15
Hɨr nesiuwe hɨm Jisas kerp ninaan me mɨtɨk iuwe gavman Pailat
(Mt 27:1-2, 11-14; Lu 23:1-5; Jo 18:28-38)
1 Wanewik toto, mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt iuwe hɨr netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr netike mɨt han yapɨrwe ne kaunsil hɨr han kitetim natɨpan. Epei au, hɨr nesenkek Jisas his mɨrak neriyaak neiyɨk nen newet mɨtɨk iuwe gavman Pailat ek.
2 Pailat hɨrak kitɨwekhi kar ik: “Ti Mɨtɨk Iuwe King ke mɨt ne Isrel o au?” Jisas ketpɨwek kar ik: “Hɨrak hɨm mit.”
3 Mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr nesiuwe hɨm Jisas yapɨrwe.
4 Te Pailat kitehi Jisas kar ik: “Ti pɨke etpor au a? Hɨr neswut hɨm yapɨrwe.”
5 Jisas kekintɨp, te Pailat han kekrit keriuwerek.
Mɨtɨk Pailat katɨp mɨt hɨr nanwis nil emu his me Jisas
(Mt 27:15-26; Lu 23:13-25; Jo 18:39–19:16)
6 Tito yapɨrwe nɨpaa ein me wɨ im mɨt hɨr nehis nempep menmen me Pasova hɨr nitehi Pailat hɨrak kakɨkaisiu weipɨr ke mɨtɨk hak nɨpaa hɨrak ken kekre wɨnak enuk.
7 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Barabas hɨrak kepu wɨnak enuk ketike mɨt enun yapɨrwe nɨpaa hɨr netike mɨt ne gavman hɨr nenepan, hɨr nenep mɨtɨk kiutɨp kaa.
8 Hɨr mɨt yapɨrwe nen niun Pailat nitɨwekhi hɨrak kakrɨak menmen nɨpaa ein hɨrak kɨprɨakem.
9 Hɨrak ketpor kar ik: “Yi han yaaik te hi eweti Jisas Mɨtɨk Iuwe ke Isrel hɨrak kaknen?”
10 Hɨrak kertei mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt hɨr epei newetɨwek Jisas nentar hɨr hemkre menepam han enuk neriuwerek.
11 Hɨr mɨt pris nɨkɨak han ke mɨt yapɨrwe te hɨr nitehi Pailat ke Barabas. Jisas au.
12 Pailat pɨke kitorhi kar ik: “Hi eweti Barabas, te hi arɨak mekam heriuwe mɨtɨk yi eiwis niuk mɨrak Mɨtɨk Iuwe King ke Isrel a?”
13 Hɨr pɨke natɨp nar ik: “Ti ewenkek Jisas ekɨntar nu tentarakɨt.”
14 Pailat ketpor kar ik: “Hi henmak? Hɨrak kɨrɨak mekam enum?” Te hɨr wen nɨnap nenɨne his iuwe natɨp nar ik: “Ti ewenkekik ekɨntar nu tentarakɨt.”
15 Pailat hanhan kakrɨak mɨt hɨr han yaaik. Te hɨrak kewetɨr mɨtɨk Barabas. Hɨrak katɨp mɨt nɨrak hɨr nanɨnep Jisas nanriuwe nɨpɨn. Hɨr nakɨp neriuwe nɨpɨn, Pailat hɨrak keriuwetek ken mɨt soldia nɨrak te hɨr nanɨno nanwenkek Jisas kakɨntar nu tentarakɨt.
Mɨt soldia hɨr nitetnaan Jisas
(Mt 27:27-31; Jo 19:2-3)
16 Mɨt soldia ne ami hɨr neit nɨmɨn wɨnak ke mɨtɨk iuwe, hɨr nari Jisas neiyɨk nen haau hak. Hɨr nenɨne mɨt han,
17 te hɨr neriuwet Jisas saket mɨre yɨwir, hɨr nime wiwɨr tɨktɨk enuk newisɨk keweikɨn paan kɨrak.
18 Hɨr nerp netpɨwek nar ik: “Haai, Mɨtɨk Iuwe King ke Isrel, ti epei han.”
19 Epei au, hɨr nenep paan kɨrak neriuwe niuk, hɨr nenikɨn tɨmank menterik, nitehɨr nemipɨn newenɨpiyek.
20 Hɨr nitɨtɨweknaan nenwesɨsek ere werek, hɨr neriuwetek (o neresɨwek) saket mɨre yɨwir, hɨr pɨke newis saket mɨrak menterik, hɨr neiyɨk nanɨno nanwenkekik kakɨntar nu tentarakɨt.
Mɨt newenkek Jisas kau nu tentarakɨt
(Mt 27:32-44; Lu 23:26-43; Jo 19:17-27)
21 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Saimon hɨrak haai ke Rufas ketike Aleksanda, hɨrak ke wit Sairini, hɨrak kepnen ni menep. Hɨr mɨt soldia hɨr neit nu tentarakɨt neiyɨk nimaasik hɨrak ekɨkerɨr nu ik ke Jisas.
22 Hɨr nari Jisas neiyɨk nen niun wit niuk mɨrak Golgota. Haiu meweikɨn hɨm haiu matɨp “Wit Paan Hesnu”.
23 Hɨr newet Jisas tɨpar wain marasin mekrerem, te hɨrak yɨnk kɨrak kekek au. Hɨrak kɨnapen te hɨrak kaam au.
24 Hɨr mɨt newenkekik kentar nu tentarakɨt, hɨr neit menmen mɨrak neretɨt satu neiyɨk nɨr menmen hɨr nantɨwem.
25 Wen hekrit iuwe wepni kehɨn kɨniu kan, hɨr newenkekik.
26 Hɨr newis hɨm mentar nu nenmak hɨr newenkekik nesiuwerek. Hɨr neiyɨm nen newisɨm mau men paan kɨrak. Hɨm im matɨp mar ik: “IK EK HƗRAK MƗTƗK IUWE KING KE ISREL.”
