8
Imoihmãkõ otuhmatopõpyry Jezu a 4.000mãkomo
(Mat 15.32-39)
1 Morotoino imoihmãkõ tõximõse ropa. Mame tohke pyra toexirykõke otuhpyra toto.
Mame Jezu a typoetory tykohmase tyya. Ynara tykase ynororo toto a,
2 —Imoihmãkõ pynanohnõko ase ymaro oseruao tohke pyra tynyhse toto exiryke.
3 Toto aropory ropahtao ya itapyĩkõ taka etuarimãko mã toto tynahke pyra toexirykõke. Moino tooehse toto tarona.
4 Mame ipoetory tomo a tozuhse,
—Otãtohxo ke imoihmãkõ otuhmãko sytatou osepekahtoh pyra ahtao? tykase toto.
5 Mame ynara tykase ynororo,
—Otãto wyi nae matou? tykase.
—7me rokene, tykase toto.
6 Morarame imoihmãkõ typorohkapose Jezu a nono pona. Mame wyi tapoise eya. Mame, “Kure mase Papa,” kaxĩpo Ritonõpo a, wyi tytohtohkase rahke eya. Typoetory tomo a tokarose ekarotohme imoihmãkõ otuhtohme.
7 Mame kana inunõkara roropa nae kynexine tuhke pyra.
—Papa, kure mase, tykase ropa ynororo. Morara kaxĩpo tyya typoetory tomo a tapiakapose kana imoihmãkõ zohme.
8 Mame tõtuhse toto tuesapare. Mame zohkõ akoĩpyry tanỹse ropa eya xine, 7me ruto pehme.
9 Mokaro tõsẽ õnyhpõkõ tuhke exiry 4.000me exisasaka kynexine.
Morarame imoihmãkõ tonyohse ropa eya.
10 Moromeĩpo kanawaka tõtyrise ynororo, typoetory tõ maro. Toytose toto Taumanuta pona.
Jezu jamitunuru enery se parixeu tõ ehtopõpyry
(Mat 16.1-4)
11 Morarame parixeu tõ tooehse Jezu a. Sekere tykase toto Jezu a. Jezu nukurãkatary enery se roropa toh kynexine repe, zuaro toehtohkõme.
12 Yrome Jezu typoihtose eya xine. Morara exiryke pusuh tykase ynororo moe toko. Ynara tykase ynororo eya xine,
—Unukurãkatary enery se matose repe, yrome onenepopyra ase oya xine, tykase Jezu eya xine.
13 Mame tynomose ropa toto Jezu a. Kanawaka tõtyrise ropa toytotohme mõpozakoxi.
Otyro porutatoh sã parixeu tõ ehtopõpyry
(Mat 16.5-12)
14 Morarame ipoetory tõ turukõ poko tuenikehse toto. Toiro wyi pitiko rokẽ kanawao kynexine.
15 Morarame ynara tykase Jezu typoetory tomo a,
—Tomeseke ehtoko parixeu tõ poko Erote tõ poko roropa. Otyro porutatoh sã mã toto.
16 —Otara ãko hkoh Jezu nae? Otarãme wyi pyra kuexirykõke, tykase toto oxime rokene.
17 Yrome mokaro etaryke tyya ynara tykase Jezu eya xine,
—Oty katoh wyi poko oseosezuhnõko matou wyi pyra oexirykõ poko? Jomiry onenetupuhpyra ro matou? Oty katoh tũpore sã oupuhpyrykõ nae?
18 Tonure amarokõ repe yrome onetõkara sã matose. Typanare roropa amarokõ repe yrome otato pyra amarokomo. Ãmorepatopõpyrykõ poko wenikehnõko matose.
19 5mã wyi tytohtohkase ya, 5.000mãkõ otuhmatohme. Mame otãto tonahsẽ akoĩpyry manymyatose ruto pehme? tykase Jezu eya xine.
—12me ruto pehme, tykase toto.
20 —Moro ke roropa 7me wyi ahtao 4.000mãkõ otuhmatohme, otãto manymyatose tonahsẽ akoĩpyamo? tykase ynororo, tõturupose eya xine.
—7me ruto pehme, tykase toto eya.
21 —Moro poko onenetupuhpyra ro matou? tykase Jezu eya xine.
