18
Judas Sisasim angoluwag elni ninga wa wahiana
Matyu 26:47-56, Mak 14:43-50, Luk 22:47-53
Afa Sisas betene wahianam heafna pahlukuiag elim wankana bu wesigim pe pafefukolina, ena bu sefig Kidron. Afa ena maligim aso ati gi eso ehe enam mina saigoahuna. Afa Judas eba moaule el anwanafena Sisas esim wanfaka fafegof. Eso amunai pris afa farisi el Godna nalig lala anwasag el mi afa mingnag ami mi ningitigi. Afa ehengel wina malwo wambinim eso Judas esim wankana. Afa Sisas ati anwanafena mungwali enag ehem pugunafe. Eso ehe hilife ika gonam ehengel nai yi eso ehengelim sahtigina og, “Nengel amanim ne yisigi ambugog?”
Afa ehengel wahigi esogona og, “Sisas Nasaret wa naim ka yisigi ambugog.” Afa Sisas esog, “Ena ka ohonaba feg.” (Mauule el Judas mungwali agfofena.) Afa mahim Sisas esonaba og, “Ena ka ohonaba feg” afa ehengel amusna ahunam bite wa apaigona. Bigiagafe agfohiafenaba afa Sisas piske sahtigina og, “Nengel amanim ne yisigi ambugog?” Afa ehengel esogona og, “Sisas Nasaret wa naim.”
Afa Sisas sihina og, “Kati nem sihinig na ka ohonaba. Afa ne kam kehligim ambugogba afa enag pahlukuiag el mo hwati so ma ahui.” Afa ehe ohuna mo sihig eso heafna mo eba inim puguf. Eba ehe enaig sihina og, “Mungwali el ne kam faina lahlagagofena mas aman awaiena mo.”
10 Afa Saimon Pita naif skofanam prisni misog elni gafugag elim tigena. Ehe ehena ninganai anglugum hugufatina. Enag gafugag elni unehlag eba Malkus. 11 Afa Sisas Pitam kifutig mo sihina og, “Naif piske geg wa fanugu! Ena kinig Humuan kam faig eba mas ka kwenai.”
Sisasim Anas nangum wanigahuna
12 Afa Romna ami afa ehengelni misog el afa Ju elni anwasag el Sisasim kikehlinim wena kikenagini. 13 Afa ehengel Sisasim Anas nangum wanigahuna. Afa Anas eba Kaiafasna kuwag. Afa ena yiana Kaiafas eba prisni misog el gofena. 14 Enag Kaiafas Ju misog elim enaig sihifeni og, “Eba lahlafeg enag elim mungo tigibi so ma mungwali el lahla agfohie.”
Pita hefum sisagena
Matyu 26:69-70, Mak 14:66-68, Luk 22:55-57
15 Pita i afa mingnag pahlukuiag el i sum Sisasim pahlukuna. Prisni misog el enag pahlukuiag elim anwanafegoni eso ehe Sisasim misog elni lalana bog megam pahlukunam saho ahuna. 16 Afa Pitam kwenamba eso ehe afwambawa mengig muhwa gofena. Afa prisni gafugag angwafig mengig wa gofena. Afa ming pahlukuiag el piske ikana angwafigim sihinam eso Pitam sahu wanikana. 17 Afa enag angwafig angwaming Pitam sahna og, “Atiasni ne gaba ehena pahlukuiag el si me?” Afa ehe esog, “Amo, kaba awai.”
18 Afa nineg feskofenaba eso gafugag el i, anwasag el i suwi wehlinim noluk fiagfofnaba afa Pita gaba enanai yi agfofenaba so noluke gofena.
Prisni misog el Sisasim sahnagini
Matyu 26:59-66, Mak 14:55-64, Luk 22:66-71
19 Afa enanam prisni misog el Sisasim heafna pahlukuiag el mi afa heafna wagfuiag mo mi enam sahnagini. 20 Afa Sisas wahigi sihina og, “Ka ohuna mo mungwali elim ambagwa sihinig. Godna nalig lala afa Ju elni nuwagig lala ka enaig eseg. Ka mas meagam gafugafeg mo. 21 Ahnaig esegba ne kam sahnageg? Aman el kana mo so higig ehengel ena mom ati anwanafig. So na ehengelim sahtigi mangim so ka sihina.”
