegi, kes on kord kündmist alustanud ja vaatab siis tagasi, ei kõlba Jumala riiki.“