Tonurẽkara kurãkatopõpyry Jezu a Petesaita po
22 Morarame Petesaita pona toytose toto. Mame ahno a tonurẽkara tonehse Jezu a,
—Ajohpãme sã mose apoko, tykase toto.
23 Mame Jezu a kurãkara tarose ameke emary poko pata ehpikoxi. Ituh tykase ynororo enuru pona. Mame enuru tapose eya,
—Osenuhmãko ma? tykase, tokaropose eya.
24 Mame mokyro tõsenuhmase repe,
—Ahno tõ enẽko ase repe. Yrome wewe panõ rokẽ ytoytõko nase, tykase ynororo eya.
25 Mame enuru tapose ropa Jezu a. Mokyro kure toehse ropa. Kure tõsenuhmase ropa ynororo rahkene.
26 —Atapyĩ taka topohme ytoko ropa. Pata pona ke ytopyra exiko, tykase Jezu tonuremỹpokara a.
Peturu nurutopõpyry Jezu poko
(Mat 16.13-20; Ruk 9.18-21)
27 Morarame Jezu mya toytose typoetory tõ maro imehnõ pata pona, Sezarea Piripopõ pona. Osemae toytorykohtao Jezu tõturuse,
—Onokyme ha ahno a? tykase.
28 Ipoetory tomo a tozuhse,
—Ahno ẽpurihkane Joãome oekarõko mã toto. Imehnomo, “Eria,” ãko. Imehnomo, “Ritonõpo omi poe urutono,” ãko, tykase ipoetory tomo.
29 Tõturupose ropa Jezu eya xine,
—Yrome oya xine ke? Onokyme ha oya xine? tykase ynororo.
Mame Peturu a tozuhse,
—Ritonõpo nymenekahpyry mase sero nonopõkõ kurãkaneme, tykase ynororo eya.
30 —Jekaro pyra ke ehtoko! tykase Jezu typoetory tomo a.
Toorikyry poko Jezu oturutopõpyry, tõsemamyry ropa poko roropa
(Mat 16.21-28; Ruk 9.22-27)
31 Mame typoetory tõ maro tõturuse Jezu,
—Kapu ae Ayhtohpyry ase. Yrome tuhke rokẽ urumekãko mã toto, oesẽkomo, Ritonõpo maro oturuketomo, Moeze omihpyry warõkomo, enara. Utuarimapõko mã toto. Jorihmãko mã toto. Yrome oseruao tõmehse ahtao ẽsemãnõko ropa ase, tykase ynororo.
32 Zae tõturuse ynororo eya xine. Mame Peturu a tarose ynororo mya zupokatohme repe.
33 Mame Jezu toeramase tỹkakoxi typoetory enetohme. Peturu turuse ropa eya. Ynara tykase ynororo eya,
—Mynyhme exiko! Joroko tamuru sã mase. Jakorekehkãko mase. Ãmoreme rokẽ morohne poko osenetupuhnõko mase ahnome oexiryke. Ritonõpo poe pyra õsenetupuhtoh mana, tykase Jezu Peturu a.
34 Mame emero imoihmãkõ tykohmase tyya typoetory maro.
—Jenetuputyryhtao oya xine oesẽkõme jomipona ehtoko. “Ywy roro ynyriry menekãko ase,” kara ehtoko. Ymaro oorikyrykõ enetupuhtoko oorypyrykõ poko. Ymaro rokẽ ehmaropa.
35 Toetuarimary kurũke ypoetoryme se pyra exiketõ mã ytopyra mã toto Ritonõpo esaka toorihse tahtao xine. Yrome torẽtyke pyra exiketõ mã typenetatohkõ poko jomipona se toexirykõke, toetuarimarykohtao ro, mokaro ytõko mã toto Ritonõpo esaka. Owõnõko ropa mã toto.
36 —Otãtohxo kure emero porehme apoiryhtao oya, oorikyry ke rokẽ epehmatohme?
37 Omõkomorykõ ke matose orihpyra oehtohkõ onepehmara ekurehnõko.
38 Ihxipỹke awahtao xine ypoko jomihpyry poko roropa apatao xine oepe tõ iirypyryme exiketõ maro, ywy roropa ihxipỹke exĩko ase opoko xine jyhtory ropahtao kapu ae Ritonõpo nenyohtyã kurãkõ maro, tykase Jezu eya xine.