23
Hɨr nesiuwe hɨm Jisas kerp ninaan me mɨtɨk iuwe Pailat
(Mt 27:1-2, 11-14; Mk 15:1-5; Jo 18:28-38)
1 Mɨt ne kaunsil nemtau hɨm me Jisas epei au, mɨt yapɨrwe nekrit nari Jisas neiyɨk nen mɨtɨk iuwe gavman Pailat.
2 In ek hɨr newepyapɨrek natɨp, “Haiu mɨnapen mɨtɨk ik ek hɨrak kariyeinaan mɨt naiu ne Isrel, hɨrak ketpor ap emwetɨr pewek me takis emno mɨt ne gavman ke Rom, hɨrak katɨp hɨrak hɨrekes Krais, hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨn mɨt.”
3 Pailat kitɨwekhi, “Ti Mɨtɨk Iuwe king hinɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel a?” Jisas kewenhi katɨp, “Ti hɨrekes hetpim me hi kerekek.”
4 Epei au, Pailat keweikɨn katɨp mɨt iuwe pris netike mɨt yapɨrwe, “Hi ap hertei menmen enum hɨrak kɨrɨakem te hi atɨp hɨrak enuk. Au, hɨrak yaaik.”
5 Te hɨr newep hɨm natɨp hɨm iuwe, “Hɨrak hɨrekes kɨrɨak mɨt han kekrit kekrit neriuwe hɨm hɨrak ketporem. Hɨrak kinɨn kɨrɨakem keit provins Galili, ken kerer wit wit ke provins Judia te in ek hɨrak epei kan Jerusalem.”
Hɨr newepyapɨr Jisas nerp ninaan me mɨtɨk iuwe gavman Herot
6 Mɨtɨk Pailat kemtau hɨm mɨr im hɨrak kitorhi, “Hɨrak mɨtɨk ik ek ke Galili a?” Hɨr netpɨwek, “O, hɨrak hɨrekes ke Galili.”
7 Hɨrak kertei Jisas hɨrak ke mɨt kerek Herot naanmɨpror neit provins Galili, hɨrak keriuwetek ken kɨrek. Me wɨ im, Herot kan kau wit Jerusalem me wɨ kike keremem.
8 Mɨtɨk Herot hɨrak han yaaik kakɨr Jisas kentar hɨrak epei kemtau menmen me Jisas. Te hɨrak nɨpaa kemeriyɨwek kaktɨp kakɨrek. Hɨrak hanhan kakɨr Jisas kakrɨak menmen mɨt nɨpaa nɨrem au kakɨkaap mɨt kakriuwerem.
9 Te Herot kitehi Jisas yapɨrwe, te Jisas ap kewenhi katɨp hɨm mei miutɨp au.
10 Te mɨt iuwe ne pris netike mɨt newepyapɨr hɨm me Moses nekrit nerp natɨp hɨm manp nesiuwe hɨm Jisas.
11 Hɨr nerp nesiuwe hɨm Jisas, mɨtɨk Herot ketike mɨt nɨrak ne ami natɨp Jisas enum, nitetɨweknaan nerekyɨwek enum. Hɨr nemrɨwek laplap yaaim kerek mɨt iuwe namɨr te hɨr pɨke neriuwetek ken kakɨr mɨtɨk Pailat.
12 Me wɨ im keremem Herot ketike Pailat tekiyakɨt tau tentar Pailat keriuwet Jisas ken kɨrek. Hɨrakɨt nɨpaa tɨre mɨtɨkɨt enukɨt tepan.
Mɨtɨk Pailat katɨp mɨt nanwis nil emu his me Jisas
(Mt 27:15-26; Mk 15:6-15; Jo 18:39–19:16)
13 Mɨtɨk Pailat kenɨne mɨt iuwe ne pris, mɨt iuwe ne kaunsil netike mɨt yapɨrwe,
14 te hɨrak ketpor, “Yi epei yari mɨtɨk ik ek yeiyɨk yan, yi yatɨp hɨrak kari han ke mɨt In ek, hi epei hitɨwekhi me ninaan me yi mɨt yapɨrwe, te hi ap hɨnapɨn hɨrak kɨrɨak menmen enum kerek yi yetpewem em au.
15 Herot kɨnapɨnek te hɨrak kɨrɨak enum au. Te hɨrak kesiuwerek kan in. Mɨtɨk ik ap kɨrɨak menmei enum te hɨrak kaki au.
16 Hi atɨp mɨt nai nantenenik nanwaai nɨpɨn nankɨp te hi esiuwerek kakno.”
17 (Me wɨ Pasova mɨtɨk Pailat kɨnaaiwɨr mɨtɨk kiutɨp kerek nɨpaa kau kekre wɨnak enuk ek, hɨrak kakno mɨt neitei en.)
18 Mɨt yapɨrwe nererik en natɨp, “Einep Jisas. Enaaiwɨr mɨtɨk Barabas eknen ektike haiu mɨt, har ke nɨpaa me wɨ Pasova ti hɨnaaiwɨr mɨt han.”
