7
Sisas afa heafna sumineg
Afa Sisas esenam eso Galili gam wagiakafena. Afa Ju elni misog el ogna Sisasim tigi eso ehe Judia gam ikagim kusina. Afa Ju elni ugufige lala buyis muhwa ofefenaba, eso Sisasna nilite ehem sihina og, “So na ohuna kimbig wahianam Judia gam ikai eso neana pahlukuiag el so ma neana kigmogim nangui. Afa el hefum ambagwa wagfuba enag el mas heafna gafugag meagam kumohlai. So na enag eseba so ma mungwali el nem anwanafeni.” Afa heafna nilite enaig esoni eso ehengel gaba mas Sisasim olug onigini mo. Afa Sisas ehengelim sihina og, “Kana was meini fe afa nengel nimbiafgelni membug wa so ahuiago. Afa bite nai el nengelim mas wagini goni, afa kaba ehengelni amtakwaligim sihiageba eso kam olug kakagfini fi. Kaba mas yawaba ikai kana was meini fe afa nengel buyis gim so ahuiago.” Afa Sisas enaig sihifenam afa hefum mo Galili wa gafna.
Sisas buyis nangwagim sum ikana
10 Afa Sisasna nilite gof ahunaba afa ehe gaba sum fakaf. Afa ehe mas ambagwa puguna mo afa ehe elni megam sahu fiakafena. 11 Afa Ju elni misog el buyis wa ehem yisgiafofena og ka ehem nangu eso sahini og, “Sonag el ahanag yi mahim?”
12 Afa mungwali el hefum mohe mona Sisasna mom sihiagini. Mingnag el esogona, “Eheba lahlag el.” Mingnag el esogona, “Amo, ehe mungwali elim mwakwalenigule.” 13 Afa mungwali el Ju elni misog elim embefini eso sagmonam hefum mohe mona enaig sihififni.
14 Afa buyis ati olyi ofefnaba eso Sisas Godna nalig lala ikanam elim mo sihinug fafefe. 15 Afa Ju elni misog el Sisasna mo higinim sineminefinim afa hefum esogona og, “Ahana nai sonag elbi nalig onigiba fana ehe mas skul yi ikana mo?”
16 Afa Sisas sihina og, “Enag mo ka nem sihinig mang kiafena mo mo, eba awai. El kam ningihiag eba ehena mo ka nem sihinig. 17 Afa aman membeg Godna sawiegim pahlukuia gofiba afa enag el eba anwanafef mo so ka sihig Godna me awai kiafna me. 18 Afa aman el heafna onigig wa sihiageg ogna hefum gufiyifukog. Afa el ming elni unehlagim gufiyifukogba eso ehem ningihiag afa heafna moba eba inim afa enag el mas mwakwale. 19 Afa nengel ati anwanafini Moses Godna nihe mo nem faini afa nengel mas enag nihem pahlukuna mo. Mangigim ne kam ogna tigi?” 20 Afa el esogona og, “Nimbasa amtakwalig ne nai yi go eso ne onigig etetig el lofeg eso ne enaig sihifeg. Aman el ogna nem tigi?”
21 Afa Sisas sihina og, “Ka mungo kigmog Auguiag Osuna eseba afa ne kukufakif. 22 Afa nengel enaig esig Auguiag Osuna ne fangonai luwalna elig lofug kofug eso ne Mosesna nihe mo pahluhug. (Afa Moses mas gof enaig esena mo afa nengelni simbianinga autunam enaig esini.) 23 Afa Auguiag Osuna ne enaig esigbi luwalna lofug wesig kofatig ne og kagel mas Mosesna nihe mo filafati mo. Ahanaig eseg ba ne kam waginig mahim gih elim ati ka lahlafatig Auguiag Osuna. 24 Nofeka nofugna bihig kwefihiage afa ne inim mogim nangonam so na kwefihiage.”
El enaig esogona ateaho Sisas Godna Gishu Wahiag El me
25 Afa mingnag Jerusalem wa nai el hefum enaig esogona og, “Ateaho enag el mahim eso misog el ogna tigi? 26 Sa nangu, Sisas ambagwa moaba sihiago fenaba afa mas aman ehem ahanaig esoni mo. Ateaho misog el onigig ehe Godna Gishu Wahiag el me? 27 Afa mahim Godna Gishu Wahiag el boi ba bigel mas heafna kimbig anwanafi afa bigel ati anwanafig Sisas ahnanai mahim bog.”