27 Hɨr newenkek mɨtɨkɨt enukɨt raskel wik tɨrɨak enum tetikerek. Hɨrak mɨtɨk kau ken ke his yaaim, mɨtɨk hak kau ken ke his henkik.
28 (Mar im hɨm me God nɨpaa mɨt newisɨm mau tɨwei hɨram epei man. Hɨram matɨp mar im: “Hɨr han kitet hɨrak kɨre mɨtɨk enuk raskel kɨrɨak menmen enum.”)
29 Mɨt kerek hɨr nan nen ein hɨr nitɨtɨweknaan netpɨwek nar ik: “Ko! Ti mɨtɨk kerek ti ewep wɨnak iuwe ke God ti pɨke eimaak me wɨ wikak?
30 Ti ekaap hɨrekes ekiuwe nu tentarakɨt ehɨrp tɨ.”
31 Mar im mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr nitɨtɨweknaan natɨpan nar ik: “Hɨrak kɨkaap mɨt han, te hɨrak kɨkaap hɨrekes taauye!
32 Ti Mɨtɨk God kehimɨtenit ti Mɨtɨk Iuwe ke Isrel, ti ekiuwe ehɨrp tɨ, te haiu mamrit han kitetit.” Mɨtɨkɨt hɨr newenkekikɨt tau niu tetikerek, hɨrakɨt tetpɨwek enuk tetikeri.
Jisas nepei kaa
(Mt 27:45-56; Lu 23:44-49; Jo 19:28-30)
33 Wepni kan kau nɨmɨn iuwe ere hɨnkewɨ, wɨtaan toto mɨwapɨn wit yapɨrwe.
34 Nepei hɨnkewɨ Jisas kenepɨp hɨm iuwe katɨp kar ik: “Eloi Eloi Lama Sabaktani?” Haiu meweikɨn hɨm haiu matɨp mar im: “God kai God kai. Kenmak te ti hɨnaiwɨra eweikɨn sip eweto?”
35 Mɨt han nerp menep hɨr nemtewek hɨr natɨp nar ik: “Eiyɨmtewek. Hɨrak kenɨne Ilaija.”
36 Mɨtɨk kiutɨp kesiuknen ken ein keit mosong o nɨk me wan eik (hɨram mɨre wum nɨkik), hɨrak kewis tɨpar wain mesine mekrerek, hɨrak kewisɨk kentar niyen pɨke kan kewetɨwekek kakɨmɨsek katɨp kar ik: “Haiu mamɨr te Ilaija kaknen kaknektɨn Jisas kakwisɨk kakɨrp tɨ o au.”
37-38 Jisas kenepɨp miutɨp hɨm iuwe, hɨrak kaa. Hɨrak kaa, laplap iuwe mɨwapɨn ya weipɨr me mɨt nehimɨtan em me God meit wɨnak iuwe ke God meit nɨmɨn ein hɨram mewep pɨnam pɨnam mau nɨmɨn mau niu ein ere men miun tɨ eim.
39 Hɨrak mɨtɨk iuwe kerek naanmɨpre mɨt soldia han, hɨrak kerp menep kɨr Jisas hɨrak kaa, hɨrak katɨp kar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak Nɨkan ke God.”
40 Miyapɨr han netikerek nerp ein, te hɨr nerp yanɨmɨn. Maria pe wit Magdala wetike Salomi, hɨr netike Maria miye pe Joses ketike nɨkik kɨrak Jems hɨr nerp ein.
41 Hɨr miyapɨr in nises Jisas me wɨ hɨrak kau keit provins Galili, hɨr newetɨwek menmen hɨrak kaam. Miyapɨr han yapɨrwe nɨpaa netikerek nan nen wit Jerusalem nerp ein.
Mɨt newis Jisas kekre hei iuwe kewen kinɨk keit mɨniu (o neiyɨp)
(Mt 27:57-61; Lu 23:50-55; Jo 19:38-42)
42-43 Maain petko matɨp, Josep ke wit Arimatia kan kɨr Pailat kentar hɨrak mɨtɨk iuwe hak ke kaunsil. Hɨrak kemerɨr God kaknen naanmɨpre mɨt. Hɨrak ap kɨnaain au, te hɨrak ken kɨr Pailat kitɨwekhi ke herwe yɨnk ke Jisas.
44 Pailat han kitet kar ik: “Jisas epei kaa? Ko!” Te hɨrak kenɨne mɨtɨk iuwe soldia kerek naanmɨpre mɨt soldia han, hɨrak kitɨwekhi me Jisas epei kaa o au.
45 Mɨtɨk eik ketpɨwek Jisas epei kaa, te Pailat kewis Josep kakɨthis herwe yɨnk kɨrak.
46 Josep hɨrak kewɨr pewek keit laplap yaaim mɨre hike, hɨrak kenke Jisas yɨnk kɨrak kewɨr laplap keweiknenik kewapɨnek kewisɨk kekre hei ke nan iuwe. Epei au, hɨrak keriuwet nan iuwe keiyepet hei hɨm kɨrak.
47 Maria pe wit Magdala wetike Maria miye pe Joses, hɨr nɨr wit Josep kewis Jisas kɨwaairi.