19 (Barabas nɨpaa hɨr newisɨk kekre wɨnak enuk me menmen enum hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak ketike mɨt iuwe ne gavman nenepan te hɨrak kenep mɨtɨk kaa.)
20 Mɨtɨk Pailat hanhan kaknaaiwɨr Jisas kakno, te hɨrak pɨke kenɨne mɨt yapɨrwe ketpor kar nɨpaa hɨrak ketpim.
21 Te hɨr nɨnap natɨp, “Ewisɨk eku nu tentarakɨt! Ewisɨk eku nu tentarakɨt!”
22 Mɨtɨk Pailat pɨke ketpor ere wikak kar ik: “Te hɨrak kɨrɨak mekam enum te hi akɨp a? Hi ap hɨnapɨn menmen enum hɨrak kɨrɨakem te hi akɨp hɨrak eki! Hi hanhan mɨt nai nantenenik nanwaai nɨpɨn nankɨp te hi esiuwerek kakno!”
23 Te hɨr nɨnap nenke natɨp hɨm iuwe te hɨrak akwenkek Jisas ekɨntar nu tentarakɨt. Hɨr nɨnap narek ere Pailat kises hɨm mɨr.
24 Te Pailat katɨp Jisas kaki kakre mɨt hanhanek.
25 Hɨrak kɨnaaiwɨr mɨtɨk kerek hɨr hanhanek, kerek nɨpaa kekre wɨnak enuk kentar hɨrak ketike mɨt ne gavman nenepan, hɨrak kenep mɨtɨk kaa. Te hɨrak kesiuwe Jisas ken kaki kar ke mɨt hanhanek.
Mɨt newenkek Jisas kau nu tentarakɨt
(Mt 27:32-44; Mk 15:21-32; Jo 19:17-27)
26 Mɨt ne ami ne Rom hɨr neithis Jisas neiyɨk nen. Hɨr nepno, hɨr newenyipɨr mɨtɨk niuk mɨrak Saimon, hɨrak ke wit Sairini, kerek kan keke wit kɨrak yanɨmɨn. Hɨr netɨwekhis newis nu kenterik hɨrak kekerɨr nu keiyɨk kises Jisas.
27 Mɨt yapɨrwe nisesik netike miyapɨr nei kerek nɨkɨtek netikeri nen.
28 Hɨr nɨkɨtek te Jisas keweikɨn ketpor, “Miyapɨr ne Jerusalem. Yi ap eiyɨkta au emɨt! Yi eikɨt hɨras eitike nɨkerek ni eiyɨntar mɨt nanriwaank.
29 Hi hatɨp hɨm im te wɨ maain mamnen te mɨt nantɨp,
‘Hɨram yaaim me miyapɨr tenmɨn,
o miyapɨr kerek ap nine nɨkerek en,
o miyapɨr ap newet nɨkerek nɨm,
hɨr han yaaik enu.’
30 Me wɨ eim mɨt nantɨp hɨr hanhan mɨniu (o neiyɨp) o wank kakwen kakɨnteri.
31 Hɨr mɨt ne Rom neiyep te hi hɨrɨak menmen enum au, te maain hɨr nanrekyi mekam me menmen enum mɨt in nɨrɨakem? Hɨr nanriwaank yayɨt.”
32 Hɨr neithis mɨtɨkɨt hakɨt wik, hɨrakɨt enukɨt tɨrɨak menmen enum tenep mɨt, nanɨksɨp tatkite Jisas.
33 Hɨr epei nan menep wit kerek mɨt nenewek “Paan Hesnu,” hɨr newenkekik kau nu tentarakɨt, te mɨtɨkɨt enukɨt raskel, hak kau kenke ken his yaaim, hak kau kenke ken his henkik.
34 Jisas kau kentar nu tentarakɨt, hɨrak katɨp, “Haai, ti han ekitet menmen im au emɨt! Ehɨsak menmen enum hɨr nerekyewem. Hɨr ap nertei hi keimɨn te hɨr nerekyewem.” Hɨr mɨt ne ami nenke laplap newetan nentar hɨr neretɨt satu o sak hemik.
35 Mɨt yapɨrwe nerp en nɨpɨrek, te mɨt iuwe ne kaunsil ne Isrel natɨp Jisas enum hɨr natɨp, “Hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr han te hɨrak Mɨtɨk God nɨpaa kehimɨtanek kakɨkaap haiu mɨt, emwisɨk hɨrak ekɨkaap hɨrekes kakɨnke kakɨrp tɨ te hɨrak kaki au.”
36 Te mɨt ne ami nan nɨrek netpɨwek enum, te hɨr newen tɨpar wain enum mɨnɨn hɨr newetɨwekem.
37 Hɨr newetɨwekem hɨr netpɨwek, “Ti mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt ne Isrel te ti ahɨkaap hɨrekes enke nu ik ehɨrp tɨ.”