28 Afa Sisas Godna nalig lala gafenaba afa hugna sihinugena og, “Ei, ne kam anwanafinif eba kana kimbig gaba ne ati anwanafig. Afa ka mang kikeafna kifutigni bo mo, awai. Afa el inim onigigna feg eso ehe kam ningihiag. Afa ne mas ehem anwanafinig mo. 29 Afa ka ehem ati anwanafenag afa ka ehe i ahagigim enag kam ningihiag eso ka bog.”
30 Afa Sisas enaig esonaba eso el ogna ehem ningana kikehli afa ehem tigig was meini fiahfenaba eso mas aman enaig esena mo. 31 Afa el numb Sisasim olug onigig finim enaig esogona og, “Afa ohuna el eso enaksag kigmog wagfug eba Godna Gishu Wahiag el gwenaig esef.”
Misog el anwasag elim ningitigini
32 Afa farisi el enag sagmona mo higinim eso ehengel i afa misog pris i anwasag elim ningitigini ahu Sisasim kikehli. 33 Afa Sisas sihina og, “Ka nengelim mwakwalig wanganam afa ka elim nangwagim ikaf eso kam ningihiag. 34 Afa ne kam yisigif afa mas ne kam nangui eso kimbig ka ga ne mas boi.”
35 Afa Ju elni misog el hefum sihiagini og, “Ehe asim ikaf eso ehem mas big nangui? Ateaho enaig ese me? Afa ehe afwambanai elni kimbig gam ikanam eso ehengelim mo sihinugef afa enanai yi Ju el auguia. 36 Ehe enaig esog ‘Ne kam yisigif afa mas ne kam nangui’ afa ming mo esoni ‘Kimbig eso ka ga ne mas boi.’ Afa enag mo ka mas anwanafig mo ehe mangim esog?”
Bu nofkenagag feg
37 Afa buyis osu buswagin meini ofefenaba eba nalig osuna fena. Afa enag osuna Sisas bihianam hugna esona og, “Aman el ne bu hef fegba so na ka nangum bonam bu ne. 38 Afa Godna mo enaig esog afa aman kam olug oniginaf afa nofkenagag bu ehe nai yi lugofuf enaig hun bu lofug.” 39 Afa ohuna mo enaig esog Godna Sungwag enaig esef aman eso Sisasim olug onigina eso ikanam ehe ahagafuf. Afa enanam Sisas mas piske heven gam kukana mo afa nalig unehlag fagim eso enanam God heafna Sungwag elim mas faini mo.
Afa el hefum mungo mungo kokohiagin ahuiaminefena
40 Afa mingnag el ohuna mo higinim esogona og, “Sonag el eba inim Godna mo fi sihiaule el!” 41 Afa mingnag el sihini og, “Eheba Godna Gishu Wahiag el!” Afa mingnag el enaig esog, “Amo, Godna Gishu Wahiag el mas Galili nai boi. 42 Afa Godna mo enaig esog Godna Gishu Wahiag el eba Devitna simbianinga afa ehe Betlehem wa afag wanigaf Devitna kimbig wa.” 43 Eso el Sisasim sambaga onigig finim eso hefum mungo mungo kukohiaginim eso ahuiaminefena. 44 Afa mingnag el ogna Sisasim kalabusimini afa mas aman el ehem kehlini mo.
Ju elni misog el mas Sisasim olug onigini mo
45 Afa anwasag el gwenag piske ambugona. Afa misog pris i afa farisi el i ehengelim sahtigini og, “Ahnaig esegba ne ehem mas wanig ambugog mo?” 46 Afa anwasag el wahigi sihini og, “Afa heafna mo enmunam feg mas bigel i aman enaig feg mo.” 47 Afa farisi el ehengelim wagigoni og, “Ateaho ehe nengelim gaba mwakwal fafenif eso ne ehem pahluhug? 48 Afa ne ati anwanafini kagel farisi el afa misog el heafna mom mas higinig mo. Kagel Mosesna nihe mo pahluhug. 49 Afa enag el numb Mosesna nihe mo mas anwanafini mo eso ehe mungwali elim mwakwalini. Eba God ehengelim amtakwale aitif.”
50 Afa mungo farisi el Nikodimus ehe autunam Sisasim ati nanguna eso mingnagim esoni og, 51 “Bigel nofeka ehem mungwinim sehini afa bigelni nihe mo enaig eseg yawo bigel so elni mom higinim eso anwanafi ehe ati mang eseg me.”
52 Afa ehengel Nikodimusim waginini og, “Ateaho ne gaba Galili nai el? So na piske ikanam Godna mo ugwe fahigiafa eso ne anwanafe Godna mo fi sihiaule el mas Galili nai boi.” 53 Afa ehengel enaig esinim afa lala gam ahuaminefena.