22 Afa mahim Sisas esonaba anwasag el mungo Sisasim asang wa pounam og, “Ne mangigim prisni misog el enaig sihifenag?” 23 Afa Sisas ehem sahna og, “Afa kana mo mas lahlafeg hwanigba eba so na ena mo ambagwa elim sihini osa agfohie. Afa kana mo ugwe ika fegba asegba ne kam tigeg?” 24 Afa we Sisasna ninga wa gwese gofenaba afa Anas ehem prisni misog el Kaiafas nangum ningihiana.
Pita hefum piske sisagena
Matyu 26:71-75, Mak 14:69-72, Luk 22:58-62
25 Afa Pita mahim noluke gofenaba afa el ehem sahni og, “Atiasni ne gaba ehena pahlukuiag el si me?” Afa ehe esog, “Amo, kaba awai.” 26 Afa prisni misog elni gafugag el mungo enanai yi gofena. Eso Pita ehena nilitem anglugum hugufafatina. Ehe Pitam sihina og, “Atiasni ka nem nangunaba neba ehe aso wa ahgofena?” 27 Afa Pita piske sihina og, “Amo, kaba awai.” Afa ikagna kakaruk moasihina.
Sisas Pailatna nof wa gofena
Matyu 27:1-2,11-14, Mak 15:1-5, Luk 23:1-5
28 Afa Sisasim Kaiafasna lala nai sugufinim eso Romna misog elni lala gam wanigahuna. Eba leana gubi fena eso Ju el ena lala mas saho. Afa ehe membig Pasova buyis ahgagim afa Ju elni nihe mo enaig esog Ju el nofeka afwambanai elni lalam saho. 29 Eso Pailat afwambagam ehengelim nangum ikanam sahtigina og, “Mang ehe nem fenigbi na ne ehem sehinig?”
30 Afa ehengel enaig sihifeni og, “Afa ehe ahanaig ahanaig eseg hwanigba ka mas ehem neana nangum wanig ambugog.” 31 Afa Pailat sihini og, “Nimbe piske wanigahunam eso nimbiafgelni nihe mona kwefihianagi.” Afa Ju el ehem piske sihini og, “Nengelni Romna nihe mo enaig sihifeg kagel mas elim kwefihianaginim tigifati.” 32 Afa ohuna enaig pugugba eba Sisas ati esona eso enag inim puguna. Enag mo ehe sihig ehe li katigeg wa wahaf.
33 Afa Pailat piske sahu ikanam Sisasim awamonam eso ehem sahna og, “Ateaho neba Ju elni misog el?” 34 Afa Sisas esona og, “Enag sahig eba nimbeafna onigig wa me awai aman el nem enaig sihifenagba na ne enaig sahig feg?” 35 Afa Pailat sihina og, “Ka mang Ju el mo! Eba nimbeafna el i afa amunai pris i ehengel nem ka nangum wanigambugo. Eba ahanaig ne esenaba?”
36 Afa Sisas enaig esog, “Ei kaba misog el feg afa ka mas bitenai elni misog el lofeg mo. Afa ka bitenai misog el lofeiteba eba kana gafugag el ambugog kam kifutim angoluwag gim fegoniti eso mas ka Ju elni ninga wa gofite. Afa mungwali el ka nangwaghiageg ehengel mas bitenai nihem onigi.” 37 Afa Pailat ehem sahna, “Ei, neba misog el ehe?” Afa Sisas sihina og, “Ei, neana mo eba inim kaba misog el feg. Ka ohuna bitegam ka bogum eso ka enag gafugafegim eba inim mo sihiagim eso mia kam wanigag. Afa aman el eso inim mo mungo pahlukug enag el kana mo higig.”
38 Afa Pailat sahna og, “Inim mo eba mang mahim?” Afa ehe piske afwambagam pugunam Ju elim nangwag ikanam esona og, “Ka nangug enag el mas mang feg mo eso ka enaig eso ehem tigi ma wahai. 39 Afa mungo mungo Pasova buyis ofibi nengel kam fasahinif afa enanam ka kalabus el mungo nengelni ka fafhwatif. Afa enag Pasova buyis opuguba nengel membig ka sonag ‘Ju elni misog el’ nengel nai yi wahia?” 40 Afa ehengel ehem hugna esogona og, “Amo, sonag el eba awai, so na Barabasim wahia.” (Afa eba okwefule afa elim tigifatiule el.)