38 Hɨr netpim nentar mɨtɨk iuwe ke gavman kewis hɨm im mau nu tentarakɨt mau niu mentar paan ke Jisas. Hɨram matɨp mar im: “HƗRAK MƗTƗK IUWE KING NAANMƗPRE MƗT NE ISREL.”
39 Mɨtɨk ke mɨtɨkɨt hakɨt kerek epei newenkekikɨt tau nu tentarakɨt tetike Jisas Tatɨp enum kar ik: “Ti Mɨtɨk Iuwe Krais, te ti ekepawɨr wautikewit.”
40 Te mɨtɨk hak ek kemtewek, hɨrak katɨp kenerek, “Hawɨr menmen enum wetikerek mɨpɨram, te ti enapen atɨp enum te maain haiu mami God kakwep wɨsenum a?
41 Menmen im enum mɨt nerekyawɨrem me menmen enum hawɨr wɨrɨakem te hawɨr wawi wawɨnterim, hɨram werek. Mɨtɨk ik ek au, kaki weinɨm kakɨntar hɨrak ap kɨrɨak menmen enum au, menmen yaaim.”
42 Te hɨrak katɨp Jisas, “Ti han etwenɨna Jisas, maain me wɨ ti naanmamre mɨt.”
43 Jisas ketpɨwek, “Hi hetput im e. Petepin ti etikewa ehu wit yaaik kerek mɨt yaain epei naa, hɨmɨn kɨr kewi.”
Jisas epei kaa
(Mt 27:45-56; Mk 15:33-41; Jo 19:28-30)
44 In ek hɨrak wepni kau nɨmɨn iuwe, te God kenip wepni kaa ap te kɨr au, te wɨtaan mɨwapɨn tɨ ik merer wit wit ere wepni kewen ken hɨnkewɨ ik e.
45 Wepni wen ap kɨr te wit toto, laplap kerek nɨpaa mɨt nɨmɨan mekre wɨnak iuwe ke God ek mɨwapɨn haau hak holi tru mɨt nehimɨtanek ke God, hɨram mewep wiketerem. Mar im God keteikɨn mɨt Jisas kaa kakɨnke weipɨr te mɨt hekrit hekrit nanitehi God nanɨt ninaan mɨrak.
46 Menmen im man epei au, Jisas kɨnap kenɨne hɨm iuwe, “Haai, hi esiuwe hɨmɨn kai kaknaiwɨr yɨnk kai te hi hahi.” Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kaa.
47 Te mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt han nar 100 ne ami, hɨrak kɨr menmen im Jisas kɨrɨakem, hɨrak kewenɨpi God katɨp, “Hi hertei hɨrak mɨtɨk yaaik kɨrɨak menmen enum au.”
48 Mɨt yapɨrwe kerek nererik nerp ein e nɨr menmen im, hɨr pɨke nen nɨr ein newen toni nɨkɨtek.
49 Hɨr neimɨn kerek nertei Jisas werek werek netike miyapɨr kerek nises Jisas neit Galili, hɨr nerp yanɨmɨn nɨr menmen me Jisas kaa.
Mɨt newis Jisas kekre hei iuwe kewen kɨnɨk keit mɨniu (o neiyɨp)
(Mt 27:57-61; Mk 15:42-47; Jo 19:38-42)
50-51 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Josep, hɨrak ke wit Arimatia kerek wit kiutɨp ke Isrel. Hɨrak mɨtɨk yaaik katɨp menmen yaaim werek werek, kemerɨr God kaknen naanmamre mɨt. Hɨrak mɨtɨk kiutɨp ke mɨt ne kaunsil te hɨrak ap han yaaik keriuweri me menmen enum hɨr natɨp nanrɨak Jisas em.
52 Hɨrak ken wɨnak ke mɨtɨk iuwe Pailat kitɨwekhi ekwetɨwek yɨnk ke Jisas kerek epei kaa. Hɨrak kewenhi epei au,
53 te Josep kesiupan herwe yɨnk ke Jisas kau nu tentarakɨt ken tɨ. Hɨrak kewenkekik keriuwe laplap yaaim meweiwei, te hɨrak kɨnanek keiyɨk ken kewisɨk kɨnɨk han nɨpaa mɨt nekinɨk kekre nan ke mɨniu (o neiyɨp) kerek nɨpaa ap mɨt newis nei nekrerek wen au.
54 Hɨram me wɨ Fraide kerek mɨt hɨr nemani nekre menmen, te wɨ Sabat epei mamɨkrit.
55 Te miyapɨr kerek nɨpaa nises Jisas neke Galili nan, hɨr netike Josep nen nɨr hɨrak kewis Jisas yɨnk kɨrak kekre hei ke mɨniu (o neiyɨp) markeik.
56 Epei au, hɨr pɨke nen wit eik nɨrɨak menmen mɨnɨn yaaim te neiyɨm nanɨnen nanwisɨm mamu yɨnk kɨrak te hɨrak ap kaknɨn waswas au. Epei au, hɨr nau neit nar ke hɨm me Moses mau tɨwei metpim ere wɨ Sabat hɨram epei au.